Projektorid

Allikas: Traadita Wiki by Jan & Co.
Redaktsioon seisuga 17. detsember 2008, kell 13:57 kasutajalt Jan (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kas projektor tuleb ikka mugavam ja kasulikum kui plasma või LCD, mille normaalmõõdus isendite hind viimasel ajal langustrendi näitab? Ilmselt küll, suure ekraanidiagonaaliga plasma- või LCD-teleri hind püsib kangekaelselt kõrgemal kui 50 000–60 000 krooni ning ega nad suuda ka suuruselt projektoritega võistelda.

Isegi madalama hinnaklassi projektoriga saaks seinale manada muljetavaldava viiemeetrise pildi, mida rohkem aga raha kulutada, seda paremaks kujutis muutub. Enamik projektoreid võimaldab parandada aparaadi ebamäärasest asetusest tingitud kujutise moondumisi, seetõttu ei pruugi kodusesse kinosaali siseneja esimesel pilgul pildimasinat üleski leida. Ning enamik projektoreid (CRT välja arvatud) on piisavalt kompaktsed, et mahuksid lauaservale ning oleksid mugavad kasutada.

Järgi mürataset

Enne kui raha letti laduda, peab silmas pidama mitut asja. Esiteks müra. Enne ostu tasub meeldima hakanud mudelit tingimata katsetada. Seadme jahutamiseks mõeldud ventilaator võib teha päris märgatavat häält. Kui see jääb alla 30 dB, on asi hästi. Silmas tasub pidada ka kujutise eredust (ANSI) ning lambi keskmist tööiga. Projektorite pirnid maksavad palju, seetõttu võib lühiealine valgusti tähendada nii närvikulu kui ka soliidset väljaminekut.

Päevavalges pole projektorist suurt kasu. Kui ruumi pimendamine peaks olema probleem, annab see projektorile kõva miinuse – kõrvaline valgus mõjutab märkimisväärselt pildi kontrastsust ja kujutise eredust, väiksema kontrastsusega mudelid vajavad vähegi mõistlikuma kujutise tarvis pimedat ruumi.

Võrdle musta

Kellele meeldib vaadata õudukaid või muidu filme, kus palju pimedust, peaksid meeles pidama, et must värv ei pruugi projektoritel (nagu ka plasmatelekatel – erinevalt tavakineskoobiga aparaatidest) kõige parem olla. Rusikareegel: mida suurem kontrastsus, seda parem must pilt.

Ning ehkki on moodsatel mudelitel lainurkobjektiivid, mis tulevad toime ka kitsama ruumiga, tuleks siiski arvestada, et projektori ja ekraani vahele peaks jääma vähemalt kaks meetrit vaba ruumi, et pilt vähegi vaadata sünniks. Paha ei tee, kui võtate poodi oma toa plaani koos mõõtudega kaasa ning vaatate, mida konkreetne mudel teie elutoas üldse võimaldab.

Kes soovib, võib projektori päriseks lakke kinnitada, kuid seejuures tuleb meeles pidada ka juhtmepundart, mis telekast või DVD-mängijast selleni peab ulatama.

Üks oluline asi veel. Ei tasu arvata, et projektori puhul piisab hea kujutise saamiseks minimalistlikult sisustatud korteri valgest seinast. Kui see sein pole just üle võõbatud erivärviga (on ka selliseid värve), tasub kindlasti pildikvaliteedi huvides investeerida kvaliteetsesse ekraani.

Kui selle jutu peale pole projektoriostu isu ikka üle läinud, on viimane aeg valida, mis tehnoloogia juurde jääda – kolm neist on enim levinud.

DLP-projektorite looja Texas Instrument kuulutas, et nende leiutis on etem kui LCD-projektor. Ta olevat töökindlam kui LCD, mille kujutis väidetavalt hakkab pärast 4000–5000 töötundi kannatama värvipuuduse käes. Tegelikkuses on probleeme ilmnenud vaid siis, kui aparaadis tekib probleeme jahutamisega.

Uuri lisavõimalusi

Projektorit valides peaks esmalt vaatama seda, mida projektor teha võimaldab. Väga oluline näiteks on võimalus pilti sirgeks ajada (keystone correction), kui projektorit pole võimalik otse ekraani poole suunata. Väikeses elutoas muutub see otsekohe elutähtsaks. Progressive scan parandab märgatavalt pildi kvaliteeti (teravus ja detailirohkus). Lisaks on eraldi tehnoloogiad, mille abil vähendada tühje ridu ja müra kujutises.

Õige projektori leidmisel on kasulik oma lemmikfilm poodi kaasa võtta ning võrrelda eri mudelite puhul mingit ühte kindlat stseeni. Kiire tegevusega ning äkiliste kaamerapööretega stseenid peaksid kõige paremini esile tooma nn. vikerkaareefekti, samas kui mõne õuduka ööstseen võiks anda parimat aimu pildi kontrastsusest ning sellest, kuidas seade taasesitab musti toone. Poes ei maksa erilist tähelepanu pöörata helisüsteemile. Müüjad üritavad teile tavaliselt siis kaela määrida kinoskäigu elamust, mitte konkreetset projektsiooniseadet. Sestap ei ole põrmugi ülbe paluda müüjal heli maha keerata, et saaksite keskenduda kujutisele.

Ja sugugi mitte kolmandajärguline ei ole ka see, kuidas ja millega te kavatsete oma projektori ühendada. Seepärast ei maksa juhtmete pealt kokku hoida (P. S. Hea juhe on alati lühike ja kallis).

LCD-projektorid

Vedelkristall- ehk LCD-projektorid loodi algselt arvutipresentatsioonide tarvis. Paljudele filmifännidele on see just taskukohane mudel. Hoolimata sellest, et LCD-projektoreid tuntakse eelkõige selge pildi, portatiivsuse ja kasutuslihtsuse (ka mõistliku hinna) poolest, on neile omased samad probleemid mis LCD-ekraanidelgi. Juhuslikud «surnud» pikslid (tõsi, neid tuleb viimasel ajal üha harvemini ette), mis jätavad ekraanile püsiva musta pleki. Mõnikord kipuvad LCD-projektorid värve moonutama. Lisaks on tavalise LCD projektori kontrastsus kõigest 1:1300, mis jääb tublisti alla teistele projektori tüüpidele. Samuti kipub just neid projektoreid kollitama kõige tugevam müra, sest optiline süsteem vajab pidevalt jahutust. Kummitab ka nn. võrkaia efekt, kus LCD-paneeli konstruktsioon projitseeritakse ekraanile ning pilt oleks otsekui läbi võre näidatud. Lamp peab neil projektoreil vastu 1500–3000 tundi.

Kokkuvõte | väike, kerge, kaasaskantav, lihtsalt käsitsetav, küllalt odav ning sobib algajale ning vähem nõudlikule kinohuvilisele.

DLP-projektorid

LCD-projektorist samm edasi, pealegi tubli samm kodukinosõbralikkuse poole on DLP (digital light processing)-projektor. Selle põhialus on tuhandete väikeste peeglitega süsteem, mille abil valgust läbi keerleva värviketta ekraanile suunatakse. Uuel tehnoloogial on samad voorused mis LCDl: käsitsemislihtsus, väiksus, kergus. Ent lambi eluiga on vaid 1500–3000 tundi. Samuti teeb DLP-projektor pisut rohkem müra. Kiiresti keerlev värviketas põhjustab teisigi vaid DLP-projektoritele omaseid kõrvalnähte, näiteks nn. vikerkaareefekti ekraanil. Mõistagi on kallimatel projektoritel (neil, mil on punase, rohelise ja sinise värvi jaoks eraldi peeglisüsteem) seda muret palju vähem.

Ent must on DLP-projektorist näidatuna ekraanil tõepoolest must ja pilt kontrastsem.

CRT-projektorid

Eriti peene filmisõbra juures võib kohata seadet, kus roheline, punane ja sinine värv edastatakse eraldi süsteemi kaudu ja hiljem filtrite abil kokku miksitakse nagu tavalise värvitelevisioonigi puhul. Kuigi mõni peab seda tehnoloogiat väljasurevaks, ei ole moodsamad riistad suutnud CRT-projektoreid lüüa kujutise kvaliteedi, kontrastsuse, loomulike värvide ja pildidünaamika poolest. Kujutis on vaba digitöötlusele omastest müradest ning selliste värvidega, mida suudavad esile manada vaid kõige kallimad LCD- ja DLP-projektorid. Mõni mudel kasutab isegi vedelikjahutust ning seetõttu pole neil müraprobleemi. Kisa kerkib vaid siis, kui projektori ihalejad hinda näevad (lisaks peab CRT-projektor olema statsionaarselt kinnitatud, seade ise on aga küllalt kogukas). Ka on sellise projektori lambid lühikese tööeaga, ja olgem ausad, kolme lampi korraga vahetada…

Arvutipildi näitamiseks säärane projektor hästi ei sobi.

Resolutsioonid

 VGA: 640 x 480 pikslit - Windows 3.1 standard
SVGA: 800 x 600 pikslit - Windows 95/ 98 NT
 XGA: 1024 x 768 pikslit - Kõrge resolutsiooniga programmide jaoks nagu CAD
SXGA: 1280 x 1024 pikslit - Workstation´i resolutsioon
UXGA: 1600 x 1200 pikslit - Workstation´i resolutsioon
 MAC: 832 x 624 pikslit - 1152 x 870 pikslit - Apple Macintosh´i arvutite standard
 SUN: 1152 x 900 pikslit - Sun'i tööjaamade standard