LNB

LNB e. low-noise block converter või low-noise converter

On seade, mida kasutatakse satelliitsides (enamasti satelliitringhäälingus) signaali vastuvõtmiseks. LNB (antennipea) on enamasti kinnitatud satelliitantenni külge.

Pildil ühe tüünerijaoks mõeldud pea.

Kui on tarvis 2 tüüneri jaoks signaali kasutatakse 2 pistikuga LNB-d.

Satelliitsides kasutatakse signaali edastamiseks suhteliselt kõrge sagedusega raadiolaineid. Kuna kõrgsageduslik signaal ei läbi eriti kergesti seinu, katuseid või aknaklaase, peab satelliitantenn paiknema õues ja signaal tuleb siseruumidesse toimetada kaabli abil. Kui raadiosignaali saadetakse kaablisse, siis mida kõrgema sagedusega on signaal, seda suurem on signaali kadu iga kaabli pikkusühiku kohta. Satelliitsides kasutatavad signaalid on nii kõrge sagedusega (mitu gigahertsi), et nende edastamiseks oleks vaja väga spetsiifilist (kallist) kaablit ja vähegi pikema kaabli korral muutuks signaal ikkagi väga nõrgaks.

LNB ülesandeks on superheterodüünvastuvõtja põhimõttel töötades võtta üks lai vahemik (ehk riba) suhteliselt kõrgeid sagedusi, võimendada neid ja muundada nad sarnasteks signaalideks mida edastatakse palju madalamal sagedusel (ehk vahesagedusel). Need madalamad sagedused läbivad kaablit palju väiksema signaalikaoga. Samuti on palju lihtsam ja odavam valmistada elektroonikakomponente sellise sagedusega signaali töötlemiseks (võrreldes komponentidega, mis suudaksid vahetult töödelda kõrgsageduslikku signaali).

"Low-noise" tähendab, et LNB valmistamisel kasutatakse spetsiifilist tehnoloogiat, kus võimendamine ja miksimine leiab aset enne amplituudi vähendamist kaablisse suunamiseks, ning et seade ei sisalda täiendavat elektroonikat nagu toiteplokk või digitaalne vastuvõtja. Tänu sellele on signaali väljundis palju vähem müra (soovimatut signaali) kui oleks võimalik saavutada lihtsamat tehnoloogiat kasutades. Üldreeglina on müra vähendamine seda olulisem, mida kõrgemal sagedusel peab elektroonikakomponent töötama. Kui "low-noise" tehnoloogiat ei kasutataks, oleks satelliittelevisiooni pilt ja heli väga kehva kvaliteediga, kui seda üldse oleks võimalik ilma palju suurema antennita vastu võtta.

Otselevi satelliitantennid (DBS antennid) kasutavad kiirgurit (feedhorn), mis on LNB-sse integreeritud. Väljastatava vahesagedusel signaali edastamiseks kasutatakse tihti diplekseri, mille abil signaal liidetakse samasse kaablisse koos maapealse TV signaaliga. Vastuvõtja poolel eraldatakse need signaalid siis üksteisest teise diplekseriga, mis suunab maapealse TV signaali TV vasuvõtjasse (televiisorisse) ja satelliit-TV signaali satelliit-TV vastuvõtjasse.

Enamuse Eestis kättesaadavate satelliitide signaali vastuvõtmiseks on vaja Ku-bandi (universaalset) LNB-d. Mõningate Vene saatjate signaali vastuvõtuks on aga vaja teistsugust, C-bandi LNBd.