HDD
HDD e. hard disk drive e. kõvaketas
Kõvaketas on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Kõvaketta tööpind koos kirjutamis-lugemispeaga
Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilise materjalil luuakse polarisatsioon. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühendatud.
Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta karbis asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele kohale, kust arvuti tahab infot lugeda või kuhu kirjutada.
Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, IDE, EIDE, SCSI, SATA ja SAS.
ATA (IDE, PATA) vs. SATA - Lauaarvuti kõvaketas - 3.5"
ATA on vanem tüüp ja SATA, SATA II, SATA III uuem.
SATA vs. ATA (IDE, PATA) - Laptopi kõvaketas - 2.5"
IDE on vanem tüüp ja SATA, SATA II, SATA III on uuem tüüp.
Kõvaketta näitajad e. erinevate ketaste vahe.
- Kiirus. 5400 RPM ja 7200 RPM.
- Mahtuvus. Turul on kõvakettad suurusjärgus kuni 3000 ..... GB. 1 GB = 1024 MB.
- Ühendus tüüp. ATA, IDE (vanemad) ja SATA, SATA II, SATA III (uuemad) jne.