Raadioamatööri A-kvalifikatsiooniklassi eksami küsimused ja vastused

Raadioamatööri A-kvalifikatsiooniklassi eksami küsimused ja vastused

Moodul M1A Raadio- ja elektrotehnika teooria. ( 6 küsimust)

M1A-1  Mida tähendab termin impedants? 

A.  Kondensaatoris salvestatavat elektrilaengut. 
B.  Vooluringi poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust. 
C.  Mahtuvust sisaldava vooluringi poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust. 
D.  Juhtivust 

M1A-2  Kuidas nimetatakse mahtuvust ja induktiivsust sisaldava vooluringi poolt vahelduvvoolule  osutatavat takistust? 

A.  Oom. 
B.  Dzhaul. 
C.  Impedants. 
D.  Juhtivuseks. 

M1A-3   Kuidas nimetatakse induktiivsuse poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust? 

A.  Takistus. 
B.  Reaktiivtakistus. 
C.  Näivjuhtivus.  
D.  Impedants 

M1A-4   Kuidas nimetatakse mahtuvuse poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust? 

A.  Takistus. 
B.  Reaktiivtakistus. 
C.  Näivjuhtivus. 
D.  Impedants 

M1A-5  Kuidas reageerib induktiivsus vahelduvvoolule? 

A.  Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus väheneb. 
B.  Vahelduvvoolu amplituudi suurenedes suureneb ka reaktiivtakistus. 
C.  Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus suureneb. 
D.  Vahelduvvoolu amplituudi suurenedes väheneb reaktiivtakistus 

M1A-6   Kuidas reageerib mahtuvus vahelduvvoolule? 

A.  Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus väheneb. 
B.  Vahelduvvoolu amplituudi suurenedes suureneb ka reaktiivtakistus. 
C.  Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus suureneb. 
D.  Vahelduvvoolu amplituudi suurenedes  reaktiivtakistus väheneb 

M1A-7   Millal annab toiteallikas maksimaalse väljundenergia? 

A.  Juhul kui koormusimpedants on võrdne vooluallika impedantsiga. 
B.  Kui seisulainetegur on saavutanud maksimaalväärtuse. 
C.  Kui raudsüdamikuga transformaatori asemel kasutatakse õhksüdamikuga transformaatorit. 
D.  Kui  kasutatakse toroidtransformaatorit. 

M1A-8   Mida tähendab termin impedantside sobitamine? 

A.  Koormusimpedantsi  toiteallika impedantsist palju suuremaks tegemine. 
B.  Koormusimpedantsi võrdsustamine toiteallika impedantsiga. 
C.  Baluni kasutamine antenni  toitepunktis.  
D.  Saatja väljundimpedantsiga võrdse takistusega toitekaabli kasutamine. 

M1A-9   Mis juhtub kui elektrilise koormuse impedants on võrdne toiteallika impedantsiga?

A.  Toiteallikas juhib koormusesse minimaalse võimsuse. 
B.  Vool katkeb vooluahelas. 
C.  Toiteallikas juhib koormusesse maksimaalse võimsuse. 
D.  Väljundvõimsus langeb poole võrra. 

M1A-10 Miks on impedantside  sobitamine raadiotehnikas väga oluline? 

A.  Võimaldab toiteallikast juhtida koormusesse maksimaalse võimsuse. 
B.  Kindlustab vooluringi aktiiv- ja reaktiivtakistuse võrdsuse. 
C.  Kindlustab minimaalse võimsuse saamise toitallikast. 
D.  Vähendab elektrivõrgust tarbitavat võimsust. 

M1A-11 Milline on reaktiivtakistuse mõõtühik? 

A.  Amper. 
B.  Oom  
C.  Siemens. 
D.  Džaul 

M1A-12 Milline on impedantsi mõõtühik? 

A.  Oom. 
B.  Volt. 
C.  Amper. 
D.  Siimens. 

M1A-13 Mis on Bell? 

A.  Mahtuvuse muutumise mõõtühik. 
B.  Induktiivsuse muutumise mõõtühik. 
C.  Erinevate võimsuste suhte suurust väljendav ühik. 
D.  Seisulaine suhte  mõõtühik. 

M1A-14 Mis on detsibell? A. Võimsusnivoode suhte muutumine 0,1 Belli võrra. B. Võimsusnivoode suhte muutumine 0,01 Belli võrra C. Võimsusnivoode suhte muutumine 10 Belli võrra. D. Võimsusnivoode suhte muutumine 0;001 Belli võrra.

M1A-15 Ligikaudu mitu detsibelli on vaevaltmärgatav helitugevuse muutus? A. 12 dB. B. 6 dB. C. 1 dB. D. 3 dB.

M1A-16 Võimsuse suurenemine kaks korda on detsibellides: A. 1 dB. B. 3 dB. C. 6 dB D. 12 dB

M1A-17 Mitu korda suureneb võimsus 6 dB puhul? A. 1,5 korda. B. 2 korda. C. 4 korda. D. 0,5 korda

M1A-18 Mitu korda suureneb võimsus 3 dB puhul? A. 1,5 korda. B. 2 korda. C. 4 korda D. 0,5 korda

M1A-19 Signaali raport on ”10 dB üle S9”.Kui saatja võimsust vähendatakse 1500 vatilt 150 vatini kui suur on uus signaali tugevuse raport? A. S5. B. S7 C. S9. D. S3.

M1A-20 Signaali raport on “20 dB üle S9”.Kui saatja võimsust vähendatakse 1500 vatilt 15 vatini kui suur on uus signaali tugevuse raport? A. S5. B. S7 C. S9. D. S3.

M1A-21 Kui 1 amprilise vooluallikaga on ühendatud kaks paralleelselt lülitatud 10-oomist takistit kui suur vool läbib kumbagi takistit? A. 10 amprit. B. 1 amper. C. 0,5 amprit. D. 0,25 amprit

M1A-22 Kui suur on kasutatav võimsus kui 400 V pingega vooluallikas ühendatakse 800 oomise koormusega ? A. 0,5 vatti. B. 200 vatti. C. 400 vatti D. 800 vatti

M1A-23 Kui suur on 12 V 0.2A vooluga indikaatorlambi võimsus? A. 60 vatti. B. 24 vatti. C. 2,4 vatti D. 0,24 vatti

M1A-24 Kui suur võimsus eraldub 0,25 kilo-oomisel takistil kui teda läbib vool tugevusega 7,0 milliamprit? A. Ligikaudu 51 millivatti. B. Ligikaudu 39 millivatti. C. Ligikaudu 9 millivatti. D. Ligikaudu 0,9 millivatti.

M1A-25 Kui suur on mitmest takistist koosneva jadalülituse kogutakistus? A. Kogutakistus on võrdne kõikide takistite takistuste summaga. B. Kogutakistus on väiksem kõige väiksema takisti takistuse väärtusest. C. Kogutakistuse saame jagades takistite takistuste summa takistite arvuga. D. Iga takisti tolerantsi tuleb suurendada proportsionaalselt takistite arvule.

M1A-26 Kui suur on kahe võrdse paralleelselt lülitatud takistist koosneva ahela kogutakistus? A. Kahekordne ühe takisti takistuse väärtus. B. Pool kummagi takisti takistuse väärtusest. C. Kahekordne kummagi takisti väärtus. D. Ei saa määrata takistite täpset takistust teadmata.

M1A-27 Kui suur on kahe paralleelselt ühendatud induktiivsuse koguväärtus? A. Pool kummagi väärtusest vastastikust induktiivsust arvestamata. B. Kahekordne kummagi induktiivsuse väärtus. C. Kahekordne kummagi induktiivsuse väärtus. D. Ei saa määrata induktiivsuste täpset suurust teadmata.

M1A-28 Kui suur on kahe paralleelselt lülitatud kondensaatori kogumahtuvus? A. Pool kummagi kondensaatori mahtuvusest. B. Kogumahtuvus on võrdne kondensaatorite mahtuvuste summaga. C. Mahtuvust ei saa määrata teadmata kondensaatorite täpset mahtuvust. D. Võrdne kummagi kondensaatori mahtuvusega.

M1A-29 Kui suur on pinge transformaatori 500 keerust koosneva sekundaarmähise klemmidel, kui 2200 keerust koosnev primaarmähis on lülitatud 220 V vahelduvvooluvõrku? A. 526,5 V B. 50 V C. 26 V D. 13 V

M1A-30 Kui suur on 200 oomise väljundtakistusega helisagedusvõimendi sobitamiseks 10-oomise valjuhääldiga vajaliku transformaatori mähiste keerdude suhe? A. 4.47 : 1 B. 400: 1 C. 20 : 1 D. 10:1

M2A Raadio- ja elektrotehnika komponendid (4 küsimust )

M2A-1 Kuidas mõjub ümbruskonna temperatuur süsiniktakisti takistusele? A. Takistus suureneb 20% temperatuuri tõusmisel iga 10 kraadi võrra. B. Takistuse suurus ei muutu. C. Takistuse muutus sõltub takisti temperatuuritegurist sõltuvalt D. Takistuse suurus muutub ajast sõltuvaks.

M2A-2 Mis tüüpi kondensaatorit kasutatakse tihti võrgutoitealaldi silumisfiltris? A. Keraamilist ketaskondensaatorit. B. Muutuva mahtuvusega vaakumkondensaatorit. C. Elektrolüütkondensaatorit. D. Vilgukivikondensaatorit.

M2A-3 Millised kondensaatorid lülitatakse rööbiti transformaatori sekundaarmähisega pinge- impulsside vähendamiseks? A. Suure mahtuvusega kondensaatorid. B. Muutuva mahtuvusega vaakumkondensaatorid. C. Keraamilised kondensaatorid. D. Trimmerid.

M2A-4 Mis tekitab poolide omaresonantsi? A. Hajutatud elektromagnetism. B. Pöörisvoolud. C. Keerdudevaheline mahtuvus. D. Parasiithüsterees.

M2A-5 Milline vooluringi komponent võimaldab suurendada vahelduvvoolu pinget 100 voldilt 1000 voldini? A. Transformaator. B. Kondensaator. C. Diood. D. Filterdrossel.

M2A-6 Kuidas nimetatakse transformaatori primaarmähises voolavat voolu kui Sekundaarmähise külge pole koormust lülitatud?’ A. Magneetimisvooluks. B. Alalisvooluks. C. Ergutusvooluks. D. Stabiliseerimisvooluks.

M2A-7 Mis suurustega iseloomustatakse tavaliselt jõutransformaatori primaar- ja sekundaarmähiseid? A. Džauli sekundis. B. Volt või volt-amper. C. Kulonit sekundis. D. Vastupinge.

M2A-8 Mis on toiteseadme alalduselemendi vastupinge? A. Suurim siirdepinge, mida diood on võimeline taluma. B. 1,4 korda elektrivõrgu sagedus. C. Mittejuhtivas suunas dioodi klemmidele rakendatud maksimaalne pinge. D. 2,8 korda elektrivõrgu sagedus

M2A-9 Millised on ränidioodide kaks parameetrit, mida ei või ületada? A. Maksimaalne koormusimpedants, tipppinge. B. Keskmine võimsus, keskmine pinge. C. Maksimaalne vastupinge, keskmine pärivool. D. Mahtuvuslik takistus, laviinpinge

M2A-10 Miks peavad alaldi dioodid olema termaalselt kaitstud? A. Nende läheduse tõttu transformaatorile. B. Ülemäärase kuumenemise tõttu võivad rikneda. C. Nende tundlikkuse tõttu siirdepingete mõjule. D. Nende kasutamise tõttu kõrgepingeseadmetes.

M2A-11 Mis on Zener-dioodi (stabilitroni) peamine omadus? A. Konstantne vool kõikuva pinge puhul. B. Konstantne pinge muutliku voolu puhul. C. Sisemahtuvus, mis muutub sõltuvalt rakendatud pingest.

M2A-12 Mis tüüpi diood on võimeline ostsilleerima ja ka võimendama? A. Punktkontaktdiood. B. Tunneldiood. C. Ränialaldi D. Pinddiood.

M2A-13 Mis on varaktordioodi peamine omadus? A. Hoiab stabiilset pinget läbiva muutliku voolu puhul. B. Tema sisemahtuvus sõltub rakendatud pingest. C. Omab negatiivse takistusega regiooni. D. On väga kõrge vastupingega.

M2A-14 Milleks kasutatakse PIN dioodi? A. Stabiilse voolu allikas. B. Stabiilse pinge allikas. C. Kõrgsageduslik dioodlüliti. D. Kõrgpinge alaldi.

M2A-15 Kui suur on SSB telefonitööks vajaliku hea kvartsfiltri pääsuriba laius? A. 6kHz -6dB pääsuriba juures B. 2,1kHz –6dB pääsuriba juures C. 500Hz --6dB pääsuriba juures D. 15kHz --6dB pääsuriba juures

Moodul M3A Raadio- ja elektrotehnika ahelad. ( 6 küsimust )

M3A-1 Miks ühendatakse toitealaldi dioodidega paralleelselt kondensaator ja takisti? A. Väljundpinge lainesuse silumiseks. B. Väljundpinge suurendamiseks. C. Pingelangude võrdsustamiseks dioodidel ja pingeimpulsside kahjuliku mõju vähendamiseks. D. Raadiohäirete vähendamiseks.

M3A-2 Milline on täislaine alaldi väljundpinge filtreerimata kuju? A. Sile alalispinge. B. Sisendpinge sagedusega võrdne impulsside jada. C. Sisendpinge kahekordse sagedusega võrdne impulsside jada. D. Kolmnurkimpulsside jada.

M3A-3 Millised komponendid moodustavad toitealaldi filtri? A. Dioodid. B. Trafod ja transistorid. C. Kondensaatorid ja drosselid. D. Transistorid ja drosselid.

M3A-4 Milline peab olema täisperioodalaldi alalduselemendi vastupinge suurus? A. Veerand alaldi nominaalsest väljundpingest. B. Võrdne alaldi väljundpingega. C. Võrdne alaldi nominaalse väljundpinge kahekordse väärtusega. D. Võrdne alaldi nominaalse väljundpinge neljakordse väärtusega.

M3A-5 Milline peab olema transmissiooniliiniga ühendatud madalpääsfiltri impedants liini impedantsiga võrreldes? A. Märgatavalt kõrgem. B. Enamvähem sama. C. Võrdne liini kahekordse impedantsiga. D. Võrdne liini impedantsi poole väärtusega.

M3A-6 Milline peab olema poolperioodalaldi alalduselemendi vastupinge suurus? A. Pool alaldi nominaalsest väljundpingest. B. Alaldi nominaalse tipppinge ühe või kahekordne väärtus. C. Võrdne alaldi väljundpingega. D. Võrdne alaldi neljakordse väljundpingega.

M3A-7 Kuhu ühendatakse toitealaldi šunttakisti? A. Paralleelselt filterkondensaatoriga. B. Paralleelselt alaldi sisendiga. C. Paralleelselt väljundfiltri drosseliga. D. Paralleelselt trafo primaarmähisega.

M3A-8 Mitu kraadi siinuslainest kasutab poolperioodalaldi? A. 90 kraadi B. 180 kraadi. C. 360 kraadi D. 270 kraadi

M3A-9 Mitu kraadi siinuslainest kasutab täisperioodalaldi? A. 90 kraadi B. 180 kraadi C. 360 kraadi D. 270 kraadi

M3A-10 Mis funktsiooni täidavad kõrgepingealaldis dioodidega paralleelselt lülitatud kondensaatorid ja takistid? A. Kahe- või kolmekordistavad väljundpinget. B. Kaitsevad teistest dioodidest kiiremini vastutakistust taastavaid dioode. C. Reguleerivad väljundpinget. D. Vähendavad raadiohäireid.

M4A Raadiovastuvõtuseadmed. (5 küsimust )

M4A-1 Mis on produkt detektor?

               A.   Detektor, mis annab ostsillaatorsignaali seguastme sisendisse. 
               B.   Võimendav detektor, mis kitsendab vastuvõtja võimenduskanali pääsuriba. 
               C.   Detektor, mis kasutab segustusprotsessis vastuvõtjas genereeritud kandesagedust. 
               D.   Detektor, mida kasutatakse ristmodulatsiooniproduktide detekteerimiseks. 

M4A-2 Millised on põhilised seguastme väljundis esinevad sagedused?

               A.   Sisendsignaali kahe- ja neljakordne sagedus. 
               B.   Sisendsageduste summa, vahe  ja ruutjuurkordne sagedus. 
               C.   Sisendsagedused ning summaarne ja vahesagedus. 
               D.   Sisendsageduste 1,414 ja 0,707 kordse sagedused. 

M4A-3 Mida nimetatakse detekteerimiseks?

               A.   Vastuvõetaval kandelainel oleva informatsiooni sumbutamist S-meetri tööleraken- 
                      damise eesmärgil. 
               B.   Moduleeritud kõrgsagedussignaalilt informatsiooni eraldamine. 
               C.   Kandelaine modulatsiooni. 
               D.   Müra segustamine vastuvõetava signaaliga. 

M4A-4 Mis on sagedusdiskriminaator?

               A.   FM signaalide detekteerimiseks kasutatav lülitus.     
               B.   Kahe kandelaine naabruses asuva parasiitsignaali filtreerimislülitus. 
               C.   Automaatne lainelülitus. 
               D.   FM generaator. 

M4A-5 Mida kasutatakse FM signaali detekteerimiseks?

               A.   Balanssmodulaatorit. 
               B.   Sagedusdiskriminaatorit. 
               C.   Produkt detektorit. 
               D.   Faasipöörajat. 

M4A-6 Mida nimetatakse segustusprotsessiks?

               A.   Lairibavastuvõtjas müra kõrvaldamist faasivõrdluse teel. 
               B.   Lairibavastuvõtjas müra kõrvaldamist faasinihke abil. 
               C.   Kahe signaali  liitmist summaarse- ja vahesageduse saamiseks. 
               D.   Auroralevist põhjustatud moonutusi. 

M4A-7 Mis eelised on sagedusmuundusprotsessil?

               A.   Automaatselt toimiv müralukustus ja suurenenud selektiivsus. 
               B.   Suurenenud selektiivsus ja optimaalne häälestatud võnkeringide konstruktsioon. 
               C.   Automaatne signaali piiramine ja müralukustus. 
               D.   Automaatne detekteerimine kõrgsagedusvõimendis ning suurenenud selektiivsus. 

M4A-8 Mis on vahesagedusvõimendi?

               A.   Fikseeritult häälestatud pääsuribaga võimendi. 
               B.   Vastuvõtja filter. 
               C.   Vastuvõtja demodulaator. 
               D.   Puhvervõimendi. 

M4A-9 Mis vastuvõtjas juhtub kui väga tugev signaal jõuab seguastmeni?

               A.   Seguastmes genereeritakse  parasiitsed segustusproduktid. 
               B.   Seguaste lakkab tüütamast. 
               C.   Toimub automaatne signaali piiramine. 
               D.   Geneeritakse tuikesagedus. 

M4A-10 Mis on vastuvõtja kõrgsagedusvõimendi esmane ülesanne?

               A.   Kindlustada enamik vastuvõtja võimendusest. 
               B.   Automaatse võimenduse reguleerimise süsteemi abil muuta parasiitsignaalide  
                      mahasurumise astet. 
               C.   Parandada vastuvõtja mürategurit.  
               D.   Tekitada automaatse võimendusregulatsiooni tööks vajalikku pinget. 

M4A-11 Millised kaks faktorit määratlevad vastuvõtja tundlikkuse?

               A.   Dünaamiline diapasoon ja kolmanda järgu lõikepunkt. 
              B.   Hind ja kättesaadavus. 
              C.   Ribalaius ja mürategur. 
              D.   Intermodulatsioonimoonutused ja dünaamiline diapasoon. 

M5A Raadiosaateseadmed (5 küsimust)

M5A-1 Mis tüüpi sisendsignaali kasutatakse SSB saatja lineaarsuse kontrollimiseks? A. Tavalist kõnet. B. Helisageduslikku siinuslainet. C. Kaht helisageduslikku siinuslainet. D. Helisageduslikku kantlainet.

M5A-2 Miks kasutatakse raadiosaatja kõrgepingealaldis šunttakistit. A. Parandab pingeregulatsiooni. B. Laadib filterkondensaatori tühjaks. C. Kõrvaldab poolidelt elektrilöögi saamise ohu. D. Elimineerib maaühenduse voolud.

M5A-3 Mida saab kontrollida kahe tooni testi abil? A. Sagedusmodulatsiooni protsenti. B. Kandesageduse faasinihet. C. Kõrgsagedusvõimendi lineaarsust. D. Sagedusdeviatsiooni.

M5A-4 Miks on mõningates lampvõimendites vajalik neutralisatsioon? A. Häälestatud võnkeringides koormatud Q vähendamiseks. B. Võre ja katoodi vahelise lekkevoolu vähendamiseks. C. Elektroodidevahelise mahtuvuse tõttu tekkida võiva ostsilleerimise vältimiseks. D. Tooriumoksiidi mõjul lambis tekkiva happe likvideerimiseks.

M5A-5 Milliseid kaht helisagedust võib kasutada SSB telefonisaatja lineaarsuse kontrollimiseks? A. Tuleb kasutada signaale sagedusega 20Hz ja 20000Hz. B. Võib kasutada suvalisi helisagedusi, mis paiknevad saatja helisagedustrakti pääsu- ribas tingimusel, et nad ei ole teineteisega harmoonilises suhtes. C. Tuleb kasutada sagedusi 1200Hz ja 2400hz. D. Tuleb kasutada saatja helisagedustraktis paiknevat ja teineteisega harmoonilises suhtes olevat helisagedust

M5A-6 Mis tüüpi filter tuleb installeerida amatöörsaatjasse harmooniliste sageduste kiirguse vältimiseks? A. Võtmeklõpsu filter. B. Madalpääsfilter. C. Kõrgpääsfilter. D. CW filter.

M5A-7 Mida on vaja omada telefonitööks ettenähtud amatöörraadiojaamas? A. Splatteri filter. B. Mikrofon. C. Vastuvõtja helisagedusfilter. D. Väljakutseautomaat.

M5A-8 Monteerisite oma autosse VHF või UHF FM raadiojaama. Milline on antenni jaoks parim koht ,vältimaks juhi ja reisijate ülikõrgsagedusliku kiirituse ohtu? A. Katuse keskkoht. B. Tuuleklaasi ülemine äär. C. Ükskõik kummal esimesel poritiival. D. Pagasiruumi luugil.

M5A-9 Mis on saatjas kasutatavate ekraanide otstarve? A. Moodustab strukturaalse madalpääsfiltri. B. Likvideerib ebasoovitava kõrgsagedusliku kiirguse. C. Takistab helisagedusliku tagasiside tekkimist saatjas. D. Aitab säilitada saatjas paraja kõrgusega töötemperatuuri.

M5A-10 Miks kasutatakse nn. pii-filtrit saatja väljundis? A. Saatja väljundimpedantsi sobitamiseks antenni toiteliiniga ja parasiitkiirguse vähendamiseks. B. Antenni poolt vastuvõetud mürasignaalide mahajuhtimiseks. C. Antennis tekkinud staatiliste pingete saatjasse pääsu takistamiseks. D. Saatja lõpplambi kõrgepinge pääsu takistamiseks antenni.

Moodul M6A Antennid ja fiidrid ( 4 küsimust)

M6A-1 Miks kasutatakse sagedasti Yagi antenni 50 MHz sagedusalal? A. Annab horisontaaltasapinnas hea ringkiirguse. B. On väiksem, odavam ja kergem üles panna kui dipoolantenn. C. Vähendab teiste jaamade poolt tekitatavaid interferentshäireid nii külg- kui tagasuunas. D. Ei võta niipalju ruumi kui teised antennid.

M6A-2 Milline meetod on parim ebasümmeetrilise koaksiaalkaabli sobitamiseks Yagi antenniga? A. “T” -sobitus B. Delta sobitus C. Gamma sobitus D. Hairpin – sobitus

M6A-3 Kuidas saab suurendada parasiitelementidega suundantenni sagedusriba laiust? A. Kasutada suurema läbimõõduga elemente. B. Vähendada elementide vahet. C. Kasutada teleskoopelemente D. Suurendada elementide arvu.

M6A-4 Kui suur on poollaine dipoolantenni toitepunkti impedants vabas ruumis? A. Ligikaudu 50 oomi,takistuslik. B. Ligikaudu 73 oomi,takistuslik ja induktiivne. C. Ligikaudu 73 oomi,takistuslik D. 300 oomi,takistslik.

M6A-5 Kui suur on dipoolantenni võimendus võrreldes isotroopse kiirgajaga? A. On võrdse võimendusega. B. Dipoolantenni võimendus on ligikaudu 2,3 dB suurem. C. Dipoolantenni võimendus on 5,6 dB. D. Dipoolantenni võimendus on 4,3 dB.

M6A-6 Mida tähendab termin ette-taha suhe? A. Direktorite ja reflektorite arvu suhet. B. Antenni peakiire suunas kiiratava võimsuse ja täpselt vastassuunalise kiirgusvõimsuse suhet. C. Aktiivse vibraatori asendit reflektori ja direktorite suhtes. D. Reflektori ja vibraatoritepoolse poomipikkuse suhet.

M6A-7 Miks kasutatakse silikoonõli või autovaha TV-tüüpi lapikkaabli pinna katteks? A. Skin- efekti vähendamiseks. B. Mustuse ja niiskuse sadestumise vähendamiseks juhtmel. C. Soojuse ärajuhtimiseks töötades kõrge seisulainega liinis. D. Lindude eemalepeletamiseks antenni juurest.

M6A-8 Mis ühikutes väljendatakse kõrgsagedusliku toiteliini kadusid? A. dB/km B. Bell/100m C. dB/100m D. Neper meetrile.

M6A-9 Mis juhtub dielektrikuskadudega toiteliinis töösageduse suurenemisel? A. Kaod vähenevad. B. Kaod suurenevad. C. Kaod jäävad samaks. D. Kadude tõttu hakkab toitekaabel kuumenema.

M6A-10 Kuidas mõjutab koaksiaalkaabli impedants teda läbiva signaali sumbuvust? A. Sumbuvus on suurem sagedustel üle 144 MHz. B. Sumbuvus on väiksem sagedustel üle 144 MHz. C. Sumbuvus on sagedustel kuni 1,5GHz enamvähem ühtlane. D. Sumbuvus on enamvähem ühtlane sagedustel kuni 200 GHz

Moodul M7A Raadiolevi ( 2 küsimust)

M7A-1 Mis iseloomustab nn. “backscatter” signaale? A. Väga hea arusaadavus. B. Lainetav heli. C. Ümberpööratud külgribad. D. Sisisevad signaalid.

M7A-2 Mis on solar-flux indeks? A. Päikese magnetvälja intensiivsus. B. Maa poole pööratud Päikese küljel nähtavate plekkide arv. C. Päikese poolt kiiratav ioniseeriv energia. D. Päikesel nähtavate plekigruppide arv.

M7A-3 Mida nimetatakse geomagnetiliseks häireks? A. Päikese solar-fluks indeksi järsk langus. B. Maa magnetvälja järsk muutus lühikese aja jooksul. C. Maa magnetpooluse nihe. D. Päikeseplekkide magnetvälja polaarsuse muutus.

9M7-4 Kui kiiresti jõuab Päikeselt kiirguv laetud osakeste vool Maale? A. 1,5 sekundiga B. 8 minutiga C. 20 kuni 40 tunniga. D. 30 sekundiga

M7A-5 Milline raadiolainete levimehhanism võimaldab saadet vastu võtta pinnalaine ulatusest

Kaugemal, kuid lähemal ionosfäärist peegeldunud  lainest? 

A. Sporaadiline E-levi. B. Lühikese hüppega levi. C. Raadiolaine peegeldumine troposfääri ja ionosfääri ebaühtluskohtadest (scatter). D. Signaalide peegeldumine meteooride jäljelt

M7A-6 Millises ionosfääri kihis kutsuvad äkilised ionosfääri häired esile raadiolainete suurenenud sumbuvuse? A. D-kihis. B. E-kihis C. F2-kihis. D. F1-kihis.

M7A-7 Kuidas mõjutab geomagnetiline torm raadiolainete levi? A. Väga hea raadioside kõrgematel geomagnetilistel laiuskraadidel. B. Halvenenud raadiolevi kõrgematel geomagnetilistel laiuskraadidel.’ C. Suurenenud pinnalaine ulatus. D. Raadioside täielik puudumine

M7A-8 Mis on raadiolainete levi kriitiline nurk? A. Minimaalne raadiolainete levi tõusunurk,mille juures raadiolained peegelduvad Maale tagasi ionosfääri teatud seisundi puhul B. Kompassi suund teie asukohast korrespondendi suunas. C. Maksimaalne raadiolainete levi tõusunurk,mille juures raadiolained peegelduvad veel Maale tagasi ionosfääri teatud seisundi puhul. D. Antenni poomi vertikaalnurk horisontaaltasapinna suhtes.

M7-9 Kui kaua tavaliselt kestavad ootamatud ionosfääri häired? A. Kogu päev. B. Mõnest minutist kuni mõne tunnini. C. Keskmiselt ühe nädala. D. Kuni ühe kuuni.

M7A-10 Millistel laiuskraadidel esineb tavaliselt rohkem geomagnetilisi häireid? A. Ekvaatori laiuskraadidel. B. 45 kraadist kõrgematel laiustel. C. Kõikidel laiuskraadidel ühtemoodi.

D. Polaarööga hõivatud laiuskraadidel. 

M8A Mõõtetehnika ja selle kasutamine ( 2 küsimust )

M8A-1 Milline mõõteriist sisaldab horisontaal- ja vertikaalkanali võimendi?

     A. Oommeeter. 
     B. Signaalgeneraator. 
     C. Ostsillograaf. 
     D. Ampermeeter. 

M8A-2 Mis tüüpi signaale on võimalik ostsillograafi abil vaadelda?

     A. Suvalisi ajast sõltuvaid signaale instrumendi  sagedusriba piires. 
     B. Rahvusvahelisi laevade lipusignaale. 
     C. Ookeanilaevade blinkersignaale. 
     D. Ioniseeritud atmosfäärikihtide poolt genereeritavaid signaale. 

M8A-3 Mis seade on ostsillograaf?

     A. Seade,mis näitab antenni  kiirgustakistust. 
     B. Seade,mis näitab antenni toiteliini seisulaine tegurit. 
     C. Seade, mis võimaldab uurida kuvaril signaalide lainekuju. 
     D. Vooluringi takistust mõõtev seade. 

M8A-4 Mis võib põhjustada ostsillograafi kineskoobi luminofoori riknemise?

     A. Vertikaalkanali võimendi ületüürimine. 
     B. Liig suur heleduse säting. 
     C. Kiire ebaõige fokuseerimine. 
     D. Kineskoobi kallutuselektroodide vahetu ühendamine skeemi. 

M8A-5 Mis seade on antenni mürasild?

    A. Seade antenni või  muu elektrilise lülituse mürateguri mõõtmiseks.    
    B. Seade antenni või  muu elektrilise lülituse impedantsi mõõtmiseks. 
    C. Seade vastuvõtjas esineva müra hävitamiseks. 
    D. Seade Päikese raadiokiirguse mõõtmiseks. 

M8A-6 Kuhu ühendatakse antenni mürasild?

    A. Seade ühendatakse antenni toitepunkti ja müra suurus loetakse seadme skaalalt. 
    B. Seade ühendatakse saatja ja antenni vahele ning häälestatakse minimaalse 
        seisulaine teguri saavutamiseni. 
    C. Seade ühendatakse vastuvõtja ja tundmatu impedantsiga lülituse vahele ning 
        häälestatakse minimaalse  müra saavutamiseni. 
    D. Seade ühendatakse antenni ja antenni sobituslülituse vahele ning häälestatakse 
         minimaalse seisulaine teguri saavutamiseni. 

M8A-7 Mis seade on väljatugevuse mõõtja?

    A. Seade,mis mõõdab seisulaine tegurit antenni toiteliinis. 
    B. Seade modulatsioonisügavuse määramiseks saatja väljundis. 
    C. Seade kõrgsagedussignaali  suhtelise võimsuse mõõtmiseks. 
    D. Seade saatja keskmise väljundvõimsuse suurendamiseks. 

M8A-8 Kui palju tuleb suurendada saatja väljundvõimsusust,et saatja läheduses asuva vastuvõtja S-meetri näit suureneks S8-lt S9-ni ?

                A. Ligikaudu kaks korda. 
     B. Ligikaudu kolm korda. 
     C. Ligikaudu neli korda. 
     D. Ligikaudu viis korda. 

M8A-9 Milline on kõige sobivam lihtne instrument antenni kiirguse suunadiagrammi määramiseks horisontaaltasapinnas?

     A. Väljatugevuse mõõtja. 
     B. Antenni mürasild. 
     C. Tester. 
     D. Transmatch. 

M8A-10 Millist seadet saab kasutada saatja väljundsignaalis esinevate intermodulatsiooni-

     moonutustes tekitatud parasiitsignaalide uurimiseks? 
     A. Vattmeeter. 
     B. Spektrianalüsaator. 
     C. Loogikaskeemide analüsaator. 
     D. Mäluga reflektomeeter. 

Moodul M9A Raadiohäired ja elektromagnetiline ühildatavus (EMC) ( kaks küsimust)

M9A-1 Mis on atmosfääriliste raadiohäirete peamine tekkepõhjus?

     A. Päikeseplekid. 
     B. Äikesetormid. 
     C. Lennukid 
     D. Ioniseeritud meteoorijäljed. 

M9A-2 Kuidas on võimalik kindlaks teha, kas raadiohäireid tekitav elektriliin asub teie

              majas? 
     A. Kontrolli  elektriliini pinget  graafilise reflektomeetriga. 
      B. Kontrolli vahelduvvoolu lainekuju ostsillograafi abil. 
     C. Lülita välja maja elektrivõrgu pealüliti ja kuula patareitoitega raadiot. 
     D. Uuri elektrivõrgu pinget spektrianalüsaatoriga. 

M9A-3 Kuidas on võimalik vähendada auto elektrigeneraatori poolt tekitatavaid raadiohäireid?

      A. Ühendada raadio toitejuhtmed akuga nii pikka teed mööda kui vähegi võimalik. 
        B. Ühendades raadio toitejuhtmed akuga lühimat võimalikku teed kaudu. 
      C. Ühendades kõrgpääsfiltri järjestikku raadiojaama auto pardavõrguga ühendavasse  

juhtmesse.

      D. Lülitades filterkondensaatorid järjestikku  alalisvoolu toitejuhtmesse. 

M9A-4 Kuidas saab vähendada väga tugeva signaali toimel vastuvõtjas tekkivaid

       intermodulatsioonihäireid? 
      A. Vähendades vastuvõtja toitepinget. 
      B. Lülitades vastuvõtja sisendisse attenuaatori. 
      C. Kasutada vastuvõtja kõige kitsama pääsuribaga filtrit. 
      D. Kasutada vastuvõtja kõige laiema pääsuribaga filtrit. 

M9A-5 Miks on kasulik omada vastuvõtja sisendis attenuaatorit?

      A. Vähendab vastuvõetava signaali ribalaiust. 
      B. Elimineerib isotroopilise kiirguse põhjustatud efekte. 
      C. Kaitseb vastuvõtja ülekoormamist erakordselt tugeva signaali poolt.   
                 D. Vähendab antenni kiirgusdiagrammi nullide põhjustatud signaali nõrgenemise  

mõju.

M9A-6 Teie naaber teatab,et tekitate häireid televisioonivastuvõtule.Teie olete aga kindel,

      et teie aparatuur töötab korralikult.Mida peate tegema? 
      A. Lülitate kohe oma saatja välja ja pöördute Tehnilise Järelevalve Ameti poole abi  

saamiseks.

      B. Kontakteerudes naabriga proovite välja selgitada, kas tõepoolest teie töö eetris 
           on TV-häirete tekkepõhjuseks. 
      C. Monteerite  saatja väljundisse kõrgpääsfiltri ja  televiisori sisendisse madal- 
           pääsfiltri. 
      D. Jätkate tööd tavalisel moel, kuna teil ei ole mingit legaalset põhjust interferents- 
           häirete vähendamiseks või elimineerimiseks. 

M9A-7 Mis tüüpi filter tuleb kõigepealt paigaldada amatöörraadiojaama harmooniliste

sageduste kiirguse vältimiseks? 
       A. Võtmeklõpsu filter. 
       B. Madalpääsfilter. 
       C. Kõrgpääsfilter. 
       D. CW filter. 

M9A-8 Mis tüüpi interferentshäireid võib kiirata mitmebandi antenn,mis on ühendatud valesti häälestatud raadiojaama väljundisse?

       A. Harmoonilisi sagedusi. 
       B. Aurora   taolisi signaale. 
       C. Parasiitsignaale. 
       D. Intermodulatsioonihäireid. 

M9A-9 Mida tähendab väljend "harmooniliste kiirgus" ?

                  A. Töösageduse täiskordsete sageduste kiirgus eetrisse. 
       B.  50 Hz brummsagedusega  moduleeritud signaalide kiirgus. 
       C.  Lähedal paiknevates teistes saatjates võib tekkida liitmodulatsioon teie saatja  

töö tõttu.

       B.  Signaalide saatmine F kihis raadiosignaale peegeldava sektori tekitamiseks. 

M9A-10 Milline filter tuleb paigutada televiisori sisendisse esmase abinõuna amatöörraadiojaama poolt tekitatud kõrgsagedusliku ülekoormuse vähendamiseks?

       A.  Kõrgpääsfilter. 
       B.  Madalpääsfilter. 
       C.  Ribafilter. 
       D.  Režektorfilter 

Moodul M10A Ohutustehnika (kaks küsimust)

M10A-1 Milline inimese keha organ on kõige tundlikum kõrgsagedusliku energia poolt põhjustatud kudede kuumenemise suhtes?

                A.  Silmad 
                B.  Käed 
                C.  Süda 
                D.  Maks 

M10A-2 Tugev kõrgsagedusenergia kiirgus võib olenevalt lainepikkusest , kõrgsagedus-välja intensiivsusest ja muudest teguritest rikkuda inimkeha kudesid. Kuidas mõjub kiirgus keha kudedele?

                A.  Kutsub esile kiiritushaiguse. 
     B.  Kuumendab kudesid. 
     C.  Jahutab kudesid. 
     D.  Põhjustab kudedes geneetilisi muutusi. 

M10A-3 Kui suur võib maksimaalselt olla inimkeha läbiv vahelduvvool, mis endast ei kujuta veel ohtu?

      A.  1000 A 
     B.  0,1 A 
     C.  10 mA 
     D.  50 uA 

M10A-4 Mida tuleb teha kõigepealt kui näed voolujuhtmetesse kinnijäänud inimest?

                A.  Hakkad otsima telefoni, et abi kutsuda. 
     B.  Mingi voolu mittejuhtiva eseme abil   vabastad kannatanu juhtmetest ja alustad  

kohe südame kaudse massaaži ja kunstliku hingamise tegemist samaaegselt hüüdes abi järele,

     C.  Viskad elektrijuhtmetele mingi maandusjuhtme. 
     D.  Otsid lülitit, et vool välja lülitada. 

M10A-5 Kui tahad teha mõningaid häälestusoperatsioone oma VHF/UHF raadiojaama juures,mida peab tegema enne jaama sisselülitamist?

     A.  Tuleb maha  võtta kõik  varjestused-ekraanid maksimaalse jahutuse  saamiseks. 
     B.  Lülitada sisse mürasild interferentshäirete vähendamiseks. 
     C.  Tuleb veenduda,et kõik varjestused on kinnitatud  oma kohale. 
     D.  Vaadata,et interferentshäirete   vältimiseks ükski antenn ei oleks jaama külge          
           ühendatud. 

M10A-6 Mida peab silmas pidama kui taod antennimasti tõmmitsate kinnitusvaiu maasse?

     A.  Et  vai ei asuks antennimastile liialt lähedal. 
     B.  Et vai oleks küllaldase pikkusega. 
       C.  Et löögisuuna pikendusel ei seisaks inimesi, keda varre otsast juhuslikult äralendav  

kirves või vasar võiks vigastada. D. Kas löögiriista vars on küllaldase pikkusega.

M10A-7 Mida tuleb jälgida raiudes puid välipäeva või kokkutuleku lõkke jaoks?

     A.  Kas puud on küllaldaselt kuivad. 
     B.  Tuleb seista jalad harki, et juhuslikul puust möödalöömisel kirves ei tabaks jalgu.  
     C.  Usaldada see töö kellelegi teisele. 
     D.  Mõelda sellele, kas raieluba sai hangitud. 

M10A-8 Mida tuleb silmas pidada antennimasti püstitamisel või antenni vedamisel majade

     vahele? 
     A.  Kas antenn maast vaadatuna jätab kena mulje. 
     B.  Ega antenn mitte  kuskil naabrimehe krundi  nurgast  üle  ei  käiks. 
     C.  Et antenn   püstitamisel, pööramisel või tuule käes kõikudes mitte kuskil  ei 
          puudutaks elektriülekandeliinide juhtmeid. 

E. Et tõmmitsad ei oleks liialt pingule tõmmatud.

M10A-9 Tehes tööd kõrgel antennimasti otsas tuleb jälgida et....

     A.  Lähiajal ei oleks oodata piksevihma. 
     B.   Kasutatavad tööriistad oleksid paigutatud ja kinnitatud selliselt, et nad ei saaks  

allolijatele pähe kukkuda.

     C.   Kas kõik vajalik on kaasas, et ei peaks mitu korda üles - alla ronima. 
     D.   Et  jalanõude tallad ei oleks libedad. 

M10A-10 Kui oled autoga sõitnud välipäevale peab silmas pidama

                A.   Kas tagasisõiduks bensiini  jätkub. 
     B.   Et mitte mingisugust  auto osa  ei  oleks  kasutatud antenni, antenni- või 

jõukaablite kinnituspunktidena, mis auto suvalisel ärasõidul viib kaasa pool laagrit koos kallite aparaatidega ja võib põhjustada õnnetusi inimestega.

                C.   Et  auto ei saaks iseenesest liikuma hakata. 
     D.   Et autoraadio liigse kuulamise tulemusel  jääks  auto akusse veel energiat   
mootori käivitamiseks. 

Moodul M11A Amatöörraadiojaama opereerimise reeglid ja protseduurid (4 küsimust)

M11A-1 Mis on kõige olulisem tegur töösageduse valikul teil kasutada lubatud sagedusalal?

   A.  Sagedus ei tohi olla hõivatud teiste amatööride poolt. 
     B.  Peate kuulma sel sagedusel mõnd jaama  veendumaks et teid võidaks kuulda. 
   C.  Teie antenn peab olema resonantsis antud sagedusel.   
   D.  Peate veenduma,et seisulainetegur  antenni toitejuhtmes oleks  piisavalt kõrge. 

M11A-2 Soovite suvise päeva õhtupoolikul sidet saada amatööriga,kes asub teist ligi- kaudu 2000 km eemal.Milline band sobiks edukaks sidepidamiseks kõige rohkem?

  A.  80 või 40 m band. 
  B.  40 või 15 m band. 
  C.  15 või 10 m band. 
    D.  2m või 23 cm  band. 

M11A-3 Kuidas saab raadiojaama häälestamisel eetrisoleku aega viia miinimumini?

  A.  Kasutades suvalise pikkusega antenni. 
  B.  Häälestades jaama esmalt 40m bandil siis  minna  üle teistele bandidele. 
  C.  Kasutades jaama  häälestamiseks antenni ekvivalenti (dummy load). 
  D. Kasutades koaksiaalkaabli asemel  lapikjuhet. 

M11A-4 Peate sidet oma sõbraga Tartust ja äkki kuulete oma sagedusel hädaabikutset.

  Mida teete? 
  A.  Teatate jaamale, et sagedus on hõivatud. 
  B.  Hakkate otsekohe hädaabikutse  infovahetust kirja panema. 
  C.  Helistate Päästeametisse. 
  D.  Helistate Tehnilise Järelevalve Ametisse. 

M11A-5 Milline on Morsekoodis antud standardse väljakutse "CQ" formaat?

             A.  Saadate kolm korda "CQ",millele järgneb protseduurisignaal "DE" ja kolm korda 
                  oma kutsungi. 
  B.  Saadate "CQ"  kolm korda,"DE" üks kord ja oma kutsungi ka üks kord. 
  C.  Saadate "CQ" kümme korda, "DE" üks kord ja oma kutsung  üks kord. 
  D.  Saadate pidevalt "CQ" kuni keegi kutsub teid. 

M11A-6 Kuidas te vastate "CQ" väljakutsele?

  A.  Saadate oma kutsungit neli korda. 
  B.  Saadate teise jaama kutsungi  kaks korda, "DE" ja oma kutsungi kaks korda. 
  C.  Saadate teise jaama kutsungi üks kord,"DE" ja oma kutsungi neli korda. 
  D,  Saadate oma kutsungi,nime,jaama asukoha ja signaali rapordi. 

M11-7 Millise kiirusega tuleb saata "CQ"?

             A.  Aeglasemalt kui 25 märki minutis. 
  B.  Suurima kiirusega, mida teie võti on võimeline arendama. 
  C.  Kiirusega,millist olete ise võimeline korralikult vastu võtma. 
  D.  Suurima kiirusegamillega olete võimeline oma võtit manipuleerima. 

M11A-8 Mis tähendus on Morsekoodi liittähtedel AR  ?

  A.  Vastaku ainult kutsutud jaam. 
  B.  Kõik on korralikult vastu võetud. 
  C.  Saate lõpp. 
  D.  Parimad tervitused . 

M11A-9 Mida tähendavad Morsekoodis saadetud liittähed SK  ?

  A.  Enam-vähem korralikult  vastu võetud. 
  B.  Parimad tevitused. 
  C.  Side lõpp. 
  D. Oodake. 

M11A-10 Mida tähendavad Morsekoodis saadetud liittähed KN  ?

             A.  Murrujoon. 
  B.  Side lõpp. 
  C. Vastaku ainult kutsutud jaam . 
  D.  Saatke nüüd. 

M11A-11 Milleks kasutatakse signaali "CQ" ?

   A.  Teisele jaamale märguandmiseks,et kutsute teda veerand tunni pärast. 
   B.  Märguandmiseks,et proovite uut antenni ja väljakutsetele ei vasta. 
   C.  Üldväljakutse  märkimaks,et üritate kellegagi ühendust luua. 
   D.  Ainult kutsutud jaam tohib vastata. 

M11A-12 Mida tähendab lühend QRS ?

   A.  Mind segavad staatilised häired. 
   B.  Saatke aeglasemalt. 
   C.  Saatke RST raport. 
   D.  Raadiojaama asukoht on ... 

M11A-13 Mida tähendab lühend QTH ?

   A.  Kellaaeg on ... 
   B.  Minu nimi on ... 
   C.  Minu asukoht on ... 
   D.  Lõpetage saatmine. 

M11A-14 Milline on standardse telefoniväljakutse formaat?

   A.  Saadate teise jaama kutsungi vähemalt kümme korda, siis sõnad  "this is", seejärel  

oma kutsung vähemalt kaks korda.

   B.  Saadate fraasi "CQ" vähemalt viis korda, siis "this is" ja oma kutsung üks kord. 
   C.  Saadate fraasi "CQ" kolm korda, "this is" ja oma kutsungi  kolm korda. 
   D.  Saadate fraasi "CQ" vähemalt kümme korda, "this is" ja oma kutsungi  ühe korra. 

M11A-15 Kuidas te vastate raadiotelefoni väljakutsele?

   A.  Saadate teise jaama kutsungit kümme korda ,siis "this is" ja oma kutsungit vähe- 
                    malt kaks korda. 
   B.  Saadate teise jaama kutsungit veerimistabelit kasutades vähemalt viis korda, 
                    "this is" ja oma kutsungit   vähemalt üks kord. 
   C. Saadate teise jaama kutsungit ühe korra,"this is" ja oma kutsungit  veerimista- 
         belit kasutades ühe korra. 

E. Saadate teise jaama kutsungit kolm korda, "this is" ja oma kutsungit veerimistabelit

 kasutades vähemalt viis korda. 

M11A-16 Kuidas tuleb veerimistabeli abil saata kutsung ES9A ?

              A.  Eemeli Sagari Nine Aarne. 
   B.  Echo Sierra Nine Alfa. 
   C.  Edward  Santiago Nine  Alabama. 
   D.  Echo  Sugar Nine America. 

M11A-17 Kuidas veeritakse kutsungit AE0LQY  ?

   A.  Able Easy Zero Lima Quebec Yankee. 
   B.  Arizona Equador Zero London Queen Yesterday 
   C.  Alfa Echo Zero Lima Quebec Yankee 
   D.  Able Easy Zero Love Queen Yoke 

M11A-18 Mida tähendab lühend AS ?

              A.  Aktsiaselts. 
   B.  Asu saatele. 
   C.  Oodake. 
   D.  Mis on teie nimi? 

M11-19 Mida tähendab R RST signaali raportis?

   A.  Signaali taastumist. 
   B.  CW tooni resonantsi. 
   C.  Signaali loetavust. 
   D.  Signaalitugevuse värelemise astet. 

M11A-20 Mida tähendab lühend QSL?

   A.  Kas pean saatma teile oma jaamapäeviku? 
   B.  Kas võite kinnitada minu saadetud teate kättesaamist? 
   C.  Kas pean saatma aeglasemalt? 
   D.  Kes mind kutsub? 

Moodul M12A Amatöörraadioside siseriiklik ja rahvusvaheline õiguslik regulatsioon.

                                                       ( 8 küsimust ) 

M12A-1 Mida loetakse amatöörraadiojaamaks? A. Tehases valmistatud raadiosideaparatuuri ja selle energiatoite seadmete kogumit. B. Tehniliste seadmete kogumit, mida raadioamatöör võib kasutada amatöörraadiosideks Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud tööloa alusel. C. Tehniliste seadmete kogumit, mida raadioamatöör võiks kasutada amatöörraadiosideks ka ilma Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatavat tööluba omamata. D. Raadiosideaparatuuri, mis on valmistatud amatööri enda poolt ja mõeldud kasuta- miseks amatöörraadiosideks ka väljapoole Eesti territooriumi.

M12A-2 Amatöörraadiojaama tehniliste seadmete kogumikku kuuluvad: A. Saatja ja vastuvõtja. B. Saatja, vastuvõtja ja energiatoite seade. C. Saatja, vastuvõtja, lõppseade ja antenn(id). D. Saatja ja selle lõppseade.

M12A-3 Amatöör-vahendusraadiojaamaks loetakse: A. Kindlal sagedusel või sagedustel toimivat amatöörraadiojaama, mille vahendusel

    teostatakse vastuvõetavate sõnaliste või digitaalsete saadete edastamist reaalajas 
    või läbi vahemälu. 

B. Avakosmoses paiknevat raadiojaama. C. Amatöörraadiojaama, mille kaudu edastatakse ainult ringteateid. D. Amatöörraadiojaama, mille poolt genereeritavat signaali kasutatakse ainult raadio- levi tingimuste hindamiseks.

M12A-4 Amatöörraadiomajakaks loetakse: A. Avakosmoses paiknevat amatöörraadiojaama, mille vahendusel teostatakse raadio-

                  levi tingimuste võrdlust. 

B. Automaatselt toimivat amatöörraadiojaama, mida kasutatakse väljatugevuse mõõt-

                  misel, antennide häälestamisel ja raadiolevi tingimuste hindamisel. 

C. Ühiskasutusega amatöörraadiojaama, mida võib sidepidamiseks kasutada mitu raa-

                   dioamatööri. 
             D.  Ainult amatöörraadiojaama, mis toimib majakana raadiospordi võistluste finišis. 

M12A-5 Ühiskasutusega amatöörraadiojaamaks loetakse: A. Amatöörraadiojaama, mis toimib ainult teatud kindlal sagedusel ja kellaajal. B. Amatöörraadiojaama, mida võivad kasutada ka raadioamatööri kvalifikatsiooni mitteomavad isikud. C. Amatöörraadiojaama, mis kuulub juriidilisele isikule või ERAÜ juures registreeritud

                  raadioamatööride kollektiivile. 
             D. Kõik amatöörraadiojaamad. 

M12A-6 Amatöörraadiojaama registreeritud asukohaks loetakse: A. Asukoht, kust konkreetne raadiojaam antud ajahetkel väljub eetrisse. B. Amatöörraadiojaama valdaja elukoht. C. See asukoht, mis on märgitud tööloale.

             D. See asukoht, mille antud amatöörraadiojaama valdaja märgib päevikusse. 

M12A-7 Amatöörraadiosideks loetakse: A. Mittetulunduslikku raadiosidet, milles osalevad ainult raadioamatöörid. B. Raadiosidet, milles korrespondentide valik on vaba. C. Raadiosidet, kus osapooled vahetavad informatsiooni ainult morsekoodi abil D. Raadiosidet, milles lisaks raadioamatööridele võivad korrespondentideks

             olla ka ametkondlikud raadiojaamad. 

M12A-8 Amatöörraadiosidet tohib kasutada: A. Sagedusalades, mis vastavad IARU 2.regiooni sagedusplaanile. B. Ainult sagedusalades, mis on eraldatud amatöörraadiosideks Eesti raadiosageduste

    plaaniga.  

C. Ainult mitteavalike raadiosõnumite edastamiseks.

             D. Ainult täiendavalt kodeeritud sõnumite edastamiseks. 

M12A-9 Raadioamatööriks loetakse isikut: A. Kes oma vanuse, raadiotehniliste teadmiste ja elukogemuste põhjal võib seda nimetust kanda. B. Kes kasutab tavalist ,headest tavadest lähtuvat kõnekeelt raadioside pidamisel. C. Isikut, kes omab raadioamatööri kvalifikatsioonitunnistust.

             D. Kes on ERAÜ tegevliige. 

M12A-10 Amatöörraadiosides tohib edastada sihituseta või korrespondendita saateid: A. Amatöörtelevisiooni saatja video- ja helikanali edastamiseks. B. Amatöörraadiomajakate poolt. C. Kõikidele Eesti raadioamatööridele määratud infoteadete edastamiseks.

             D. Ainult Morse koodis tähestiku õppe-treeningtekstide edastamiseks. 

M12A-11 Eesti amatöörraadiojaamale eraldatav kutsung koosneb: A. Kolmetähelisest eesliitest, kahekohalisest numbrist ja kolmetähelisest järelliitest. B. Ühetähelisest eesliitest, ühekohalisest numbrist ja neljatähelisest järelliitest. C. Kahetähelisest eesliitest, numbrist ja kuni kolmetähelisest järelliitest.

             D. Kahekohalisest  numbrilisest eesliitest ja kuni kolmetähelisest järelliitest. 

M12A-12 Haapsalus registreeritud amatöörraadiojaama kutsung algab: A. ES1 B. ES2 C. ES3 D. ES0

M12A-13 Kutsung ES9Z kuulub piirkondlikult: A. Hiiumaale B. Üleriigiline, kasutamiseks ainult ERAÜ poolt. C. Põlvamaale.

             D. Üleriigiline, kasutamiseks ainult Punase Risti poolt. 

M12A.14 Kutsung ES2XX võib kuuluda millise klassi Eesti amatöörraadiojaamale? A. C B. B C. A

             D. On välja antud eriloa alusel. 

M12A-15 Ühiskasutusega (raadioklubi) amatöörraadiojaamale omistatakse kutsung: A. AAA-CCC B. A-ZZ C. XAA-ZZZ

             D. ABC-DZZ 

M12A-16 Ühiskasutusega (raadioklubi) amatöörraadiojaama vastutavaks järelvaatajaks

             võib olla  ainult: 

A. A-klassi kvalifikatsioonitunnistust omav raadioamatöör. B. B-klassi kvalifikatsioonitunnistust omav raadioamatöör. C. C-klassi kvalifikatsioonitunnistust omav raadioamatöör.

             D. Riigiametnik 

M12A-17 Amatöörraadiojaama luba väljastatakse Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kestvusega: A. Tähtajatu. B. 1 aasta. C. 3 aastat.

             D. 5 aastat 

M12A-18 Amatöörraadiojaama tohib kasutada: A. Ainult raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse alusel B. Ainult kehtiva amatöörraadiojaama tööloa alusel. C. Ainult raadioamatööri kvalifikatsioonieksami sooritamise tunnistuse alusel.

             D. Ainult ERAÜ poolt väljaantud vastava loa alusel. 

M12A-19 Amatöörraadiojaama tööluba kuulub hoidmisele: A. Raadiojaama valdaja elukohas. B. Raadiojaama registreeritud asukohas. C. Tehnilise Järelevalve Ametis.

             D. Tehnilise Järelevalve Ameti lubade osakonnas 

M12A-20 Amatöörraadiojaama alaline (kohtpaikne) kasutamine väljaspool selle registreeritud

             asukohta ilma tööloa muutmiseta on lubatud: 

A. Kolm kuud. B. Viis kuud. C. Kuus kuud. D. Üks aasta.