Raadiotehnika

Raadiotehnika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb elektromagnetlainete kasutamist informatsiooni saamiseks, edastamiseks ja vastuvõtmiseks. Raadiotehnika kitsamas mõttes (klassikaline raadiotehnika) käsitleb infoedastust looduslikus keskkonnas kas paiksete või ka liikuvate objektide (autode, lennukite, rakettide jms) vahel.

Kasutusel on ka mõnevõrra üldisem mõiste – raadioelektroonika, mis hõlmab peale raadiotehnika ka elektroonikat. Elektroonika on teaduse ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaas, pooljuhtides jt keskkondades liikuvate elektrilaengutega seoses olevaid nähtusi. Füüsikaline elektroonika uurib neid nähtusi teoreetiliselt ja katseliselt ning käsitleb elektronseadiste (elektrovaakumseadised, pooljuhtseadised, ioonseadised) loomise üldisi põhimõtteid. Rakenduselektroonika hõlmab elektronseadiste ja neil põhinevate seadmete (võimendid, alaldid, elektronmõõteriistad jt) konstrueerimist, tootmist ja rakendamist.

Peale laiemalt tuntud rakendusvaldkondade nagu raadioside ning heli- ja televisiooniringhääling on raadiotehnikal muid rakendusi sellistes valdkondades nagu raadiolokatsioon ja raadionavigatsioon, raadioastronoomia, raadiospektroskoopia ja muud. Raadiotehnika meetodeid, mis põhinevad elektromagnetlainete energeetilisel, eeskätt soojuslikul toimel, kasutavad ka kaugemad valdkonnad, nagu elektrotermia, meditsiin jne.