3G
3G e. 3 generation on "kolmanda põlvkonna" mobiilsidetehnoloogia, mis võimaldab kõnedega üheaegset andmesidet. Eestis võttis esmakordselt 3G võrgu kasutusele EMT 2006. aastal. 3G võtmesõnaks oli videokõne. Paraku ei võitnud see nii palju populaarsust ja praegu peitub selle mõiste taga just andmeside kiirus. Internetiühenduse maksimumkiirus ulatub kuni 384 kbit/s ehk võrreldes GPRS-iga on see 7 korda ning võrreldes EDGE-iga 1,6 korda suurem. 3G andmeside kasutamiseks on vajalik uue põlvkonna mobiiltelefon ning kas tavaline telefon või andmesidekaart. Tänapäevane kahesüsteemne (3G/GSM) 3G telefon valib ise parima kiirusega võrgu internetiühendust sealjuures katkestamata.
3G standardid
- UMTS - standardiseeritud 3GPP poolt ja esmakordselt kasutusele võetud 2001. Põhiliselt kasutati Euroopas, Jaapanis, Hiinas ja teistes regioonides, kus on minevikus kasutatud GSM 2G taristut. Kasutatavad telefonid on tavaliselt UMTS ja GSM tehnoloogiate hübriidid.
- W-CDMA ('Laiaribalise Koodieristamisega Mitmikjuurdepääs') - esialgne ja enamlevinud kasutajaliides, millel on erinevalt GSM'ist andmesidekanalid 5 Mhz laiused. Kõik tugijaamad saadavad ning võtavad infot vastu järjestikku (ilma ajapiludeta) ühel ja samal sagedusel. Signaale eristatakse nö "koodi" abil.
- HSPA+ (tuntud ka kui HSPA Evolved, 3.75G) - värskeim UMTS väljalase, mis teoorias lubab kiiruseks kuni 56 Mbit/s allalaadimisel ja 22 Mbit/s üleslaadimisel. Eestis toetavad seda EMT ja UMTS mobiilisidevõrgud.
- CDMA2000 - alates 2002. Enamlevinud Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Koreas. Viimane väljalase EVDO Rev B pakub maksimaalselt kuni 14.7 Mbit/s allalaadimisel. Siia "perekonda" kuuluvad veel CDMA2000 1x, CDMA2000 1xEV-DO ja CDMA2000 1xEV-DV standardid, mis kõik on osa IMT-2000`st (3G). CDMA2000 on arendatav 450, 700, 800, 1700, 1900 ja 2100 MHz sagedusalades.
Ajalugu
1980ndate keskel alustas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liit (ITU) tööd, et defineerida „järgmise generatsiooni“ mobiilside standard, eesmärgiga muuta senised piirkondlikud võrkude standardid globaalseteks. See aga muutis vajalikuks leida sagedusvahemik, mis oleks globaalselt vaba kasutamiseks, samas aga proovides sulandada uut süsteemi nii palju kui võimalik olemasolevate 2G traadita süsteemidega. 1992. aastal identifitseeriti 230 Mhz raadiospektrit kui uus mobiilsidetehnoloogia sagedusvahemik, mis hiljem sai tuntuks IMT-2000`na.
1990ndatel toimunud laialdase 2G arengu ja investeeringute tõttu muutus ITU-2000 „standardite perekonnaks“, mis pakkus evolutsioonilisi (GSM EDGE, cdma2000) ja revolutsioonilisi (WCDMA, WiMAX ja DECT) lahendusi võrreldes teise generatsiooniga. Üldiselt „evolutsioonilised“ lahendused on tehnoloogilised edasiarendused töötavatest 2G standarditest, samas kui „revolutsioonilised“ süsteemid tähendavad üldjuhul võrguoperaatori jaoks täiendava sagedusspektri kasutuselevõttu ning uue võrgu ehitamist ja eelmisega integreerimist.
3G väljatöötamine sai alguse 1992. aastal ja 1999. aastal kinnitati ka tehnilised nõuded 3G programmi raames (Recommendation 1457).
Levinuimad 3G tehnoloogiad on UMTS,W-CDMA ja CDMA2000, viimase esimesed versioonid klassifitseeritakse tavaliselt 2.5G tehnoloogiateks.
Maailma esimese laiaribalise koodipõhise multipöördusega (W-CDMA) 3G võrgu pani tööle Jaapani firma NTT DoCoMo, Inc 2001 aasta mais. Samal aastal pandi püsti ka esimene võrk Euroopas British Telecomile kuuluva Manx Telecomi poolt. Kommertskasutusse jõudis 3G Euroopas 2003. aastal. Esimene 3G kõne Eestis toimus EMT võrgus 2003. aastal. Eestis käivitas 3G võrgu kommertskasutuses esimesena EMT 2005. aastal. 2006. aastal läks käiku ka Tele2'e 3G võrk.
Tegu on täiesti uue võrguga, mis kasutab erinevaid sagedusi võrrelduna varasemate 2G tehnoloogiatega. Sideamet tegi ettepaneku Radiolinjale, EMT'le ning TELE2'le esitada taotlus 3G võrgu tehnilise loa saamiseks juba 2003. aasta aprillis. Loa alghinnaks oli 4.5 miljonit eurot (ca 70 miljonit krooni). Luba oli vajalik UMTS raadiosageduste kasutamiseks ning enese võrgu väljaehitamiseks ning arenduseks.
CDMA2000 tehnoloogiat Eestis mobiilsideks ei kasutata. Küll aga pakutakse sel viisil 450 MHz sagedusalas töötavat internetiteenust Kõu, mida pakutakse alates 2007. aastast.
2007. aasta juuniks oli 3G võrku ühendatud 200 miljonit lepingulist klienti. See teeb umbes 6.7% kõigist liitumistest üle maailma. Praeguseks on see 21% juures ning prognoosid näitavad selle kahekordistumist lähema nelja aasta jooksul. Kõige enam on 3G levinud riikides, kus see esimesena välja tuli - Jaapanis ja Lõuna-Koreas, kus see on levinud umbes 80% ulatuses. Lai levik on toimunud ka Põhja-Ameerikas ning enamustes Euroopa suurriikides.
3G areng Eestis
08.05.2003 kuulutas Sideamet (praegune TJA) välja avaliku otsepakkumise 4 kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilise loa väljastamiseks, loa alghind oli 70 miljonit krooni.
Avalik konkurss kuulutati välja seni väljastamata neljandale loale. Kolm kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilist luba väljastati otsepakkumise korras eelmisel aastal EMTile, Radiolinjale (Tänane Elisa) ja Tele2-le.
Avalikul konkursil väljastatava loa alghind oli 70 miljonit krooni. Lisaks avaliku konkursi võidusummale pidi konkursi võitja tasuma riigilõivu 697 400 krooni. Luba väljastati tähtajaga 10 aastat ja lõppeb seega 2014 aastal. Lõpphinnaks osutus 70,7 miljonit krooni loatasu ja riigilõivude eest.
Sideamet väljastas 3G load tingimusel, et hiljemalt seitsme aasta pärast (2010) on iga operaator loonud Euroopa standarditele vastava 3G võrgu, mis katab vähemalt 30% Eesti elanikkonnast, ja kus andmeedastuskiirus linnades on vähemalt 144 ja mujal 64 kilobitti sekundis.
1. Loa sai 16.07.2003 Radiolinja Eesti (praegune Elisa) aja avas võrgu 06.2006. 2. Loa sai EMT 17.07.2003 ja avas tesvõrgu 17.09.2003, kommertskasutuseks aga 28.10.2005. 3. Loa sai Tele2 06.08.2003 ja avas 3G võrgu 01.11.2006.
Teenusepakkujate võrdlus - Internet arvutis - 17.05.2012 - ENAM NEID PAKETTE EI MÜÜDA
Pakett Üles Alla Kuutasu Andmemaht piirang alates kiirus kahaneb ---------------------------------------------------------------------------------------------------- EMT Internet S 384 kbit/s 1,5 Mbit/s 5,99 € Piiramatu* 15GB Alla 120 kbits - Üles 64 kbps EMT Internet M 1 Mbit/s 4 Mbit/s 10,94 € Piiramatu* 15GB Alla 120 kbits - Üles 64 kbps EMT Internet L 2 Mbit/s 6 Mbit/s 14,94 € Piiramatu* 15GB Alla 120 kbits - Üles 64 kbps EMT Internet XL 5,7 Mbit/s 21,6 Mbit/s 24,95 € Piiramatu EMT Internet M+4G 8 Mbit/s 2 Mbit/s 15,94 € Piiramatu* 30GB Alla 120 kbits - Üles 64 kbps EMT Internet L+4G 12 Mbit/s 4 Mbit/s 19,94 € Piiramatu* 30GB Alla 120 kbits - Üles 64 kbps EMT Internet XL+4G 50 Mbit/s 10 Mbit/s 29,95 € Piiramatu* 30GB Alla 120 kbits - Üles 64 kbps EMT Internet 4G 100 Mbit/s 50 Mbit/s 34,94 € Piiramatu* 30GB Alla 120 kbits - Üles 64 kbps EMT Internet 4G+ 100 Mbit/s 50 Mbit/s 120 € Piiramatu
Pakett Üles Alla Kuutasu Andmemaht ---------------------------------------------------------------------- Elisa MINT Light 0,384 Mbit/s 2 Mbit/s 5,93 € 50GB Elisa MINT Medium 1 Mbit/s 3,5 Mbit/s 9,52 € 50GB Elisa MINT Strong 2 Mbit/s 7 Mbit/s 12,72 € 50GB Elisa MINT Extra Strong Piiramata Piiramata 22,31 € Piiramata
Pakett Üles Alla Kuutasu Andmemaht --------------------------------------------------------------------- Tele2 Small ? Mbit/s 2 Mbit/s 5,93 € 30GB / 200 kbits UP 64 kbits kuu lõpuni Tele2 Medium ? Mbit/s 3 Mbit/s 8,95 € 30GB / 200 kbits UP 64 kbits kuu lõpuni Tele2 Large ? Mbit/s 6 Mbit/s 11,95 € 30GB / 200 kbits UP 64 kbits kuu lõpuni Tele2 Extra large ? Mbit/s Maksimaalne 21,95 € 30CB / 200 kbits UP 64 kbits kuu lõpuni
3G Leviala suurus Eestis
EMT - 90% Elisa - 87% Tele2 - 80%
ISP Seade Üles Alla Kliendihind Täishind Märkused ------------------------------------------------------------------------------------------- TELE2 Huawei E173 5,76 Mbit/s 7,2 Mbit/s 31,32 50,49 Antennipistikuga ELISA Huawei E173 5,76 Mbit/s 7,2 Mbit/s 35 45 Antennipistikuga EMT Huawei E173 5,76 Mbit/s 7,2 Mbit/s 37 57 Antennipistikuga
- E173 - On probleemne, ei ole tundlik.
Sagedused
EMT
Download 943,2-950,8 Upload 898,2-905,8 Download 2140,1-2154,9 MHz Upload 1950,1-1964,9 MHz
Pordid ja IP
EMT
Staatiline IP - Kuumaks: 6,40€ - https://www.emt.ee/internet/staatiline-ip Koos staatilise IP-ga kaasnevad ka avatud pordid, saab kohaldada iga paketiga. APN: static.emt.ee (muidu: internet.emt.ee).
Tere Staatilise IP olemasolul on kõik pordid (v.a. 25) avatud. Staatilist IP-d on võimalik tellida kõikide EMT interneti pakettidega. Lisainfo leiate sellel lingil: <https://www.emt.ee/web/uus-www/internet/staatiline-ip#open-4079280-tabs-2> Kaunist jõuluaega. Lugupidamisega AS EMT
Elisa
Elisa pakub ainult erilahendusena nii staatilist IP-d kui ka avatud porte.
Elisa kommentaar 12.12.2011: Kahjuks IPv4 ip-aadresside puuduse tõttu pole veel Elisa välja tulnud staatilise IP teenusega MINT mobiilse interneti jaoks. Antud teenuse pakkumine on hetkel kaalumisel ning kindlasti teavitame kliente, kui antud teenuse pakkumine saab võimalikuks. Lugupidamisega
Tele2
Tele 2 mobiilsel internetil on pordid lahti kohe juba liitumisest alates. Staatiline IP - Kuumaks: 6,3912€ - https://pood.tele2.ee/et/services/303
Staatilise IP saavad omale tellida lisateenusena nii äri- kui ka erakliendid. Teenuse hind on 6.39 EUR / kuus. Tele2 mobiilse interneti puhul on pordid juba lahti, staatilist IP-d omale lisateenusena tellides antud detail ei muutu. Parimate soovidega Tele2 klienditeenindus
Veateated Mobile Partner softis - 3G netipulk
Levi näitab kuid ei ühenda - Arve on maksmata
3G KKK
1. Lukusta netipulk 3,5 G levialasse käsitsi.
- Kui 3,5 G levi on nõrk, võib juhtuda, et netipulk hakkab ennast 2 G ja 3,5 G võrgu vahel pidevalt ümber lülitama. Seetõttu väheneb interneti allalaadimiskiirus märkimisväärselt.
- 3,5 G võrgu puhul on isegi nõrga levi korral tüüpiline allalaadimiskiirus vähemalt 1-2 Mbit/s.
- Mõnes võrgus on GPRS/EDGE täiesti kasutamiskõlbmatud.
2. Paiguta arvuti ruumis kohta, kus on parim 3,5 G levi kvaliteet.
- Võib juhtuda, et sinu kodukohas on kvaliteetne m-internet olemas õues, kuid mitte siseruumis.
- 3,5 G mobiilse interneti levikut takistavad eelkõige paksud seinad (eriti kivist ja raudbetoonist) ning selektiivklaas.
- Seega võib juhtuda, et isegi akna avamise järel muutub m-interneti levi su toas tunduvalt paremaks.
3. Kui su kodus on kiire m-internet olemas ainult mõnes ruumis, mitte igal pool, kaalu 3,5 G WiFi-ruuteri ostmist.
- Paiguta WiFi-ruuter kodu parima 3,5 G leviga paika ning seade muudab mobiilse interneti kogu kodus levivaks WiFi-võrguks. Nii saab m-internetti kasutada mitu inimest korraga.
4. Veendu, et netipulk oleks ühendatud sobivasse USB-pesasse.
- Kui oled hädas m-interneti leviga, võib just see olla üks kehva levi põhjus.
- Levi võib olla parem, kui netipulk on ühendatud arvuti küljel asuvasse USB-pesasse.
- Samuti on mõnel USB pesal juba pikk kaabeldus laptopi sees, vali selline USB pesa mis on kinnitatud otse emaplaadile !
5. Parema levi saamiseks vii netipulk arvutist eemale USB-juhtmega.
Sel juhul saad kindel olla, et arvuti ei mängi leviolude halvenemises enam nii suurt rolli, ning sul on võimalus netipulka levi parandamiseks natuke suunata.
- Kui ühendad netipulga arvutiga USB-kaabli abil, väheneb tunduvalt oht netipulk ära murda.
- Kasutatav USB-juhe võib olla kuni 40 cm pikk. Pikemat juhet kasutades sead oma arvuti ja netipulga ohtu, netipulk saab vähem toidet kätte ja seega langeb ka netistabiilsus ja signaalitugevus.
6. Piisava voolu tagamiseks vii netipulk arvutist eemale nn powered USB-juhtmega.
Sellel USB-juhtmel on kaks arvutisse suunduvat USB-otsa, üks on andmeside jaoks ja teine lisatoiteks. Kaheotsalise juhtmega võid olla kindel, et arvutist eemale viidud netipulk saab töötamiseks vajaliku voolu igal juhul kätte.
- Kui netipulk ei saa piisavalt voolu, hakkab ta ennast sisse-välja lülitama ning stabiilne internetiühendus katkeb.
- Kahe USB-otsaga juhe on samuti hea ka siis, kui sul juhtub olema selline sülearvuti, mille puhul ei saa netipulk otse arvuti külge ühendatuna vajalikku kogust voolu.
7. Lisa netipulgale väline antenn.
Kui mingigi 3,5 G levi on olemas, kuid selle kvaliteet pole piisav, on alati võimalus lisada netipulgale väline antenn.
- Turul pakutavatest netipulkadest on antennipistik olemas mudelitel Huawei E160E, Huawei E182E etc.
- Kui sinu netipulgal välise antenni pistikut ei ole, on abiks induktiivsidestusega antenniadapter.
- Antenne müüakse sidefirmade esindustes ja muudes kauplustes.
- Mujalt antenni ostes küsi järele, kas see on mõeldud 3,5 G jaoks.
- Kui ostad välise antenni, võid vajada ka üleminekuadapterit, et ühendada antenn modemiga.
- Kindlasti silmas pidada et pikka antennikaablit kasutades sumbub signaal kaablisse ja kasu ei ole välisnatennist midagi. Pikema kaabli olemasolul võib antennikaabli välja vahetada parema vähemsumbuva vastu.
8. Kui kasutad arvutisse sisseehitatud modemit, on oluline arvuti asukoht.
- Vali parima 3,5 G levi saamiseks arvutile selline asukoht, kust on parim vaade hoonest välja.
- Suurimad takistused m-interneti kiirusele ja levile on kiviseinad ning selektiivklaas.
- Sisseehitatud modemi puhul ei ole üldjuhul välist antenni võimalik kasutada, kuid sellele on paigaldatud laptopisisesed antennid mis võivad tagada stabiilsema ühenduse kui välise USB adapteriga.