Raadioamatööri A-kvalifikatsiooniklassi eksami küsimused ja vastused

Raadioamatööri A-kvalifikatsiooniklassi eksami küsimused ja vastused

Moodul M1A Raadio- ja elektrotehnika teooria. ( 6 küsimust)

M1A-1  Mida tähendab termin impedants? 

A.  Kondensaatoris salvestatavat elektrilaengut. 
B.  Vooluringi poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust. 
C.  Mahtuvust sisaldava vooluringi poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust. 
D.  Juhtivust 

M1A-2  Kuidas nimetatakse mahtuvust ja induktiivsust sisaldava vooluringi poolt vahelduvvoolule  osutatavat takistust? 

A.  Oom. 
B.  Dzhaul. 
C.  Impedants. 
D.  Juhtivuseks. 

M1A-3   Kuidas nimetatakse induktiivsuse poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust? 

A.  Takistus. 
B.  Reaktiivtakistus. 
C.  Näivjuhtivus.  
D.  Impedants 

M1A-4   Kuidas nimetatakse mahtuvuse poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust? 

A.  Takistus. 
B.  Reaktiivtakistus. 
C.  Näivjuhtivus. 
D.  Impedants 

M1A-5  Kuidas reageerib induktiivsus vahelduvvoolule? 

A.  Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus väheneb. 
B.  Vahelduvvoolu amplituudi suurenedes suureneb ka reaktiivtakistus. 
C.  Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus suureneb. 
D.  Vahelduvvoolu amplituudi suurenedes väheneb reaktiivtakistus 

M1A-6   Kuidas reageerib mahtuvus vahelduvvoolule? 

A.  Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus väheneb. 
B.  Vahelduvvoolu amplituudi suurenedes suureneb ka reaktiivtakistus. 
C.  Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus suureneb. 
D.  Vahelduvvoolu amplituudi suurenedes  reaktiivtakistus väheneb 

M1A-7   Millal annab toiteallikas maksimaalse väljundenergia? 

A.  Juhul kui koormusimpedants on võrdne vooluallika impedantsiga. 
B.  Kui seisulainetegur on saavutanud maksimaalväärtuse. 
C.  Kui raudsüdamikuga transformaatori asemel kasutatakse õhksüdamikuga transformaatorit. 
D.  Kui  kasutatakse toroidtransformaatorit. 

M1A-8   Mida tähendab termin impedantside sobitamine? 

A.  Koormusimpedantsi  toiteallika impedantsist palju suuremaks tegemine. 
B.  Koormusimpedantsi võrdsustamine toiteallika impedantsiga. 
C.  Baluni kasutamine antenni  toitepunktis.  
D.  Saatja väljundimpedantsiga võrdse takistusega toitekaabli kasutamine. 

M1A-9   Mis juhtub kui elektrilise koormuse impedants on võrdne toiteallika impedantsiga?

A.  Toiteallikas juhib koormusesse minimaalse võimsuse. 
B.  Vool katkeb vooluahelas. 
C.  Toiteallikas juhib koormusesse maksimaalse võimsuse. 
D.  Väljundvõimsus langeb poole võrra. 

M1A-10 Miks on impedantside  sobitamine raadiotehnikas väga oluline? 

A.  Võimaldab toiteallikast juhtida koormusesse maksimaalse võimsuse. 
B.  Kindlustab vooluringi aktiiv- ja reaktiivtakistuse võrdsuse. 
C.  Kindlustab minimaalse võimsuse saamise toitallikast. 
D.  Vähendab elektrivõrgust tarbitavat võimsust. 

M1A-11 Milline on reaktiivtakistuse mõõtühik? 

A.  Amper. 
B.  Oom  
C.  Siemens. 
D.  Džaul 

M1A-12 Milline on impedantsi mõõtühik? 

A.  Oom. 
B.  Volt. 
C.  Amper. 
D.  Siimens. 

M1A-13 Mis on Bell? 

A.  Mahtuvuse muutumise mõõtühik. 
B.  Induktiivsuse muutumise mõõtühik. 
C.  Erinevate võimsuste suhte suurust väljendav ühik. 
D.  Seisulaine suhte  mõõtühik. 

M1A-14 Mis on detsibell? 

A.  Võimsusnivoode suhte muutumine 0,1 Belli võrra. 
B.  Võimsusnivoode suhte muutumine 0,01 Belli võrra 
C.  Võimsusnivoode suhte muutumine 10 Belli võrra. 
D.  Võimsusnivoode suhte muutumine  0;001 Belli võrra. 

M1A-15 Ligikaudu mitu detsibelli on vaevaltmärgatav helitugevuse muutus? 

A.  12 dB. 
B.  6 dB. 
C.  1 dB. 
D.  3 dB. 

M1A-16 Võimsuse suurenemine kaks korda on detsibellides:                

A.  1 dB. 
B.  3 dB. 
C.  6 dB 
D.  12 dB 

Lahendus: Võimsuste suhe detsibellides on arvutatav valemiga: 10log(P1/P2). Kui võimsus 
suureneb 2 korda, siis 10log2=3dB 

M1A-17 Mitu korda suureneb võimsus 6 dB puhul? 

A.  1,5 korda. 
B.  2 korda. 
C.  4 korda. 
D.  0,5 korda 

Lahendus: Kasutame logaritmi pöördfunktsiooni -eksponentfunktsiooni  (10 astmes x).  
P1/P2=10 astmes(6dB/10)=4 korda

M1A-18 Mitu korda suureneb võimsus 3 dB puhul? 

A.  1,5 korda. 
B.  2 korda. 
C.  4 korda 
D.  0,5 korda 

Lahendus: 10 astmes(3dB/10)=2 korda

M1A-19 Signaali raport on ”10 dB üle S9”. Kui saatja võimsust vähendatakse  1500 vatilt  
150 vatini kui suur on uus signaali tugevuse raport? 

A.  S5. 
B.  S7 
C.  S9. 
D.  S3. 

Lahendus: Võimsuste suhe väljendatuna detsibellides on arvutatav valemiga: 
10log(P1/P2)=10log(1500W/150W)=10log10=10dB. 
Kui varem näitas S-meeter 10dB üle S9, siis nüüd vähenes näit 10dB ja S-meeter  näitab S9.

M1A-20 Signaali raport on “20 dB üle S9”.Kui saatja võimsust vähendatakse 1500 vatilt 
15 vatini  kui suur on uus signaali tugevuse raport? 

A.  S5. 
B.  S7 
C.  S9. 
D.  S3. 

Lahendus: 10log(1500W/15W)=10log100=10*2=20dB

M1A-21 Kui 1 amprilise vooluallikaga on ühendatud kaks paralleelselt lülitatud 10-oomist 
takistit kui suur vool läbib kumbagi takistit? 

A.  10 amprit. 
B.  1 amper. 
C.  0,5 amprit. 
D.  0,25 amprit 

Lahendus: Võrdseid paralleelseid takistusi läbib ühesugune vool. Kuna vooluallikas annab 
voolu tugevusega 1A, siis kumbagi võrdse takistusega takistit läbib sellest pool ehk 0,5A.

M1A-22 Kui suur on kasutatav võimsus kui 400 V pingega vooluallikas ühendatakse 800 oomise  
koormusega ? 

A.  0,5 vatti. 

B. 200 vatti.

C.  400 vatti 
D.  800 vatti 

Lahendus: P=UU/R=(400V*400V)/800oomi=200W

M1A-23  Kui suur on 12 V  0.2A vooluga indikaatorlambi võimsus? 

A.  60 vatti. 
B.  24 vatti. 
C.  2,4 vatti 
D.  0,24 vatti 

Lahendus: P=UI=12V*0,2A=2,4W

M1A-24  Kui suur võimsus eraldub 0,25 kilo-oomisel takistil kui teda läbib vool tugevusega 
7,0 milliamprit? 

A.  Ligikaudu 51 millivatti. 
B.  Ligikaudu 39 millivatti. 
C.  Ligikaudu 9 millivatti. 
D.  Ligikaudu 0,9 millivatti. 

Siin on viga ja õiget vastusevarianti ei olegi!! 9mW on siiski kõige lähem.
Lahendus: P=IIR=0,007A*0,007A*250oomi=0,01225W=12,25mW.  Ilus vastus oleks 12mW

M1A-25  Kui suur on mitmest takistist koosneva jadalülituse kogutakistus? 

A.  Kogutakistus on võrdne kõikide takistite takistuste summaga. 
B.  Kogutakistus on väiksem kõige väiksema takisti takistuse väärtusest. 
C.  Kogutakistuse saame jagades takistite takistuste summa  takistite arvuga. 
D.  Iga takisti tolerantsi tuleb suurendada proportsionaalselt takistite arvule. 

M1A-26  Kui suur on kahe  võrdse paralleelselt lülitatud takistist koosneva ahela kogutakistus? 

A.  Kahekordne ühe takisti takistuse väärtus. 
B.  Pool kummagi takisti takistuse väärtusest. 
C.  Kahekordne kummagi takisti väärtus. 
D.  Ei saa määrata takistite täpset takistust teadmata. 

M1A-27  Kui suur on kahe paralleelselt ühendatud induktiivsuse koguväärtus? 

A.  Pool kummagi väärtusest vastastikust induktiivsust arvestamata. 
B.  Kahekordne kummagi induktiivsuse väärtus. 
C.  Kahekordne kummagi induktiivsuse väärtus. 
D.  Ei saa määrata induktiivsuste täpset suurust teadmata. 

M1A-28  Kui suur on kahe paralleelselt lülitatud  kondensaatori kogumahtuvus? 

A.  Pool kummagi kondensaatori mahtuvusest. 
B.  Kogumahtuvus on võrdne kondensaatorite mahtuvuste summaga. 
C.  Mahtuvust ei saa määrata teadmata kondensaatorite täpset mahtuvust. 
D.  Võrdne kummagi kondensaatori mahtuvusega. 

M1A-29  Kui suur on pinge transformaatori 500 keerust koosneva sekundaarmähise klemmidel, kui 2200  
keerust koosnev primaarmähis on lülitatud 220 V vahelduvvooluvõrku? 

A.  526,5 V 
B.  50 V 
C.  26 V 
D.  13 V 

M1A-30  Kui suur on 200 oomise väljundtakistusega helisagedusvõimendi sobitamiseks 
10-oomise valjuhääldiga vajaliku transformaatori mähiste keerdude suhe? 

A.  4.47 : 1 
B.  400: 1 
C.  20 : 1 
D.  10:1 

Lahendus: Trafo ülekandetegur on primaar- ja sekundaarpingete (ja ka keerdude arvude) suhe  
n=U1/U2=w1/w2. Takistuste sobitamise puhul peab arvestama, et U=ruutjuur(PR). Kuna P taandub  
välja,  siis helisagedusvõimendi sobitustrafo ülekandeteguri saame valemist:

n=(ruurjuur R1)/ (ruutjuur R2)=14,14/3,16=4,47

M2A Raadio- ja elektrotehnika komponendid (4 küsimust )

M2A-1    Kuidas mõjub ümbruskonna temperatuur süsiniktakisti takistusele? 

A.  Takistus suureneb 20% temperatuuri tõusmisel iga 10 kraadi võrra.  
B.  Takistuse suurus ei muutu. 
C.  Takistuse muutus sõltub takisti temperatuuritegurist sõltuvalt 
D.  Takistuse suurus muutub ajast sõltuvaks. 

M2A-2    Mis tüüpi kondensaatorit kasutatakse tihti võrgutoitealaldi  silumisfiltris? 

A.  Keraamilist ketaskondensaatorit. 
B.  Muutuva mahtuvusega vaakumkondensaatorit. 
C.  Elektrolüütkondensaatorit. 
D.  Vilgukivikondensaatorit. 

M2A-3    Millised kondensaatorid lülitatakse rööbiti transformaatori sekundaarmähisega  pinge- 
impulsside vähendamiseks? 

A.  Suure mahtuvusega kondensaatorid. 
B.  Muutuva mahtuvusega vaakumkondensaatorid. 
C.  Keraamilised kondensaatorid. 
D.  Trimmerid. 

M2A-4    Mis tekitab poolide omaresonantsi? 

A.  Hajutatud elektromagnetism. 
B.  Pöörisvoolud. 
C.  Keerdudevaheline mahtuvus. 
D.  Parasiithüsterees. 

M2A-5  Milline vooluringi komponent võimaldab suurendada vahelduvvoolu pinget 100 voldilt 1000 
voldini? 

A.  Transformaator. 
B.  Kondensaator. 
C.  Diood. 
D.  Filterdrossel. 

M2A-6  Kuidas nimetatakse transformaatori primaarmähises voolavat voolu kui Sekundaarmähise külge 
pole koormust lülitatud? 

A.  Magneetimisvooluks. 
B.  Alalisvooluks. 
C.  Ergutusvooluks. 
D.  Stabiliseerimisvooluks. 

M2A-7 Mis suurustega iseloomustatakse tavaliselt jõutransformaatori primaar- ja sekundaarmähiseid? 

A.  Džauli sekundis. 
B.  Volt või volt-amper. 
C.  Kulonit sekundis. 
D.  Vastupinge. 

M2A-8     Mis on toiteseadme alalduselemendi vastupinge? 

A.  Suurim siirdepinge, mida diood on võimeline taluma. 
B.  1,4 korda elektrivõrgu sagedus. 
C.  Mittejuhtivas suunas dioodi klemmidele rakendatud maksimaalne pinge. 
D.  2,8 korda elektrivõrgu sagedus 

M2A-9     Millised on ränidioodide kaks parameetrit, mida ei või ületada? 

A.  Maksimaalne koormusimpedants, tipppinge. 
B.  Keskmine võimsus, keskmine pinge. 
C.  Maksimaalne vastupinge, keskmine pärivool. 
D.  Mahtuvuslik takistus, laviinpinge 

M2A-10   Miks peavad alaldi dioodid olema termaalselt kaitstud? 

A.  Nende läheduse tõttu transformaatorile. 
B.  Ülemäärase kuumenemise tõttu võivad rikneda. 
C.  Nende tundlikkuse tõttu siirdepingete mõjule. 
D.  Nende kasutamise tõttu kõrgepingeseadmetes. 

M2A-11   Mis on Zener-dioodi (stabilitroni) peamine omadus? 

A.  Konstantne vool kõikuva pinge puhul. 
B.  Konstantne pinge muutliku voolu puhul. 
C.  Sisemahtuvus, mis muutub sõltuvalt rakendatud pingest. 

M2A-12   Mis tüüpi diood on võimeline ostsilleerima ja ka võimendama? 

A.  Punktkontaktdiood. 
B.  Tunneldiood. 
C.  Ränialaldi 
D.  Pinddiood. 

M2A-13   Mis on varaktordioodi peamine omadus? 

A.  Hoiab stabiilset pinget läbiva muutliku  voolu puhul. 
B.  Tema sisemahtuvus sõltub rakendatud pingest. 
C.  Omab negatiivse takistusega regiooni. 
D.  On  väga kõrge vastupingega. 

M2A-14   Milleks kasutatakse PIN dioodi? 

A.  Stabiilse voolu allikas. 
B.  Stabiilse pinge allikas. 
C.  Kõrgsageduslik dioodlüliti. 
D.  Kõrgpinge alaldi. 

M2A-15   Kui suur on SSB telefonitööks vajaliku hea kvartsfiltri pääsuriba laius? 

A.  6kHz   -6dB pääsuriba juures 
B.  2,1kHz –6dB pääsuriba juures 
C.  500Hz  --6dB pääsuriba juures 
D.  15kHz  --6dB pääsuriba juures 

Moodul  M3A    Raadio- ja elektrotehnika ahelad.  ( 6 küsimust )  

M3A-1   Miks ühendatakse toitealaldi dioodidega paralleelselt kondensaator ja takisti? 

A.  Väljundpinge lainesuse silumiseks. 
B.  Väljundpinge suurendamiseks. 
C.  Pingelangude võrdsustamiseks dioodidel ja pingeimpulsside kahjuliku mõju vähendamiseks. 
D.  Raadiohäirete vähendamiseks. 

M3A-2   Milline on täislaine alaldi väljundpinge filtreerimata kuju? 

A.  Sile alalispinge. 
B.  Sisendpinge sagedusega võrdne impulsside jada. 
C.  Sisendpinge kahekordse sagedusega võrdne impulsside jada. 
D.  Kolmnurkimpulsside jada. 

M3A-3   Millised komponendid moodustavad toitealaldi filtri? 

A.  Dioodid. 
B.  Trafod ja transistorid. 
C.  Kondensaatorid ja drosselid. 
D.  Transistorid ja drosselid. 

M3A-4   Milline peab olema täisperioodalaldi  alalduselemendi  vastupinge suurus? 

A.  Veerand alaldi nominaalsest väljundpingest. 
B.  Võrdne alaldi  väljundpingega. 
C.  Võrdne alaldi nominaalse väljundpinge kahekordse väärtusega. 
D.  Võrdne alaldi  nominaalse väljundpinge neljakordse väärtusega. 

M3A-5   Milline peab olema transmissiooniliiniga ühendatud madalpääsfiltri impedants liini 
impedantsiga võrreldes? 

A.  Märgatavalt kõrgem. 
B.  Enamvähem sama. 
C.  Võrdne liini kahekordse impedantsiga. 
D.  Võrdne liini impedantsi poole väärtusega. 

M3A-6   Milline peab olema poolperioodalaldi alalduselemendi vastupinge suurus? 

A.  Pool alaldi nominaalsest väljundpingest. 
B.  Alaldi nominaalse tipppinge ühe või kahekordne väärtus. 
C.  Võrdne alaldi väljundpingega. 
D.  Võrdne alaldi neljakordse väljundpingega. 

M3A-7   Kuhu ühendatakse toitealaldi šunttakisti?  

A.  Paralleelselt filterkondensaatoriga. 
B.  Paralleelselt alaldi sisendiga. 
C.  Paralleelselt väljundfiltri drosseliga. 
D.  Paralleelselt trafo primaarmähisega. 

M3A-8   Mitu kraadi siinuslainest kasutab poolperioodalaldi? 

A.  90 kraadi 
B.  180 kraadi. 
C.  360 kraadi 
D.  270 kraadi 

M3A-9   Mitu kraadi siinuslainest kasutab täisperioodalaldi? 

A.  90 kraadi 
B.  180 kraadi 
C.  360 kraadi 
D.  270 kraadi 

M3A-10 Mis funktsiooni täidavad kõrgepingealaldis  dioodidega paralleelselt lülitatud kondensaatorid 
ja takistid? 

A.  Kahe- või kolmekordistavad väljundpinget. 
B.  Kaitsevad  teistest dioodidest kiiremini  vastutakistust taastavaid dioode. 
C.  Reguleerivad väljundpinget. 
D.  Vähendavad raadiohäireid. 

M4A Raadiovastuvõtuseadmed. (5 küsimust )

M4A-1    Mis on produkt detektor? 

A.   Detektor, mis annab ostsillaatorsignaali seguastme sisendisse. 
B.   Võimendav detektor, mis kitsendab vastuvõtja võimenduskanali pääsuriba. 
C.   Detektor, mis kasutab segustusprotsessis vastuvõtjas genereeritud kandesagedust. 
D.   Detektor, mida kasutatakse ristmodulatsiooniproduktide detekteerimiseks. 

M4A-2    Millised on põhilised seguastme väljundis esinevad sagedused? 
A.   Sisendsignaali kahe- ja neljakordne sagedus. 
B.   Sisendsageduste summa, vahe  ja ruutjuurkordne sagedus. 
C.   Sisendsagedused ning summaarne ja vahesagedus. 
D.   Sisendsageduste 1,414 ja 0,707 kordse sagedused. 

M4A-3    Mida nimetatakse detekteerimiseks? 

A.   Vastuvõetaval kandelainel oleva informatsiooni sumbutamist S-meetri töölerakendamise eesmärgil. 
B.   Moduleeritud kõrgsagedussignaalilt informatsiooni eraldamine. 
C.   Kandelaine modulatsiooni. 
D.   Müra segustamine vastuvõetava signaaliga. 

M4A-4    Mis on sagedusdiskriminaator? 

A.   FM signaalide detekteerimiseks kasutatav lülitus.     
B.   Kahe kandelaine naabruses asuva parasiitsignaali filtreerimislülitus. 
C.   Automaatne lainelülitus. 
D.   FM generaator. 

M4A-5    Mida kasutatakse FM signaali detekteerimiseks? 

A.   Balanssmodulaatorit. 
B.   Sagedusdiskriminaatorit. 
C.   Produkt detektorit. 
D.   Faasipöörajat. 

M4A-6    Mida nimetatakse segustusprotsessiks? 

A.   Lairibavastuvõtjas müra kõrvaldamist faasivõrdluse teel. 
B.   Lairibavastuvõtjas müra kõrvaldamist faasinihke abil. 
C.   Kahe signaali  liitmist summaarse- ja vahesageduse saamiseks. 
D.   Auroralevist põhjustatud moonutusi. 

M4A-7    Mis eelised on sagedusmuundusprotsessil? 

A.   Automaatselt toimiv müralukustus ja suurenenud selektiivsus. 
B.   Suurenenud selektiivsus ja optimaalne häälestatud võnkeringide konstruktsioon. 
C.   Automaatne signaali piiramine ja müralukustus. 
D.   Automaatne detekteerimine kõrgsagedusvõimendis ning suurenenud selektiivsus. 

M4A-8    Mis on vahesagedusvõimendi? 

A.   Fikseeritult häälestatud pääsuribaga võimendi. 
B.   Vastuvõtja filter. 
C.   Vastuvõtja demodulaator. 
D.   Puhvervõimendi. 

M4A-9    Mis vastuvõtjas juhtub kui väga tugev signaal jõuab seguastmeni? 

A.   Seguastmes genereeritakse  parasiitsed segustusproduktid. 
B.   Seguaste lakkab tüütamast. 
C.   Toimub automaatne signaali piiramine. 
D.   Geneeritakse tuikesagedus. 

M4A-10    Mis on vastuvõtja kõrgsagedusvõimendi esmane ülesanne? 

A.   Kindlustada enamik vastuvõtja võimendusest. 
B.   Automaatse võimenduse reguleerimise süsteemi abil muuta parasiitsignaalide mahasurumise astet. 
C.   Parandada vastuvõtja mürategurit.  
D.   Tekitada automaatse võimendusregulatsiooni tööks vajalikku pinget. 

M4A-11  Millised kaks faktorit määratlevad vastuvõtja tundlikkuse? 

A.   Dünaamiline diapasoon ja kolmanda järgu lõikepunkt. 
B.   Hind ja kättesaadavus. 
C.   Ribalaius ja mürategur. 
D.   Intermodulatsioonimoonutused ja dünaamiline diapasoon. 

M5A Raadiosaateseadmed (5 küsimust)

M5A-1    Mis tüüpi sisendsignaali kasutatakse SSB saatja lineaarsuse kontrollimiseks? 

A.  Tavalist kõnet. 
B.  Helisageduslikku siinuslainet. 
C.  Kaht helisageduslikku siinuslainet. 
D.  Helisageduslikku  kantlainet. 

M5A-2    Miks kasutatakse raadiosaatja kõrgepingealaldis šunttakistit. 

A.  Parandab pingeregulatsiooni. 
B.  Laadib filterkondensaatori tühjaks. 
C.  Kõrvaldab poolidelt elektrilöögi saamise ohu. 
D.  Elimineerib maaühenduse voolud. 

M5A-3    Mida saab kontrollida kahe tooni testi abil? 

A.  Sagedusmodulatsiooni protsenti. 
B.  Kandesageduse faasinihet. 
C.  Kõrgsagedusvõimendi lineaarsust. 
D.  Sagedusdeviatsiooni. 

M5A-4    Miks on mõningates lampvõimendites vajalik neutralisatsioon? 

A.  Häälestatud võnkeringides koormatud Q vähendamiseks. 
B.  Võre ja katoodi vahelise lekkevoolu vähendamiseks. 
C.  Elektroodidevahelise mahtuvuse tõttu tekkida võiva ostsilleerimise vältimiseks. 
D.  Tooriumoksiidi mõjul lambis tekkiva happe likvideerimiseks. 

M5A-5    Milliseid kaht helisagedust võib kasutada SSB telefonisaatja lineaarsuse kontrollimiseks?

A.  Tuleb kasutada signaale sagedusega 20Hz ja 20000Hz. 
B.  Võib kasutada suvalisi helisagedusi, mis  paiknevad saatja helisagedustrakti pääsuribas  
    tingimusel, et nad ei ole teineteisega harmoonilises suhtes. 
C.  Tuleb kasutada sagedusi 1200Hz ja 2400hz. 
D.  Tuleb kasutada saatja helisagedustraktis paiknevat ja teineteisega harmoonilises suhtes olevat 
    helisagedust. 

M5A-6 Mis tüüpi filter tuleb installeerida amatöörsaatjasse harmooniliste sageduste kiirguse 
vältimiseks? 

A.  Võtmeklõpsu filter. 
B.  Madalpääsfilter. 
C.  Kõrgpääsfilter. 
D.  CW filter. 

M5A-7    Mida on vaja omada telefonitööks ettenähtud amatöörraadiojaamas? 

A.  Splatteri filter. 
B.  Mikrofon. 
C.  Vastuvõtja helisagedusfilter. 
D.  Väljakutseautomaat. 

M5A-8    Monteerisite oma autosse VHF või UHF FM raadiojaama. Milline on antenni jaoks parim koht , 
vältimaks juhi ja reisijate ülikõrgsagedusliku kiirituse ohtu? 

A.  Katuse keskkoht. 
B.  Tuuleklaasi ülemine äär. 
C.  Ükskõik kummal esimesel poritiival. 
D.  Pagasiruumi luugil. 

M5A-9    Mis on saatjas kasutatavate ekraanide otstarve? 

A.  Moodustab strukturaalse madalpääsfiltri. 
B.  Likvideerib ebasoovitava kõrgsagedusliku kiirguse. 
C.  Takistab helisagedusliku tagasiside tekkimist saatjas. 
D.  Aitab säilitada saatjas paraja kõrgusega töötemperatuuri. 

M5A-10  Miks kasutatakse nn. pii-filtrit saatja väljundis? 

A.  Saatja väljundimpedantsi sobitamiseks antenni toiteliiniga ja parasiitkiirguse vähendamiseks. 
B.  Antenni poolt vastuvõetud mürasignaalide mahajuhtimiseks. 
C.  Antennis tekkinud staatiliste pingete saatjasse pääsu takistamiseks. 
D.  Saatja lõpplambi kõrgepinge pääsu takistamiseks antenni. 

Moodul M6A Antennid ja fiidrid ( 4 küsimust)

M6A-1    Miks kasutatakse sagedasti Yagi  antenni 50 MHz sagedusalal? 

A.  Annab horisontaaltasapinnas hea ringkiirguse. 
B.  On väiksem, odavam ja kergem üles panna kui dipoolantenn.   
C.  Vähendab teiste jaamade poolt tekitatavaid interferentshäireid nii külg- kui tagasuunas. 
D.  Ei võta   niipalju ruumi kui teised antennid. 

M6A-2    Milline meetod on parim ebasümmeetrilise koaksiaalkaabli sobitamiseks Yagi antenniga? 

A.  “T” -sobitus 
B.  Delta sobitus 
C.  Gamma sobitus 
D.  Hairpin – sobitus 

M6A-3    Kuidas saab suurendada parasiitelementidega suundantenni sagedusriba laiust? 

A.  Kasutada suurema läbimõõduga elemente. 
B.  Vähendada elementide vahet. 
C.  Kasutada teleskoopelemente 
D.  Suurendada elementide arvu. 

M6A-4    Kui suur on poollaine dipoolantenni toitepunkti impedants vabas ruumis?  

A.  Ligikaudu 50 oomi,takistuslik. 
B.  Ligikaudu 73 oomi,takistuslik ja induktiivne. 
C.  Ligikaudu 73 oomi,takistuslik 
D.  300 oomi,takistslik. 

M6A-5    Kui suur on dipoolantenni võimendus võrreldes isotroopse  kiirgajaga? 

A.  On võrdse võimendusega. 
B.  Dipoolantenni võimendus on ligikaudu 2,3 dB suurem. 
C.  Dipoolantenni võimendus on 5,6 dB.  
D.  Dipoolantenni võimendus on 4,3 dB. 

M6A-6    Mida tähendab termin ette-taha suhe? 

A.  Direktorite ja reflektorite arvu suhet. 
B.  Antenni peakiire suunas kiiratava võimsuse ja täpselt vastassuunalise kiirgusvõimsuse suhet. 
C.  Aktiivse vibraatori asendit reflektori ja direktorite suhtes. 
D.  Reflektori ja vibraatoritepoolse poomipikkuse suhet. 

M6A-7   Miks kasutatakse silikoonõli või autovaha TV-tüüpi lapikkaabli pinna katteks? 

A.  Skin- efekti vähendamiseks. 
B.  Mustuse ja niiskuse sadestumise vähendamiseks juhtmel. 
C.  Soojuse ärajuhtimiseks töötades kõrge seisulainega liinis. 
D.  Lindude eemalepeletamiseks antenni juurest. 

M6A-8    Mis ühikutes väljendatakse kõrgsagedusliku toiteliini kadusid? 

A.  dB/km 
B.  Bell/100m 
C.  dB/100m 
D.  Neper meetrile. 

M6A-9    Mis juhtub dielektrikuskadudega toiteliinis töösageduse suurenemisel? 

A.  Kaod vähenevad. 
B.  Kaod suurenevad.  
C.  Kaod jäävad samaks. 
D.  Kadude tõttu hakkab toitekaabel kuumenema. 

M6A-10  Kuidas mõjutab koaksiaalkaabli impedants teda läbiva signaali sumbuvust? 

A.  Sumbuvus on suurem sagedustel üle 144 MHz. 
B.  Sumbuvus on väiksem sagedustel üle 144 MHz. 
C.  Sumbuvus on sagedustel kuni 1,5GHz enamvähem ühtlane. 
D.  Sumbuvus on enamvähem ühtlane sagedustel kuni  200 GHz 

Moodul  M7A   Raadiolevi   ( 2 küsimust) 

M7A-1   Mis iseloomustab nn. “backscatter” signaale? 

A.  Väga hea arusaadavus. 
B.  Lainetav heli. 
C.  Ümberpööratud külgribad. 
D.  Sisisevad  signaalid. 

M7A-2   Mis on solar-flux indeks? 

A.  Päikese magnetvälja intensiivsus. 
B.  Maa poole pööratud Päikese küljel nähtavate plekkide arv. 
C.  Päikese poolt kiiratav ioniseeriv energia.  
D.  Päikesel nähtavate plekigruppide arv. 

M7A-3   Mida nimetatakse geomagnetiliseks häireks? 

A. Päikese solar-fluks indeksi järsk langus. 
B. Maa magnetvälja järsk muutus lühikese aja jooksul. 
C. Maa magnetpooluse nihe. 
D. Päikeseplekkide magnetvälja polaarsuse muutus. 

9M7-4   Kui kiiresti jõuab Päikeselt kiirguv  laetud osakeste vool Maale? 

A.  1,5 sekundiga 
B.  8 minutiga 
C.  20 kuni 40 tunniga. 
D.  30 sekundiga 

M7A-5   Milline raadiolainete levimehhanism võimaldab saadet vastu võtta pinnalaine ulatusest 
Kaugemal, kuid lähemal ionosfäärist peegeldunud  lainest? 

A.  Sporaadiline E-levi. 
B.  Lühikese hüppega levi. 
C.  Raadiolaine peegeldumine troposfääri ja  ionosfääri ebaühtluskohtadest (scatter). 
D.  Signaalide peegeldumine meteooride jäljelt 

M7A-6   Millises ionosfääri kihis kutsuvad äkilised ionosfääri häired esile raadiolainete suurenenud 
sumbuvuse? 

A.  D-kihis. 
B.  E-kihis. 
C.  F2-kihis. 
D.  F1-kihis. 

M7A-7  Kuidas mõjutab geomagnetiline torm raadiolainete levi? 

A.  Väga hea raadioside kõrgematel geomagnetilistel laiuskraadidel. 
B.  Halvenenud raadiolevi kõrgematel geomagnetilistel laiuskraadidel.’ 
C.  Suurenenud pinnalaine ulatus. 
D.  Raadioside täielik puudumine. 

M7A-8   Mis on raadiolainete levi kriitiline nurk? 

A.  Minimaalne raadiolainete levi tõusunurk,mille juures raadiolained peegelduvad Maale tagasi 
    ionosfääri teatud seisundi puhul.
B.  Kompassi suund teie asukohast korrespondendi suunas. 
C.  Maksimaalne raadiolainete levi tõusunurk,mille juures raadiolained peegelduvad veel Maale tagasi 
    ionosfääri teatud seisundi puhul.
D.  Antenni poomi vertikaalnurk horisontaaltasapinna suhtes. 

M7-9   Kui kaua tavaliselt kestavad  ootamatud ionosfääri häired? 

A.  Kogu päev. 
B.  Mõnest minutist kuni mõne tunnini.  
C.  Keskmiselt ühe nädala. 
D.  Kuni ühe kuuni. 

M7A-10  Millistel laiuskraadidel esineb tavaliselt rohkem geomagnetilisi häireid? 

A. Ekvaatori laiuskraadidel. 
B. 45 kraadist kõrgematel laiustel. 
C. Kõikidel laiuskraadidel ühtemoodi.  
D. Polaarööga hõivatud laiuskraadidel. 

M8A Mõõtetehnika ja selle kasutamine ( 2 küsimust )

M8A-1   Milline mõõteriist sisaldab horisontaal- ja vertikaalkanali võimendi? 

A. Oommeeter. 
B. Signaalgeneraator. 
C. Ostsillograaf. 
D. Ampermeeter. 

M8A-2   Mis tüüpi signaale on võimalik ostsillograafi abil vaadelda? 

A. Suvalisi ajast sõltuvaid signaale instrumendi sagedusriba piires. 
B. Rahvusvahelisi laevade lipusignaale. 
C. Ookeanilaevade blinkersignaale. 
D. Ioniseeritud atmosfäärikihtide poolt genereeritavaid signaale. 

M8A-3   Mis seade on ostsillograaf? 

A. Seade,mis näitab antenni  kiirgustakistust. 
B. Seade,mis näitab antenni toiteliini seisulaine tegurit. 
C. Seade, mis võimaldab uurida kuvaril signaalide lainekuju. 
D. Vooluringi takistust mõõtev seade. 

M8A-4   Mis võib põhjustada ostsillograafi kineskoobi luminofoori riknemise? 

A. Vertikaalkanali võimendi ületüürimine. 
B. Liig suur heleduse säting. 
C. Kiire ebaõige fokuseerimine. 
D. Kineskoobi kallutuselektroodide vahetu ühendamine skeemi. 

M8A-5   Mis seade on antenni mürasild? 

A. Seade antenni või  muu elektrilise lülituse mürateguri mõõtmiseks.    
B. Seade antenni või  muu elektrilise lülituse impedantsi mõõtmiseks. 
C. Seade vastuvõtjas esineva müra hävitamiseks. 
D. Seade Päikese raadiokiirguse mõõtmiseks. 

M8A-6   Kuhu ühendatakse antenni mürasild? 

A. Seade ühendatakse antenni toitepunkti ja müra suurus loetakse seadme skaalalt. 
B. Seade ühendatakse saatja ja antenni vahele ning häälestatakse minimaalse seisulaine teguri  
   saavutamiseni. 
C. Seade ühendatakse vastuvõtja ja tundmatu impedantsiga lülituse vahele ning häälestatakse 
   minimaalse  müra saavutamiseni. 
D. Seade ühendatakse antenni ja antenni sobituslülituse vahele ning häälestatakse minimaalse 
   seisulaine teguri saavutamiseni. 

M8A-7   Mis seade on väljatugevuse mõõtja? 

A. Seade,mis mõõdab seisulaine tegurit antenni toiteliinis. 
B. Seade modulatsioonisügavuse määramiseks saatja väljundis. 
C. Seade kõrgsagedussignaali  suhtelise võimsuse mõõtmiseks. 
D. Seade saatja keskmise väljundvõimsuse suurendamiseks. 

M8A-8   Kui palju tuleb suurendada saatja väljundvõimsusust,et saatja  läheduses asuva vastuvõtja 
        S-meetri näit suureneks S8-lt S9-ni ? 

A. Ligikaudu kaks korda. 
B. Ligikaudu kolm korda. 
C. Ligikaudu neli korda. 
D. Ligikaudu viis korda. 

M8A-9  Milline on kõige sobivam lihtne instrument antenni kiirguse suunadiagrammi määramiseks  
       horisontaaltasapinnas?  

A. Väljatugevuse mõõtja. 
B. Antenni mürasild. 
C. Tester. 
D. Transmatch. 

M8A-10  Millist seadet saab kasutada saatja väljundsignaalis esinevate intermodulatsioonimoonutustes 
        tekitatud parasiitsignaalide uurimiseks? 

A. Vattmeeter. 
B. Spektrianalüsaator. 
C. Loogikaskeemide analüsaator. 
D. Mäluga reflektomeeter. 

Moodul M9A Raadiohäired ja elektromagnetiline ühildatavus (EMC) ( kaks küsimust)

M9A-1   Mis on atmosfääriliste raadiohäirete peamine tekkepõhjus? 

A. Päikeseplekid. 
B. Äikesetormid. 
C. Lennukid 
D. Ioniseeritud meteoorijäljed. 

M9A-2   Kuidas on võimalik kindlaks teha, kas raadiohäireid tekitav elektriliin asub teie majas? 

A. Kontrolli  elektriliini pinget  graafilise reflektomeetriga. 
B. Kontrolli vahelduvvoolu lainekuju ostsillograafi abil. 
C. Lülita välja maja elektrivõrgu pealüliti ja kuula patareitoitega raadiot. 
D. Uuri elektrivõrgu pinget spektrianalüsaatoriga. 

M9A-3    Kuidas on võimalik vähendada  auto elektrigeneraatori poolt tekitatavaid raadiohäireid? 

A. Ühendada raadio toitejuhtmed akuga nii pikka teed mööda kui vähegi võimalik. 
B. Ühendades raadio toitejuhtmed akuga lühimat võimalikku teed kaudu. 
C. Ühendades kõrgpääsfiltri järjestikku raadiojaama auto pardavõrguga ühendavasse juhtmesse. 
D. Lülitades filterkondensaatorid järjestikku  alalisvoolu toitejuhtmesse. 

M9A-4 Kuidas saab vähendada väga tugeva signaali toimel vastuvõtjas tekkivaid intermodulatsioonihäireid? 

A. Vähendades vastuvõtja toitepinget. 
B. Lülitades vastuvõtja sisendisse attenuaatori. 
C. Kasutada vastuvõtja kõige kitsama pääsuribaga filtrit. 
D. Kasutada vastuvõtja kõige laiema pääsuribaga filtrit. 

M9A-5    Miks on kasulik omada vastuvõtja sisendis attenuaatorit? 

A. Vähendab vastuvõetava signaali ribalaiust. 
B. Elimineerib isotroopilise kiirguse põhjustatud efekte. 
C. Kaitseb vastuvõtja ülekoormamist erakordselt tugeva signaali poolt.   
D. Vähendab antenni kiirgusdiagrammi nullide põhjustatud signaali nõrgenemise mõju. 

M9A-6  Teie naaber teatab,et tekitate häireid televisioonivastuvõtule. Teie olete aga kindel, et 
       teie aparatuur töötab korralikult.Mida peate tegema? 

A. Lülitate kohe oma saatja välja ja pöördute Tehnilise Järelevalve Ameti poole abi saamiseks. 
B. Kontakteerudes naabriga proovite välja selgitada, kas tõepoolest teie töö eetris on TV-häirete 
   tekkepõhjuseks. 
C. Monteerite  saatja väljundisse kõrgpääsfiltri ja  televiisori sisendisse madalpääsfiltri. 
D. Jätkate tööd tavalisel moel, kuna teil ei ole mingit legaalset põhjust interferentshäirete 
   vähendamiseks või elimineerimiseks. 

M9A-7  Mis tüüpi filter tuleb kõigepealt paigaldada amatöörraadiojaama harmooniliste sageduste 
       kiirguse vältimiseks? 

A. Võtmeklõpsu filter. 
B. Madalpääsfilter. 
C. Kõrgpääsfilter. 
D. CW filter. 

M9A-8  Mis tüüpi interferentshäireid  võib kiirata  mitmebandi antenn, mis on ühendatud valesti 
       häälestatud raadiojaama väljundisse? 

A. Harmoonilisi sagedusi. 
B. Aurora taolisi signaale. 
C. Parasiitsignaale. 
D. Intermodulatsioonihäireid. 

M9A-9  Mida tähendab väljend "harmooniliste kiirgus" ? 

A. Töösageduse täiskordsete sageduste kiirgus eetrisse. 
B.  50 Hz brummsagedusega  moduleeritud signaalide kiirgus. 
C.  Lähedal paiknevates teistes saatjates võib tekkida liitmodulatsioon teie saatja töö tõttu. 
B.  Signaalide saatmine F kihis raadiosignaale peegeldava sektori tekitamiseks. 

M9A-10  Milline filter tuleb paigutada televiisori sisendisse esmase abinõuna amatöörraadiojaama 
        poolt tekitatud kõrgsagedusliku  ülekoormuse  vähendamiseks? 

A.  Kõrgpääsfilter. 
B.  Madalpääsfilter. 
C.  Ribafilter. 
D.  Režektorfilter 

Moodul M10A Ohutustehnika (kaks küsimust)

M10A-1   Milline inimese keha organ on kõige tundlikum  kõrgsagedusliku energia poolt põhjustatud  
         kudede kuumenemise suhtes? 

A.  Silmad 
B.  Käed 
C.  Süda 
D.  Maks 

M10A-2   Tugev kõrgsagedusenergia kiirgus võib olenevalt lainepikkusest, kõrgsagedus-välja 
        intensiivsusest ja muudest teguritest rikkuda inimkeha kudesid. Kuidas  mõjub kiirgus  keha 
         kudedele? 

A.  Kutsub esile kiiritushaiguse. 
B.  Kuumendab kudesid. 
C.  Jahutab kudesid. 
D.  Põhjustab kudedes geneetilisi muutusi. 

M10A-3   Kui suur võib maksimaalselt olla inimkeha läbiv vahelduvvool, mis endast ei kujuta  
         veel  ohtu? 

A.  1000 A 
B.  0,1 A 
C.  10 mA 
D.  50 uA 

M10A-4   Mida tuleb teha  kõigepealt kui näed  voolujuhtmetesse kinnijäänud  inimest? 

A.  Hakkad otsima telefoni, et abi kutsuda. 
B.  Mingi voolu mittejuhtiva eseme abil vabastad kannatanu juhtmetest ja alustad kohe südame kaudse 
    massaaži ja kunstliku hingamise  tegemist samaaegselt hüüdes abi järele. 
C.  Viskad elektrijuhtmetele mingi maandusjuhtme. 
D.  Otsid lülitit, et vool välja lülitada. 

M10A-5   Kui tahad teha mõningaid häälestusoperatsioone oma VHF/UHF raadiojaama juures,mida peab 
         tegema enne jaama sisselülitamist? 

A.  Tuleb maha  võtta kõik  varjestused-ekraanid maksimaalse jahutuse  saamiseks. 
B.  Lülitada sisse mürasild interferentshäirete vähendamiseks. 
C.  Tuleb veenduda,et kõik varjestused on kinnitatud  oma kohale. 
D.  Vaadata,et interferentshäirete vältimiseks ükski antenn ei oleks jaama külge ühendatud. 

M10A-6   Mida peab silmas pidama  kui taod  antennimasti tõmmitsate kinnitusvaiu  maasse?  

A.  Et  vai ei asuks antennimastile liialt lähedal. 
B.  Et vai oleks küllaldase pikkusega. 
C.  Et löögisuuna pikendusel ei seisaks inimesi, keda varre otsast juhuslikult äralendav kirves või 
    vasar võiks vigastada.  
D.  Kas löögiriista vars on küllaldase pikkusega. 

M10A-7   Mida tuleb jälgida  raiudes puid välipäeva  või kokkutuleku lõkke jaoks? 

A.  Kas puud on küllaldaselt kuivad. 
B.  Tuleb seista jalad harki, et juhuslikul puust möödalöömisel kirves ei tabaks jalgu.  
C.  Usaldada see töö kellelegi teisele. 
D.  Mõelda sellele, kas raieluba sai hangitud. 

M10A-8   Mida tuleb silmas pidada antennimasti püstitamisel või antenni vedamisel majade vahele? 

A.  Kas antenn maast vaadatuna jätab kena mulje. 
B.  Ega antenn mitte  kuskil naabrimehe krundi  nurgast  üle  ei  käiks. 
C.  Et antenni püstitamisel, pööramisel või tuule käes kõikudes mitte kuskil ei puudutaks 
    elektriülekandeliinide juhtmeid. 
E.  Et tõmmitsad ei oleks liialt pingule tõmmatud. 

M10A-9   Tehes tööd kõrgel antennimasti otsas tuleb jälgida et.... 

A.  Lähiajal ei oleks oodata piksevihma. 
B.  Kasutatavad tööriistad oleksid paigutatud ja kinnitatud selliselt, et nad ei saaks allolijatele 
    pähe kukkuda. 
C.  Kas kõik vajalik on kaasas, et ei peaks mitu korda üles - alla ronima. 
D.  Et jalanõude tallad ei oleks libedad. 

M10A-10 Kui oled autoga sõitnud välipäevale peab silmas pidama

A.   Kas tagasisõiduks bensiini  jätkub. 
B.   Et mitte mingisugust  auto osa  ei  oleks  kasutatud antenni, antenni- või jõukaablite  
     kinnituspunktidena, mis auto suvalisel ärasõidul viib kaasa pool laagrit  koos kallite 
     aparaatidega  ja võib põhjustada õnnetusi inimestega. 
C.   Et  auto ei saaks iseenesest liikuma hakata. 
D.   Et autoraadio liigse kuulamise tulemusel jääks auto akusse veel energiat mootori käivitamiseks. 

Moodul M11A Amatöörraadiojaama opereerimise reeglid ja protseduurid (4 küsimust)

M11A-1   Mis on kõige olulisem tegur töösageduse valikul teil kasutada lubatud sagedusalal? 

A.  Sagedus ei tohi olla hõivatud teiste amatööride poolt. 
B.  Peate kuulma sel sagedusel mõnd jaama veendumaks et teid võidaks kuulda. 
C.  Teie antenn peab olema resonantsis antud sagedusel.   
D.  Peate veenduma, et seisulainetegur antenni toitejuhtmes oleks  piisavalt kõrge. 

M11A-2   Soovite  suvise päeva õhtupoolikul sidet saada amatööriga,kes asub teist ligikaudu 2000 km 
         eemal.Milline band sobiks edukaks  sidepidamiseks kõige rohkem? 

A.  80 või 40 m band. 
B.  40 või 15 m band. 
C.  15 või 10 m band. 
D.  2m või 23 cm  band. 

M11A-3  Kuidas saab raadiojaama häälestamisel  eetrisoleku aega viia miinimumini? 

A.  Kasutades suvalise pikkusega antenni. 
B.  Häälestades jaama esmalt 40m bandil siis  minna  üle teistele bandidele. 
C.  Kasutades jaama  häälestamiseks antenni ekvivalenti (dummy load). 
D. Kasutades koaksiaalkaabli asemel  lapikjuhet. 

M11A-4  Peate sidet oma sõbraga Tartust ja äkki kuulete oma sagedusel hädaabikutset. Mida teete? 

A.  Teatate jaamale, et sagedus on hõivatud. 
B.  Hakkate otsekohe hädaabikutse  infovahetust kirja panema. 
C.  Helistate Päästeametisse. 
D.  Helistate Tehnilise Järelevalve Ametisse. 

M11A-5  Milline on  Morsekoodis antud standardse väljakutse "CQ"  formaat? 

A.  Saadate kolm korda "CQ",millele järgneb protseduurisignaal "DE" ja kolm korda oma kutsungi. 
B.  Saadate "CQ"  kolm korda,"DE" üks kord ja oma kutsungi ka üks kord. 
C.  Saadate "CQ" kümme korda, "DE" üks kord ja oma kutsung  üks kord. 
D.  Saadate pidevalt "CQ" kuni keegi kutsub teid. 

M11A-6   Kuidas te vastate "CQ" väljakutsele? 

A.  Saadate oma kutsungit neli korda. 
B.  Saadate teise jaama kutsungi  kaks korda, "DE" ja oma kutsungi kaks korda. 
C.  Saadate teise jaama kutsungi üks kord,"DE" ja oma kutsungi neli korda. 
D.  Saadate oma kutsungi, nime, jaama asukoha ja signaali rapordi. 

M11-7  Millise kiirusega tuleb saata "CQ"? 

A.  Aeglasemalt kui 25 märki minutis. 
B.  Suurima kiirusega, mida teie võti on võimeline arendama. 
C.  Kiirusega,millist olete ise võimeline korralikult vastu võtma. 
D.  Suurima kiirusegamillega olete võimeline oma võtit manipuleerima. 

M11A-8  Mis tähendus on Morsekoodi liittähtedel  AR  ? 

A.  Vastaku ainult kutsutud jaam. 
B.  Kõik on korralikult vastu võetud. 
C.  Saate lõpp. 
D.  Parimad tervitused . 

M11A-9  Mida tähendavad  Morsekoodis saadetud  liittähed SK  ?  

A.  Enam-vähem korralikult vastu võetud. 
B.  Parimad tevitused. 
C.  Side lõpp. 
D.  Oodake. 

M11A-10 Mida tähendavad Morsekoodis saadetud liittähed  KN  ? 

A.  Murrujoon. 
B.  Side lõpp. 
C.  Vastaku ainult kutsutud jaam. 
D.  Saatke nüüd. 

M11A-11 Milleks kasutatakse signaali "CQ" ? 

A.  Teisele jaamale märguandmiseks,et kutsute teda veerand tunni pärast. 
B.  Märguandmiseks,et proovite uut antenni ja väljakutsetele ei vasta. 
C.  Üldväljakutse  märkimaks,et üritate kellegagi ühendust luua. 
D.  Ainult kutsutud jaam tohib vastata. 

M11A-12  Mida tähendab lühend  QRS ? 

A.  Mind segavad staatilised häired. 
B.  Saatke aeglasemalt. 
C.  Saatke RST raport. 
D.  Raadiojaama asukoht on ... 

M11A-13  Mida tähendab lühend  QTH ? 

A.  Kellaaeg on ... 
B.  Minu nimi on ... 
C.  Minu asukoht on ... 
D.  Lõpetage saatmine. 

M11A-14  Milline on standardse telefoniväljakutse formaat? 

A.  Saadate teise jaama kutsungi vähemalt kümme korda, siis sõnad "this is", seejärel oma kutsung 
    vähemalt kaks korda. 
B.  Saadate fraasi "CQ" vähemalt viis korda, siis "this is" ja oma kutsung üks kord. 
C.  Saadate fraasi "CQ" kolm korda, "this is" ja oma kutsungi  kolm korda. 
D.  Saadate fraasi "CQ" vähemalt kümme korda, "this is" ja oma kutsungi  ühe korra. 

M11A-15  Kuidas  te vastate raadiotelefoni väljakutsele? 

A.  Saadate teise jaama kutsungit kümme korda ,siis "this is" ja oma kutsungit vähemalt kaks korda. 
B.  Saadate teise jaama kutsungit veerimistabelit kasutades vähemalt viis korda, "this is" ja oma 
    kutsungit vähemalt üks kord. 
C.  Saadate teise jaama kutsungit ühe korra,"this is" ja oma kutsungit veerimistabelit kasutades 
   ühe korra. 
D.  Saadate teise jaama kutsungit kolm korda, "this is" ja oma kutsungit  veerimistabelit kasutades 
    vähemalt viis korda. 

M11A-16 Kuidas tuleb veerimistabeli abil saata kutsung ES9A ?

A.  Eemeli Sagari Nine Aarne. 
B.  Echo Sierra Nine Alfa. 
C.  Edward  Santiago Nine Alabama. 
D.  Echo Sugar Nine America. 

M11A-17  Kuidas veeritakse kutsungit  AE0LQY  ? 

A.  Able Easy Zero Lima Quebec Yankee. 
B.  Arizona Equador Zero London Queen Yesterday 
C.  Alfa Echo Zero Lima Quebec Yankee 
D.  Able Easy Zero Love Queen Yoke 

M11A-18  Mida tähendab lühend AS ? 

A.  Aktsiaselts. 
B.  Asu saatele. 
C.  Oodake. 
D.  Mis on teie nimi? 

M11-19  Mida tähendab R RST  signaali raportis? 

A.  Signaali taastumist. 
B.  CW tooni resonantsi. 
C.  Signaali loetavust. 
D.  Signaalitugevuse värelemise astet. 

M11A-20  Mida tähendab lühend QSL? 

A.  Kas pean saatma teile oma jaamapäeviku? 
B.  Kas võite kinnitada minu saadetud teate kättesaamist? 
C.  Kas pean saatma aeglasemalt? 
D.  Kes mind kutsub? 

Moodul M12A Amatöörraadioside siseriiklik ja rahvusvaheline õiguslik regulatsioon. (8 küsimust)

M12A-1   Mida loetakse amatöörraadiojaamaks? 

A.  Tehases valmistatud  raadiosideaparatuuri ja selle energiatoite seadmete kogumit. 
B.  Tehniliste seadmete kogumit, mida raadioamatöör võib kasutada amatöörraadiosideks Tehnilise 
    Järelevalve Ameti poolt väljastatud tööloa alusel. 
C.  Tehniliste seadmete kogumit, mida raadioamatöör võiks kasutada amatöörraadiosideks ka ilma 
    Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatavat tööluba omamata. 
D.  Raadiosideaparatuuri, mis on valmistatud amatööri enda poolt ja mõeldud kasutamiseks 
    amatöörraadiosideks ka väljapoole Eesti territooriumi. 

M12A-2   Amatöörraadiojaama tehniliste seadmete kogumikku kuuluvad: 

A.  Saatja ja vastuvõtja. 
B.  Saatja, vastuvõtja ja energiatoite seade. 
C.  Saatja, vastuvõtja, lõppseade ja antenn(id). 
D.  Saatja ja selle lõppseade. 

M12A-3  Amatöör-vahendusraadiojaamaks loetakse: 

A.  Kindlal sagedusel  või sagedustel toimivat amatöörraadiojaama, mille vahendusel 
    teostatakse vastuvõetavate sõnaliste või digitaalsete saadete edastamist reaalajas või läbi 
    vahemälu. 
B.  Avakosmoses paiknevat raadiojaama. 
C.  Amatöörraadiojaama, mille kaudu edastatakse ainult ringteateid. 
D.  Amatöörraadiojaama, mille poolt genereeritavat signaali kasutatakse ainult raadiolevi tingimuste 
    hindamiseks. 

M12A-4   Amatöörraadiomajakaks loetakse: 

A.  Avakosmoses paiknevat amatöörraadiojaama, mille vahendusel teostatakse raadiolevi tingimuste 
    võrdlust. 
B.  Automaatselt toimivat amatöörraadiojaama, mida kasutatakse väljatugevuse mõõtmisel, antennide 
    häälestamisel ja raadiolevi tingimuste hindamisel. 
C.  Ühiskasutusega amatöörraadiojaama, mida võib sidepidamiseks kasutada mitu raadioamatööri. 
D.  Ainult amatöörraadiojaama, mis toimib majakana raadiospordi võistluste finišis. 

M12A-5   Ühiskasutusega amatöörraadiojaamaks loetakse: 

A.  Amatöörraadiojaama, mis toimib ainult teatud kindlal sagedusel ja kellaajal. 
B.  Amatöörraadiojaama, mida võivad kasutada ka raadioamatööri kvalifikatsiooni mitteomavad isikud. 
C.  Amatöörraadiojaama, mis kuulub juriidilisele isikule või ERAÜ juures registreeritud 
    raadioamatööride kollektiivile. 
D. Kõik amatöörraadiojaamad. 

M12A-6   Amatöörraadiojaama registreeritud asukohaks loetakse: 

A.  Asukoht, kust konkreetne raadiojaam antud ajahetkel väljub eetrisse. 
B.  Amatöörraadiojaama valdaja elukoht. 
C.  See asukoht, mis on märgitud tööloale. 
D. See asukoht, mille antud amatöörraadiojaama valdaja märgib päevikusse. 

M12A-7   Amatöörraadiosideks loetakse: 

A.  Mittetulunduslikku raadiosidet, milles osalevad ainult raadioamatöörid. 
B.  Raadiosidet, milles korrespondentide valik on vaba. 
C.  Raadiosidet, kus osapooled vahetavad informatsiooni ainult morsekoodi abil 
D.  Raadiosidet, milles lisaks raadioamatööridele võivad korrespondentideks olla ka ametkondlikud 
    raadiojaamad. 

 M12A-8   Amatöörraadiosidet tohib kasutada: 

A.  Sagedusalades, mis vastavad IARU  2.regiooni sagedusplaanile. 
B.  Ainult sagedusalades, mis on eraldatud amatöörraadiosideks Eesti raadiosageduste plaaniga.  
C.  Ainult mitteavalike raadiosõnumite edastamiseks. 
D.  Ainult täiendavalt kodeeritud sõnumite edastamiseks. 

M12A-9   Raadioamatööriks loetakse isikut: 

A.  Kes oma vanuse, raadiotehniliste teadmiste ja elukogemuste põhjal võib seda nimetust  kanda. 
B.  Kes kasutab tavalist ,headest tavadest lähtuvat kõnekeelt raadioside pidamisel. 
C.  Isikut, kes omab raadioamatööri  kvalifikatsioonitunnistust. 
D.  Kes on ERAÜ tegevliige. 

M12A-10 Amatöörraadiosides tohib edastada sihituseta või korrespondendita saateid: 

A.  Amatöörtelevisiooni saatja video- ja helikanali edastamiseks. 
B.  Amatöörraadiomajakate poolt. 
C.  Kõikidele Eesti raadioamatööridele määratud infoteadete edastamiseks. 
D. Ainult Morse koodis tähestiku õppe-treeningtekstide edastamiseks. 

M12A-11 Eesti amatöörraadiojaamale eraldatav kutsung koosneb: 

A.  Kolmetähelisest eesliitest, kahekohalisest numbrist ja kolmetähelisest järelliitest. 
B.  Ühetähelisest eesliitest, ühekohalisest numbrist ja neljatähelisest järelliitest. 
C.  Kahetähelisest eesliitest, numbrist ja kuni kolmetähelisest  järelliitest. 
D. Kahekohalisest  numbrilisest eesliitest ja kuni kolmetähelisest järelliitest. 

M12A-12 Haapsalus registreeritud amatöörraadiojaama kutsung algab: 

A.  ES1 
B.  ES2 
C.  ES3 
D.  ES0 

M12A-13 Kutsung ES9Z kuulub piirkondlikult: 

A.  Hiiumaale 
B.  Üleriigiline, kasutamiseks ainult ERAÜ poolt. 
C.  Põlvamaale. 
D.  Üleriigiline, kasutamiseks ainult Punase Risti poolt. 

M12A.14 Kutsung ES2XX võib kuuluda millise klassi Eesti amatöörraadiojaamale? 

A.  C 
B.  B 
C.  A 
D. On välja antud eriloa alusel. 

M12A-15 Ühiskasutusega (raadioklubi) amatöörraadiojaamale omistatakse kutsung: 

A.  AAA-CCC 
B.  A-ZZ 
C.  XAA-ZZZ 
D. ABC-DZZ 

M12A-16 Ühiskasutusega (raadioklubi) amatöörraadiojaama vastutavaks järelvaatajaks võib olla ainult:

A.  A-klassi kvalifikatsioonitunnistust  omav raadioamatöör. 
B.  B-klassi kvalifikatsioonitunnistust  omav raadioamatöör. 
C.  C-klassi kvalifikatsioonitunnistust  omav raadioamatöör. 
D. Riigiametnik 

M12A-17 Amatöörraadiojaama luba väljastatakse Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kestvusega: 

A.  Tähtajatu. 
B.  1 aasta. 
C.  3 aastat. 
D.  5 aastat 

M12A-18 Amatöörraadiojaama tohib kasutada: 

A.  Ainult raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse alusel 
B.  Ainult kehtiva amatöörraadiojaama tööloa alusel. 
C.  Ainult raadioamatööri kvalifikatsioonieksami sooritamise tunnistuse alusel. 
D.  Ainult ERAÜ poolt väljaantud vastava loa alusel. 

M12A-19 Amatöörraadiojaama tööluba kuulub hoidmisele: 

A.  Raadiojaama valdaja elukohas. 
B.  Raadiojaama registreeritud asukohas. 
C.  Tehnilise Järelevalve Ametis. 
D. Tehnilise Järelevalve Ameti lubade osakonnas 

M12A-20 Amatöörraadiojaama alaline (kohtpaikne) kasutamine väljaspool selle registreeritud 
        asukohta ilma tööloa muutmiseta on lubatud: 

A.  Kolm kuud. 
B.  Viis kuud. 
C.  Kuus kuud. 
D.  Üks aasta.