Raadioamatörism
Inglise keeles on raadioamatörismi nimetuseks amateur radio või ham radio, raadioamatööre kutsutakse “radio amateur” või “ham”.
Kas sa oled kunagi mõelnud sellele, miks raadioamatööre kutsutakse HAM-deks ?
Termini HAM: tõenäoline päritolu
Algse raadio (algselt tuntud kui traadita telegraaf) esimesed operaatorid olid endised liini telegrafistid, proffessionaalsed liini telegrafiastid hakkasid kutsuma neid aga halvustavalt "ham"-ks, ehk vaesteks operaatoriteks, kuna enamus amatöör enutusiaste olid lihttöölised.
Termin võeti kasutusele kirjedamaks oma hobi ja võeti vaikselt omaks, hiljem liikus see aga Ameerikast edasi ingliskeelt kõnelevate riikidesse ja sealt edasi üle maailma.
Legendid: Arvatavasti 1948 aastal esmakordselt kuuldud lugu
See lugu juhtus umbes nii, väljend HAM tekkis esimesest Raadiojaamast millega alustati tööd 1908 aastal ja mida kasutasid mõned Harvardi raadioklubi liimed.
Operaatoriteks olid: ALBERT S. HYMAN, BOB ALMY, ja POOGIE MURRAY. Esmalt kasutasid nad kutsungit "HYMAN-ALMY-MURRAY" kuid, sellise pika kutsungi kasutamine röövis tohutult aega ja otsustati kutsungit lühendada ja järgmiseks valiti juba "HYALMU" - mis tuletati iga operaatori esimesest 2-st nime algustähest.
1910 aastal tekkis raadioamatööride seas segadus kutsungite "HYALMU" ja "HYALMO" vahel. Asi oli selles, et "HYALMO" oli Mehhiko laeva nimi ja side pidamise käigus oli neid kerge segi ajada.
Ja nii nad lühendasid kutsungit veelgi võtsid iga operaatori perekonnanimest esitähe ja saigi kutsungiks: "HAM".
Raadioamatörismi ajalugu
1850. aastal, kui põhilised elektrinähtused olid juba avastatud, ennustas Cambridge’i
ülikooli professor James Clerk Maxwell (1831-1879) elektromagnetlainete olemasolu.
Kuid alles 1886. aastal, 8 aastat pärast Maxwelli surma, suutis sakslane Heinrich
Hertz (1857-1894) elektromagnetlainete olemasolu demonstreerida.
Elektro- ja raadiotehnika arengusse andis hindamatu panuse Horvaatia päritoluga
Ühendriikide leidur Nikola Tesla (1856-1943).
Aastatel 1886-1904 patenteeris ta hulga leiutisi
elektrotehnika vallas, mis lõid aluse raadiotehnika arenguks. Kahjuks on Tesla roll teenimatult
unustusse jäänud, võibolla seetõttu, et ta oli oma ajast liiga palju ees.
Tema rolli füüsika arengus jäädvustab magnetinduktsiooni mõõtühik tesla (T).
Esimeste praktiliselt kasutatavate raadiosaatjate ehitaja au jagavad itaallane
Guglielmo Marconi (1874-1937)
Guglielmo Marconi- itaalia leidur, leiutas antenn-maa süsteemi ning esimese traadita telegraafi – 1895. Loetakse raadio esmaleiutajaks!
"Ma mõtlesin, et tuleks asendada õhku riputatud plekitahvel hulga vasktraatidega, mida kaks puittuge lahus hoiaksid, teine plekitahvel maapinnal aga asendada masse kaevatud vaskplaadiga. Selle seadmega saavutatud tulemused olid suurepärased“. Oli leiutatud antenn-maa süsteem.
ja Aleksandr Popov (1859-1906).
Aleksandr Stepanovich Popov- vene füüsik, leiutas 1894 aastal esimese raadiovastuvõtja, mida kasutas pikselöökide jälgimiseks. Ei patenteerinud seadet.
Mais 1897 toimusid katsed Bristoli lahe ääres, kus saavutati raadiotelegraafi 12 kilomeetrine edastusulatus.
Ajavahemikus 1898-1912 hakati katsetama juba erinevaid saatjaid, sidepikkust üle 10 miili loeti kaugsideks.
1899. a. õnnestus Marconil edastada raadiolaineid üle La Manche’i 32 miili kaugusele,.
1901. aastal õnnestus saata esimene traaditult edastatud telegramm üle Atlandi ookeani. See oli üksainus täht, morsemärk S, mille Poldhu saatja Inglise rannikul edastas ja Marconi Newfondlandil vastu võttis.
1905. aastal kasutati raadiosidet ulatuslikuks kommerts- ja sõjaväesideks, leidus ka küllaltki palju asjahuvilisi, kes oma kodus vastuvõtu- ja saateaparaadigi valmis meisterdasid.
Soomlasest koolipoiss Eric M. C. Tigerstedt sai 1905 aastal valmis sädesaatja ning, et seda katsetada, kutsus ta Helsingi reidil seisva Vene sõjalaeva raadiojaama. See vastaski! Eric viidi ülekuulamisele ja saatja konfiskeeriti... Lisaks pidi ta andma lubaduse, et enam kunagi ei tegele selliste asjadega.
24.12.1906. tegi Reginald Fessenden esimese raadioülekande, kus loeti luuletusi, mängiti viiuli muusika ja loeti uudiseid.
1909 asutati USA-s esimene raadioamatööride klubi New York-s. (The Junior Wireless Club Limited), Hiljem muudeti klubi nime ja uueks nimeks sai Radio Club Of America.
Et amatöörid ei hakkaks segama kommertssidet, saadeti nad lühilainetele, kus arvati levi puuduvat. Kõigi üllatuseks hakkasid amatöörid sidet pidama seniolematute kauguste taha.
1910 – Londoni raadiokonverentsil lubatakse amatööridel kasutada ainult lühemaid lainepikkusi kui 200 meetrit.
1911. aastal on USAs 500-600 amatööri.
1912. aastal hakati raadioamatööridele lubasid väljastama ja kehtestati eetris töötamise reeglid.
1914. aastal loodi USA raadioamatööride liit ARRL (American Radio Relay League), mille asutajaks oli Hiram Percy Maxim.
ARRL logo.
1916. aastal suudeti signaal saata USA idarannikult läänerannikule, vahemaaks oli 2500 miili!
Edukaid katseid traaditu telefoni rakendamiseks ning kõne ja muusika edastamiseks takistasid tunduvalt sõja ettevalmistused ja Esimene maailmasõda. Alles järgmisel kümnendil hakati lampsaatjaid kõne-ja muusikasaadete levitamiseks kasutama.
Eestisse jõudis raadio 1920-ndate aastate algul.
Ajaleht “Postimees” kirjutas 1921 aastal, et Tartus on kuulatud Naueni raadiojaamast muusikat. Samal aastal on Eesti Kaitseväe raadiorood korraldanud raadiojaamade näituse, mille vastu oli äärmiselt suur huvi.
1921. aastal peeti esimene kahepoolne side üle Atlandi ookeani.
1921 – Soome amatöörid saavad ametlikult raadiojaamade kasutamise loa.
1923. aastal õnnestus side Prantsusmaa ja USA vahel, vahekauguseks oli 4000 miili. Side toimus ameeriklase F.H. Schnell ja prantslase Leon Deloy vahel.
Pildil Ameerika raadioamatöör F.H. Schnell Hartfordist.
Saksamaal sai meelelahutusringhääling alguse 29. oktoobril 1923, millal lainel 400 läks eetrisse põnevusega oodatud Berliini raadiotund.
11. mail 1924 edastati esimene eestikeelne raadiosaade.
Eesti Raadioamatörismi algus
1923. Raadioamatöörid Eugen Tumma (vasakult), Boris Jakobson ja Georg Tumma.
Eugen Tumma esimese omavalmistatud raadiovastuvõtjaga.
5. augustit 1924 loetakse Eesti raadioamatörismi alguseks, kus Karl Olof Leesment-l valmis lühilainevastuvõtja, millega hakati jälgima Euroopa raadioamatööride omavahelisi sidesid.
Pildil, Karl Olof Leesment - 23.08.1925
Täpselt samasugused vastuvõtjad ehitasid ka Eugen Tumma ja Vitali-Aleksandrov Suigussaar.
1925. aastal asutati raadioamatörismi rahvusvaheliseks koordineerimiseks
Rahvusvaheline Raadioamatööride Liit - IARU (International Amateur Radio Union),
mis 1927. aastal kehtestas kutsungite süsteemi. Läti, Poola, Leedu ja Eesti.
1926 – Asutatakse Soome Raadioamatööride Ühing, SRAL.
SRAL logo
Kevad 1926 – Vitali Suigussaar (Aleksandrov) peab Tallinnast esimese side lampsaatjal
kutsungiga T2X.
1926. aprill hakkas ilmuma Eesti Raadioasjanduse ajakiri, mis ilmub kuni 1928 aasta aprillini, 1x nädalas.
1926 – Vene raadioamatöörid saavad ametliku tegutsemisloa.
1926 - Teedeministri määruses on loetletud ka “asjaarmastajate katse-saatejaamad”.
1927 täpsustati, et loa taotleja peab omama II klassi laevatelegrafisti kvalifikatsiooni. 1927 aastal pidas Vitali Suigussaar esimese side USAga.
1926/27 – Hannoveri tehnikaülikoolis õppiv E.Tumma ehitab õppevaheajal lampsaatja. Kutsungiks valib TE-XX
1926 - Teedeministri määruses on loetletud ka “asjaarmastajate katse-saatejaamad”.
1927 täpsustati, et loa taotleja peab omama II klassi laevatelegrafisti kvalifikatsiooni.
1.02.1927 sai mitteametlike rahvusvaheliste kokkulepetega Eesti prefiksiks ET3 (Soome oli siis ES).
26.06.1927 hakkas ilmuma raadioleht, mille väljaandja oli Riigi Ringhääling, ilmus 1x nädalas.
1.01.1929 kehtima hakanud 1927.a. Washingtoni konventsiooni järgi saab Eesti prefiksiks ES (kutsungid ES3 +xx )
24.08.1930 kirjutas Postimees, et: Kutseeksamid raadiooperaatoritele. Postivalitsus korraldab sel sügisel järjekorralised raadiooperaatorite kutseeksamid ja amatööride eksamid. Eksamite algus 24. sept. kell 10 Tallinn-Kopli rannarajoonis. Eksamile ilmuda soovijad peavad saatma postivalitsusele sellekohased sooviavaldused hiljemalt 17. septembriks.
1931 – Postivalitsus hakkas amatööre registreerima. Eesliide oli kuni 1.01.1935 ESX, seejärel ES (kutsungid ES+1...9+x )
10.04.1932 kirjutas Postimees, et tulevad Raadiotelegrafistide eksamid. Postivalitsus korraldab käesoleval kevadel mais järjekorralised raadiooperaatorite kutseeksamid ja raadioamatööride eksamid. Eksamite algus on esmaspäeval, 2.mail kell 10 hom. postivalitsuse ruumes, Kreutzwaldi tän. 10. Eksamineerimine teoneb korras ja kavade kohaselt, mis on välja kuulutatud Vabariigi Valitsuse määruses "Riigi Teatajas" nr. 73 - 1929 ja nr. 13 - 1932. Eksamile ilmuda soovijad peavad andma postivalitsusele sellekohase sooviavalduse hiljemalt s.a. 25.aprilliks, lisades nimetatud eksami määruses ettenähtud dokumendid. Neile, kes rahuldavalt õiendavad eksami, antakse postivalitsuse poolt vastavad kutsetunnistused.
01.06.1933 kirjutas Postimees, et Vene salaluure raadiojaam Tallinnas. Areteeriti 4 isikut. Tabatud jaam - tehnika viimane sõna. Saatejaam toodud Eestisse möödunud sügisel Leningradist. Areteeritute hulgas N.-Vene raadioamatöör. Poliitiline politsei avastas Talllinnas Nõukogude vene salaluurepunkti, mille ülesandeks oli teateid koguda meie riigikaitse seisukorra koha. Samas asus ka salajane raadiojaam. Seoses intsidendiga on areteeritud 4 isikut. Lähemalt raadiojaama töötamisest. Jaam seisis N. Vene salaluure teenistuses.
1934. aastal nimetati juba 1865. aastal asutatud Rahvusvaheline Telegraafiliit ümber Rahvusvaheliseks Telekommunikatsiooniliiduks (ITU, International Telecommunications Union).
ITU logo.
21.02.1935 kirjutas Postimees, et Raadiooperaatorite ja -amatööride eksamid. Postivalitsus korraldab järjekorralised raadiooperaatorite kutseeksamid ja raadioamatööride eksamid käesoleva aasta 5. ja 6. aprillil. ... Eksamid toimuvad korras ja kavade kohaselt, mis on toodud vabariigi valitsuse määruses raadiooperaatorite kutseeksamite ja raadioamatööride eksami kohta, RT 26 - 1934 Eksamile ilmuda soovijail tuleb esitada vastav avaldus (määruse par. 2) ühes nõutavate dokumentidega (määruse par. 5 ja 6) postivalitsuse direktorile hiljemalt 22-ks märtsiks j.a.
Eesti Raadio Amatööride Ühing (ERAÜ) registreeriti EV Siseministeeriumis 1. märtsil 1935. Antud
kuupäev tähistabki ametliku ja organiseeritud raadioamatörismi sündi Eesti Vabariigis.
22.09.1935 – ERAÜ I üldkoosolek Tallinnas, valiti Ühingu juhatus: Arnold Isotamm (ES5F) – president, Ants Pärjel (ES7C) – asepresident, Vitali Suigussaar (ES6C) – sekretär, liikmed Aleksander Rähn (ES3DW) ja Richard Paide (ES5C)
1935 a. - said mitmed operaatorid täis diplomi WAC nõuded (st said sidet kõikide kontinentidega – esimesena Ants Pärjel, ES7C.
1935 oktoobrist hakkas ilmuma Raadiotehnika ajakiri. Väljaandja oli ERVÜ Ühisraadio, ilmus 1x kuus, maht 40 lk.
06.12.1936 - Toimus esimese eesti lühilaine-amatööride päeva tähistamine.
16.01.1937 - teatas Postimees, et Lühilaine amatöörid organiseeruvad. Tartus töötavad juba pikemat aega üksikud raadioamatöörid, kes on oma saatejaamadega ühendust pidanud peaaegu kõikide ilmajagudega. Kuid raadioseadus nõuab enne loa andmist ka teatud oskust ja vilumust ja selleks tuleks töötada mõne asjatundja juures.
18.01.1937 - kirjutas postimees, et Raadio-Foto Klubi algatusel toimus 17. jaanuaril Tartu raadioamatööride koosolek. Üksmeelselt jõuti otsusele, et amatööridel tuleb organiseeruda ja oma teadmisi täiendada.
22.03.1937 - kirjutas Postimees, et Postivalitsus korraldab sellel aastal raadiooperaatorite ja -amatööride eksamid 3. mail Tallinnas. Eksamite kava ja kord on välja kuulutatud "Riigi Teatajas" nr. 26 - 1934.
1937 - hakkas Karl Kallemaa (ES5D) evitama esimesena siis veel väheharrastatud 28MHz laineala.
1937 – organiseeriti Porkunis Eesti raadioamatööride I välipäev.
Raadioamatöörid (vasakult) Arvi Tops (ES1E), Ustav Toom (ES6D) ja Ants Tõnis Piip (ES5E) Eesti
Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ)1.Välipäeval Porkunis.
20.08.1938 - Toimus Porkunis 2. Eesti raadioamatööride välipäev.
01.09.1938 – ERAÜ sai IARU liikmeks.
ERAÜ juhatuse liikmed 1939. aastal
Vasakult: Paul Sammet (ES7D) – sekretär, Alex Rähn (ES2F) – laekur, Leopold Vedru (ES2C) – abiesimees, Arnold Isotamm (ES5F) – esimees, Karl Olof Leesment (ES3F) – juhatuse liige
19-20.08.1939 toimus Porkuni pargis 3. välipäev.
Pildil võistlejad ja kohtunikud Eesti Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ) 3. Välipäeval Porkuni mõisa pargis.
17.10.1939 - Punaväe sissetulekul Eestisse keelati side välismaaga raadioteel.
28.01.1940 - Eesti Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ) juhatus (ees vasakult): laekur A.Rähn, aseesimees
L.Vedru, esimees A.Isotamm, ERAÜ auliige F.Olbrei, sekretär P.Sammet, (taga vasakult): QSL-i
vahendaja R.Paide, juhatuse liige K.O. Leesment, propaganda korraldaja A.Illi ERAÜ aastakoosolekul
Kaitseliidu majas.
16-18.08.1940 - toimus 4. välipäev Porkunis.
Raadioamatöörid (vasakult) Johannes Niidas (ES9M), K.O. Leesment (ES3F) (seljaga) ja baasjaama
operaator Olev Saarep (ES4D) Porkuni linnusetorni otsas oleva baasjaama juures ootamas raadiosidet
Simunaga Eesti Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ) 4. Välipäeval Porkunis.
12.12.1940 keelati kõigi Eesti amatöörjaamade töötamine ja 15. detsembri õhtuks olid kõik jaamad pitseeritud. Enamiku tolle aja Eesti amatööride saatus okupatsioonide ning sõjakeerises oli kurb – paljud arreteeriti ja hukati, osad küüditati, osad langesid sõjas, mõnedel õnnestus ka põgeneda läände. Suurem osa neist ei saanud kahjuks kunagi tagasi oma hobi juurde... 1941 oli ERAÜ-l 76 liiget, neist 50 ES kutsungiga.
Raadioamatööride tegevus katkes II maailmasõja aastateks, kui raadioamatörism suuremas osas riikides keelustati - tegevus taastus alles pärast sõja lõppu.
76-st ERAÜ liikmest oli pärast sõda Eestisse jäänud teadaolevalt vaid 14 !
1946. a. taasalustasid Eesti raadioamatöörid tegevust, kuid juba UR2- kutsungite all.
1946. Siis kutsuti ellu OSOAVIAHIMi Sideklubi, mis hiljem nimetati ümber ALMAVÜ Eesti Vabariiklikuks Raadioklubiks (EVRK). Klubi peamine ülesanne oli valmistada ette kutsealuseid side-erialadel, kuid läbi lühilaine sektsiooni suunata ka raadioamatööride tegevust Eesti NSV-s. Õnneks olid mõned Eesti Vabariigi aegsed amatöörid siiski alles jäänud, kes nüüd proovisid antud harrastust taas ellu äratada – seda muidugi lubatud ning „nõukogulikus raamistikus“.
1947 alustas tööd Arnold Isotamme (ex ES5F) projekti järgi ja Aleksander Jätmari (ex ES4F) poolt ehitatud klubi raadiojaam UR2KAA, mis üleliidulisel raadionäitusel pälvis esikoha. Asutati haruklubid Tartus (esimene ülem Loomet Tomera, raadiojaam UR2KAE) ja Rakveres (raadiojaam UR2KAC). Tavaliselt kasutati omaehitatud saatjaid, vastuvõtjad olid aga kas trofee- või Punaarmee jääkvarustuse hulgast. Isetegevuslikud raadiokonstruktorid Kurt Kingo, Osvald Pohlak, Valter Toodo, Enn Parve, Aleksander Jätmar, Aavo Talvet (UR2AH) ja Aleksei Tepljakov (UR2AM) olid need, kelle teadmistele ja oskustele rajanes osaliselt ka Eesti sõjajärgne raadioelektroonikatööstus.
Viiekümnendad aastad tõid raadioamatööridele paraku mitmeid kitsendusi. 1950. aastast lubati sidepidamist ainult NSV Liidu ja nn. sotsialismimaade jaamadega. Uusi amatööre tuli juurde harva, uusi tehnilisi ideid ei liikunud ja elu lühilaineil jäi seisma.
Liberaalsemad tuuled hakkasid puhuma alles alates 1956. aastast, mil raadioamatööride arv hakkas jõudsamalt kasvama. 1959.a. peeti Tartus esimene Eesti raadioamatööride konverents koos sellele järgnenud balli ja restoraniõhtuga.
1960. aastal loeti Eesti NSV-s kokku 92 kutsungiga amatööri. Kogenumad neist said taas loa pidada sidet ka väljapoole sotsialismileeri.
1960.a. - Eesti Raadiospordi Föderatsiooni asutamine.
Kui siiani olid amatöörid pidanud sidet vaid telegraafi (CW) ja amplituudmodulatsiooniga (AM), siis 1960. aastast algas ka Eestis ühe külgriba modulatsiooni ehk SSB ajastu. Sellel uudsel ja efektiivsel tööliigil pidas esimese side Enn Lohk (siis UR2AR) 7. jaanuaril 1960. Talle järgnes UR2AO ja klubijaamad UR2KAA ja UR2KCA. Enn Lohk tõusis peagi sel alal NSVL liidriks ja arvestatavaks tegijaks maailmas, täites esimesena USA “CQ Magazine” poolt väljaantava diplomi “WAZ TWO-WAY SSB” nõuded. Karl Kallemaa (siis UR2BU) pidas 1959 a. esimesena Nõukogude Liidus side üle virmaliste (144MHz-l, 1959. a.) ning evitas esimesena Nõukogude Liidus ka 144 MHz meteoorside (1961). Samuti esimesena Nõukogude Liidus saavutas Teolan Tomson (UR2AO) hinnatava 5BDXCC diplomi (nr. 141 üldarvestuses).
26.10.1960 Tartus, Miina Härma Gümnaasiumis (toona Tartu II keskkool) teostas oma esimese side kooli raadiosaatejaam, mille kutsungiks oli UR2KAM.
1961. a. - hakati ka raadiosportlaste tulemusi hindama spordijärkudega. Rohkem kui 40 Eesti amatööri jõudsid NSVL meistersportlase, Vjatsheslav Krivoshei (UR2QI) ja Vello Priiman (UR2QD) hiljem aga ka rahvusvahelise meistersportlase tiitlini.
1964 - peeti Võrtsjärve ääres Valmal esimene Eesti amatööride suvine telklaager, millest sai meeldiv traditsioon.
1965. aastast, vaatamata Moskva esialgsele vastuseisule, hakati Eesti algatusel läbi viima iga-aastast regionaalset Balti contesti “SB” Eesti, Läti ja Leedu amatööride ja vabariiklike Raadiospordi Föderatsioonide vahel. Samaaegselt alustatud Eestisisesed n.n. lühilaine minitestid valmistasid aga noori ette võistlusspordiks.
1960.a. kuni 70ndate lõpuni oli Karl kogu NSV Liidus ülimalt populaarse harrastusajakirja “Radio” ultralühilainenurga toimetaja.
04-05.1972. aastal tunnistati maailma parimaks raadioekspeditsiooniks Enn Lohu (siis UR2AR, nüüd ES1AR) ja Tõnu Elhi (siis UR2DW, nüüd ES2DW) poolt organiseeritud ekspeditsioon Franz Josephi Maale, Heissi saarele, Vene NFSV, Arhangelski oblast.
Pildil Raadioamatöör Tõnu Elhi (UR2DW) töötamas operaatorina Franz Josephi maal, Heissi saarel
meteoriitide lennujälgede uurimise lokaatorjaamas paiknenud amatöörraadiojaamas UK1ZFI.
Pildil Raadioamatöör Enn Lohk (UR2AR) töötamas operaatorina Franz Josephi maal, Heissi saarel
meteoriitide lennujälgede uurimise lokaatorjaamas paiknenud amatöörraadiojaamas Uk1ZFI.
1970-80 hakati arvutuste tegemiseks kasutama arvuteid, hiljem nende kasutusvaldkond laienes transiiverite ja antennide juhtimisele, morsekoodi õpetamisele ja sidede registreerimisele. Helikaart võimaldas digitaalside kasutuselevõtmist.
06.09.1974 - toimus Tallinna Polütehnilise Instituudi aulas Eesti amatöörraadio 50 a. juubelikonverentsil .
Eesti Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ) sekretär Paul Sammet kõnepuldis Eesti amatöörraadio 50.a.
juubelikonverentsil Tallinna Polütehnilise Instituudi aulas. Presiidiumilaua taga istuvad (vasakult
1.) Tönu Elhi (UR2DW), 2.Vabariikliku Raadioklubi ülem Evald Rahuoja, 5. Eesti NSV sideminister
Eesti Raadiospordi Föderatsiooni esimees Bruno Saul, 6. ENSV ALMAVÜ ülem J.Raudsepp.
1978. hakati rakendama pakettsidet.
1979. a. rajati Kirovi kalurikolhoosi juurde teguvõimas klubi (UK2RDX/UR1RWX/ES2WX), kus peamiseks organisaatoriks oli Toomas Kull (UR2RJ/ES2RJ).
1980 kerkis Ranna sovhoosis Tabasalus Hellar Pagi (UR2RII/ES1II), Viktor Repponeni (RR2TCT/ES2RT) jt. ehitatuna tehniliselt tugev klubijaam (UK2RBM/UR1RXM/ES2XM), mis peajõu suunas ultralühilaineile ning sidedele Kuu kaudu. Satelliitside pioneeriks oli Albert Matikainen (UR2EQ/ES4EQ). Esimese Maa-Kuu-Maa (EME) side 144MHz’l Eestis pidas Ants Randmaa (UR2RQT/ES6RQ)
1980. a. STAS-i (Saksa DV julgeolekustruktuur) poolt algatatud ja läbi Moskva KGB siin kohapeal suureks puhutud “spiooniaktsioonis”. Nii mõnigi mees pidi seetõttu ajutiselt isegi vanglamüüridegagi tutvust tegema…
1988 suvel - Jätkus suviste kokkutulekute traditsioon – esimene kokkutulek rahvuslipu all ja mida peeti Viitinas, Võrumaal.
1990. toimus taas suvine kokkutulek, Mustjärvel, Tartumaal.
1990. aastal taastasid Eesti raadioamatöörid ES-kutsungid, seda iseseisvumisest aasta varem.
1990. a. talvel hakkas ilmuma ühingu oma häälekandja, ES-QTC on kindlasti algusaastate tähtsamaid saavutusi.
1991. aasta augusti kriitilistel päevadel aitasid amatöörid oma tehnikaga kaasa side tagamisele vajalikes lõikudes ja said selle ülesandega edukalt hakkama.
14.12.1991 viidi 80m lainealal läbi Eesti Amatööride Nõukogu koosolek, kus maakondade volitatud esindajad taastasid hääletades ERAÜ ning valisid selle esimese sõjajärgse juhatuse. Sinna kuulusid Enn Lohk - ühingu president (ES1AR), Arvo Pihl (ES5MC), Ako Põhako (ES8AY), Albert Noor (ES0CB) ja Jaan Nikker (ES3GZ).
Juunis 1992 tunnistas ERAÜ taastamist ametlikult ka IARU ning kinnitas ühingu järjepidevat liikmestaatust maailmaorganisatsioonis.
1992 a. juunikuus peeti esimene Eesti Lahtine ULL Välipäeva.
1995 reograniseeriti Eesti lühilaine meistrivõistlused - lahtisteks rahvusvahelisteks võistlusteks “ES Open HF Championship”, mis kiiresti saavutas tuntuse nii Baltimaades kui ka mujal Euroopas.
1998. aastal võeti kasutusele digiside PSK31.
9.01.1999 a. kutsuti uuesti ellu ERAÜ tehnikapäevade traditsioon. Esimene ühingu egiidi all korraldatud talvine tehnikapäev toimus Tallinnas.
1999.a. kevadel pani ERAÜ esimene sõjajärgne president Enn Lohk oma ameti maha, kuna põhikirjaga ettenähtud kaks ametiaega said ümber ning Paide üldkoosoleku otsusega valiti 13. märtsil ühingu uueks juhiks Tiit Praks, ES7RE. Nimetatud kaks ametiaega olid ühingule andnud väga palju, nende aastate vältel tehtud ülesehitustöö on eripreemiat väärt! Tiit asus tarmukalt uue ning värske jõuga asja edasi viima, kuid… saatus tahtis teisiti. Veel enne aastatuhande vahetust, 1999 a. detsembris jõudis Eestimaale kurb sõnum – Tiit Praks hukkus Soomes autoõnnetuses. Samal aastavahetusel läks manalateed ka Eesti raadioamatörismi Grand Old Man, ERAÜ auliige Karl Kallemaa, ES5D.
2000. a. kevadel Paides üldkoosolekul toimunud erakorralistel valimistel valiti uus ERAÜ juhatus, mille esimeheks sai Arvo Pihl, ES5MC, aseesimeheks Tõnu Elhi, ES1DW. Mõningate muudatustega juhatuse ning toimkondade koosseisus oli nimetatud tiim ühingu tüüri juures kaks ametiaega, st. kuni 2006 a. aprillis toimunud üldkoosolekuni.
2001. aasta veebruaris toimus esimene amatöörside üle Atlandi 136 kHz lainealal, kasutades üliaeglast telegraafi: punkti pikkuseks oli 90 sekundit, kriipsu pikkuseks 180 sekundit. Kogu side võttis aega 2 nädalat.
1.04.2006 toimunud ERAÜ üldkogul valiti ka käesoleval ajal tegutsev (ja veel teisekski ametiajaks tagasi valitud) juhatus, mille esimeheks on Tõnno Vähk, ES5TV.
2010 a. suvel, saavutas Eesti võistkond kooseisus Tõnno Vähk (ES5TV) ja Toivo Hallikivi (ES2RR) kohalesõiduga maailma raadiospordi meistrivõistlustel Moskvas (WRTC-2010) kõrgelt hinnatava teise koha paljude maailma tugevaimate contest-man’ide ees! Lisaks toodi koju eriauhinnad parima SSB skoori ning suurima kordaja saavutamise eest.
05.08.2024 tähistatakse Eesti raadioamatörismi 100 aastapäeva.
01.03.2035. tähistatakse Eestis ERAÜ 100 asutamise aastapäeva.
Kasutatud kirjandus:
1. Henno Ustav. Mõnda Eesti raadioamatööridest ja nende kutsungitest aastail 1924-1940. ES-QTC nr.1, 2/3. 2. Vaino Kallas. Veel raadiost ja raadioamatörismi sünniloost. ES-QTC nr. 8, 9,10. 3. Henno Ustav. Veel raadiost ja raadioamatörismi sünniloost.ES-QTC nr.11 4. Paul Sammet. Minu raadiotee ajas ja ruumis. ES-QTC nr. 5, 6, 7. 5. Teolan Tomson.Eesti raadioamatööride sõjajärgne arengulugu. ES-QTC nr.11, 12, 13, 14, 15, 16. 6. Laine Kallaste. Quo vadis, ERAÜ. ES-QTC nr.22, 23. 7. Reino Janhunen. Alussa oli kipinä. SRAL 1996. 8. Ringhääling. Tallinn 1929 9. Enn Lohk. Üks pilt möödanikust. ES-QTC nr 2/56 (2009) 10. Jaan Nikker. Raadioamatörism Eestis aastail 1924-1940. Ettekanne ERAÜ Talvepäeval 2005. 11. Internet. 12. Amatöörid.
Eesti raadioamatööride kutsungitest
Igal raadioamatööril on tähtedest ja numbri(te)st koosnev kutsung, mis on maailmas ainuke ja on talle teise nime eest. Tõsi, riikides, kus amatööre on palju, lastakse juba kasutusel olnud kutsungid mõne aja pärast uuesti käiku. Iga kutsungi esimene osa ehk prefiks näitab, millisest riigist amatöör töötab. Eesti amatööride kutsungid algavad tähekombinatsiooniga “ES”, sellele järgnev number näitab, millisest Eesti piirkonnaga on tegemist.
ES1 Tallinn ES2 Harjumaa ES3 Rapla-, Järva ja Läänemaa ES4 Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa ES5 Tartu- ja Jõgevamaa ES6 Põlva-, Võru- ja Valgamaa ES7 Viljandimaa ES8 Pärnumaa ES9 ERAÜ erikutsungid ES0 Saare ja Hiiu maakond
Viimane osa ehk sufiks annab Eesti jaamade puhul informatsiooni raadioamatööri kvalifikatsioonist ja jaama otstarbest. Üldreegliks on: mida lühem kutsung, seda kõrgema kvalifikatsiooniga operaator. Kutsungi lühenemisega kahaneb ka võimalike kutsungite arv, ka kõige parema tahtmise juures pole võimalik kõigile Eesti amatööridele väljastada ühetähelise sufiksiga kutsungeid.
Päris algajate, D-klassi amatööride kutsungi sufiksis on neli tähte.
NT. ES6XXXX
Edasijõudnute, B-klassi amatööride kutsungis on pärast numbrit kolm tähte.
NT. ES6XXX
Kaks tähte on sufiksis A-klassi amatööridel ja klubijaamadel.
NT. ES6XX
Viimastel on võimalik Sideametilt taotleda ka ühetähelist sufiksit.
NT. ES6X
Eesti raadioamatörismis on kutsungid ajaloos muutunud. Enne II maailmasõda algasid Eesti kutsungid ES-prefiksiga nagu praegugi. Nõukogude korra ajal on Eesti jaamade prefiksiteks olnud UR1, UR2, RR2. 70.-80. aastatel tuli Eesti klubijaamade teistest NSVL klubijaamadest eraldamiseks kasutada koguni 4 esimest märki: näiteks Tartu 2. keskkooli klubijaamas UK2TAF identifitseeris “UK” Nõukogude Liidu klubijaama, “2” kutsungipiirkonna (Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Kaliningradi oblast) ning täht “T” oblasti nr. 083 ehk Eesti NSV.
Kui amatöör ei tööta oma tavalises asukohas, saab seda näidata kaldjoonega (ingl. k. “stroke” või “slash”) eraldatud kutsungi lisa abil:
ES6J/1 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Tallinnas. ES6J/2 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Harjumaal. ES6J/3 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Rapla, Järva või Läänemaa. ES6J/4 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Ida või Lääne-Virumaal. ES6J/5 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Tartu või Jõgevamaal. ES6J/6 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Põlva, Võru või Valgamaal. ES6J/7 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Viljandimaal. ES6J/8 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Pärnumaal. ES6J/0 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Saare või Hiiumaal.
ES6J/P - amatöör töötab käsijaamaga. (“portable”) ES6J/M - amatöör töötab autost autojaamaga (“mobile”); ES6J/MM - amatöör töötab merelt (“maritime mobile”) ES6J/AM - amatöör töötab lennukilt (“airborne mobile”); ES6J/QRP - amatöör töötab väikese võimsusega (“reduced power”); ES6J/A - amatöör töötab alternatiivsel aadressil, st mitte kodust.
Kui välismaa amatöör tuleb lühiajaliselt Eestisse, lisatakse tema kutsungi ette “ES”+kutsungipiirkond + “/”. Näiteks Timo, OH1NOA, töötades Lõuna-Eestist, võtab kutsungiks ES6/OH1NOA.
Pikemaajalisel peatumisel (üle kuue kuu) peab amatöör taotlema Eesti kutsungit. Eesti A ja B-kat. omanikud saavad taodelda TJA-st HAREC tunnistust, millega on võimalik taodelda CEPT Recomendation T/R 61-02 ühinenud riikides, kutsungit ilma eksamit tegemata.
Liitunud riigid leiad ametlikust dokumendist: CEPT Recomendation T/R 61-02
Aktiivseid isiklikke kutsungeid 24.05.2012 seisuga Eestis 662
A-kat - 327 B-kat - 295 D-kat - 40
Neist piirkondade kaupa
ES1 - 127 ES2 - 106 ES3 - 60 ES4 - 57 ES5 - 120 ES6 - 63 ES7 - 36 ES8 - 41 ES0 - 46
Amatöörraadioside raadiosagedusalad, saateliigid, kiirgusklassid ja suurimad saatevõimsused Eestis - Jõustunud 05.02.2013.a.
Kuna raadiolained on piiratud ressurss ja, et kõikidel soovijatel oleks võimalik neid teisi häirimata kasutada, on vaja kinni pidada kehtestatud piirangutest ja reeglitest.
Raadioamatööridele on töötamiseks lühilainetel eraldatud sagedusalad. Nendest piiridest väljaspool töötamine võib kaasa tuua kommertsraadiojaamade töö häirimise, või mis veel hullem, õnnetuse, kui häiritakse näiteks päästeteenistuste või lennujuhtide tööd.
Järgnevas tabelis on näidatud raadiosagedused (amatööride sagedused) millel peavad sidet (töötavad) raadioamatöörid.
Raadiosagedusala 1) 2) |
Saateliik |
Amatöörraadiojaama suurim lubatud väljundvõimsus 3) | |||||
Raadio- |
Raadio- |
Digitaal- |
Amatöör- |
| |||
A |
B |
D | |||||
135,7–137,8 kHz 4) |
× |
– |
× |
– |
20 dBW 5) | 20 dBW 5) |
– |
472–479 kHz 4) |
× |
– |
× |
– |
20 dBW 5) | 20 dBW 5) |
– |
1810–1850 kHz
1850–1955 kHz 4) |
×
× |
×
× |
–
– |
–
– |
30 dBW
30 dBW 6) |
20 dBW
20 dBW 6) |
– |
3500–3800 kHz 7000–7100 kHz |
× |
× |
× |
– |
30 dBW | 20 dBW |
– |
7100–7200 kHz 4) 7) 8) |
× |
× |
× |
20 dBW | 20 dBW |
– | |
10 100–10 150 kHz 4) |
× |
– |
× |
– |
30 dBW | 20 dBW |
– |
14 000–14 350 kHz 18 068–18 168 kHz 21 000–21 450 kHz 24 890–24 990 kHz |
× |
× |
× |
– |
30 dBW | 20 dBW |
– |
28 000–29 700 kHz |
× |
× |
× |
– |
30 dBW | 20 dBW | 10 dBW |
50,0–52,0 MHz 4) 9) |
× |
× |
× |
– |
30 dBW | 20 dBW | 10 dBW 10) |
70,140–70,300 MHz 4) |
× |
× |
× |
– |
20 dBW | 20 dBW | 10 dBW |
144,0–146,0 MHz |
× |
× |
× |
– |
30 dBW | 20 dBW | 10 dBW |
432,0–438,0 MHz 11) |
× |
× |
× |
× |
30 dBW | 20 dBW | 10 dBW |
1,24–1,30 GHz 4) |
× |
× |
× |
× |
20 dBW 12) | 20 dBW | 10 dBW |
2,30–2,45 GHz 4) 5,65–5,85 GHz 4) 10,00–10,50 GHz 4) |
× |
× |
× |
× |
20 dBW 12) | 20 dBW |
– |
24,0–250,0 GHz 2) |
Raadiosagedusalad, saateliigid ja suurimad saatevõimsused määratakse tööloaga | ||||||
Fikseeritud sageduskanalid raadiosagedusalas 50,0 MHz – 10,5 GHz 2) 13) 14) |
Amatöörraadiomajaka ja -vahendusraadiojaama saateliigid ning suurimad efektiivsed kiirgusvõimsused määratakse tööloaga |
Täpsustavad nõuded
1) sõltuvalt kasutatavast kiirgusklassist peab tabelis näidatud raadiosagedusalades järgima Rahvusvahelise Raadioamatööride Liidu (IARU) 1. regiooni sageduskavas esitatud soovitusi erinevate saateliikide kasutamisel;
2) lubatud raadiosagedusalad ja nende kasutusrežiimid on esitatud Eesti raadiosageduste plaanis;
3) tabelis on näidatud raadiosagedusliku kandesignaali suurim võimsus (pZ). Saatevõimsuse määramisel tippvõimsuse (pX) järgi on tabelis näidatud võimsus lubatud ainult raadiosagedusliku kandesignaali vähendamisel vähemalt 6 dB;
4) amatöörraadioside selles raadiosagedusalas on sekundaarse kasutusrežiimiga. Sekundaarse kasutusrežiimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid ei kaitsta teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest ja nende raadioseadmete kasutamine ei tohi tekitada häireid primaarset kasutusrežiimi omavatele raadiosideteenistustele;
5) vastavalt CEPT soovitusele T/R 62-01 on lubatud efektiivne kiirgusvõimsus kuni 1 W e.r.p.;
6) lubatud efektiivne kiirgusvõimsus on kuni 10 W e.r.p.;
7) kvalifikatsiooniklassiga D raadioamatööril on lubatud kasutada ainult raadiosagedusala 50,20–52,00 MHz;
8) Ida-Viru maakonnas on lubatud saatevõimsus kuni 20 dBW;
9) amatöörkosmoseside on raadiosagedusalas 435,0–438,0 MHz sekundaarse kasutusrežiimiga;
10) kiirgusklassides A1A (pZ), F1B (pZ) ja J3E (pX) on lubatud saatevõimsus kuni 30dBW, kui antenni kiirgusdiagrammi peasuuna tõusunurk horisondile on vähemalt 10
11) amatöörraadiomajaka ja-vahendusraadiojaama registreerimisel eraldatakse raadiosageduskanalid vastavalt IARU 1.regiooni raadiosageduskanalite koordineerimise kavale;
12) lubatud efektiivne kiirgusvõimsus antenni kiirgusdiagrammi peasuunas kuni 20dBW e.r.p. Eriotstarbelisel suunatud antennisüsteemiga amatöörraadiomajakal on lubatud efektiivne kiirgusvõimsus antenni kiirgusdiagrammi peasuunas kuni 30 dBW.
dbW -> W konverteerimine
-20 dBW = 10mW 0 dBW = 1 W 3 dBW = 2 W 6 dBW = 4 W 9 dBW = 8 W 10 dBW = 10 W 13 dBW = 20 W 14 dBW = 25 W 15 dBW = 32 W 16 dBW = 40 W 20 dBW = 100 W 22 dBW = 160 W 26 dBW = 400 W 30 dBW = 1KW 40 dBW = 10 KW
Kokkulepitud sageduste kasutusest
2200m - Vahemik: 135,7-137,8 kHz
135.7–137.8 kHz - CW, QRSS ja kitsasribaline digiside.
160m - Vahemik: 1810-1950 kHz
1860.00 kHz LSB - Eestlased alates 22:00 täistundide ajal kuni 23:00-ni välja. 1838.00 kHz USB - PSK
80m - Vahemik: 3500–3800 kHz
3580.00 kHz USB - PSK
3600.00-3650.00 - Võistlused.
3660.00 kHz LSB - Eesti uued HAM-d, testimise sagedus. L,P 10.00-12.00; E-P 17.00-19.00 (KT.) 3670.00 kHz LSB - Eesti kutsekanal. Kasutusel pealmiselt hommikuti. L 09:00 ringiuudised. (KT.) 3680.00 kHz LSB - Läti kutsekanal. (KT.) L 09:00 LRAL Ümarlaud. 3685.00 KHz LSB - Soome. (KT.) 3699.00 KHz LSB - Soome kutsekanal. - Soome kutsekanal (KT.)
3700.00-3800.00 kHz LSB - Võistlused.
3760.00 kHz LSB - Hädaabisagedus.
3730.00 kHz LSB - SSTV kutsekanal.
3799.00 kHz LSB - DX-peditsioonid.
40m - Vahemik: 7000–7200 kHz
7000.00-7040 kHz - Ainult CW. 7035.00 kHz USB - PSK (03.2009 aastast on 7000-7040 on CW plaan, kuid PSK side käib siin endiselt) 7040.00-7060.00 kHz - On alates 03.2009 digisidedeks mõeldud sagedusvahemik 7060.00 kHz LSB - Soome jutu kanal 12:00 keskpäeval vahel on ka eestlasi. 7160.00 kHz LSB - L-P 10:00-16:00 Eesti sidetestid, täistundidel.
30m - Vahemik: 10100–10150 kHz (WARC)
10142.00 kHz USB - PSK
20m - Vahemik: 14000–14350 kHz
14070.00 kHz USB - PSK 14267.00 kHz USB - Soomlased väljamaal reisil olles. 14300.00 kHz USB - SSTV kutsekanal. 14230.00 kHz USB - SSTV
17m - Vahemik: 18068–18168 kHz (WARC)
18100.00 kHz USB - PSK
15m - Vahemik: 21000–21450 kHz
21070.00 kHz USB - PSK
12m - Vahemik: 24890–24990 kHz (WARC)
24920.00 kHz USB - PSK
10m - Vahemik: 28000–29700 kHz
28120.00 kHz USB - PSK
6m - Vahemik: 50,000–52,000 MHz
50,100-50,130 - SSB / CW DX sided. 50,110 MHz USB - DX Kutsekanal. 50,150 MHz USB - Euroopa SSB Kutsekanal. 50,290 MHz USB - PSK 50,510 MHz USB - SSTV
51,210-51,390 MHz - FM repiiterite sisendkanalid. 51,410-51,590 MHz - FM Simpex sagedused. 51,510 MHz FM - FM Kutsekanal. 51,810-51.990 MHz - FM repiiterite väljundkanalid.
6m FM Voice repeater channels - Kanalisamm 20 kHz - Split 600 kHz
CH TX (MHz) RX (MHz) -------------------------------- RU0 51,810 51.210 - RU1 51,830 51,230 - RU2 51,850 51,250 - RU3 51,870 51,270 - RU4 51,890 51,290 - RU5 51,910 51,310 - RU6 51,930 51,330 - RU7 51,950 51,350 - RU8 51,970 51,370 - RU9 51,990 51,390 -
4m - Vahemik: 70,000–70,300 MHz - Kanalisamm 25 kHz.
70.000-70.050 - Beacons 70.050-70.300 - CW & SSB
2m - Vahemik 144,000–146,000 MHz - Kanalisamm 25 khz
144,050 Mhz - CW kutsekanal. 144,120 Mhz - ja selle ümbrus EME.
144,150-144,399 Mhz SSB, CW, MGM 144,150-144,160 Mhz FAI & EME SSB 144,195-144,205 Mhz Random MS SSB
144.138 MHz USB - PSK31
144,300 Mhz - SSB kutsekanal. 144,370 Mhz - ja selle ümbrus MS.
144,400-144,490 Mhz - Ainult majakad 144,442 MHz USB - Espoo 2m majakas. Kutsung: OH2VHF LOC: KP20BB 144,470 MHz USB - Vantaa 2m majakas. Kutsung: OH2VHH 144,500-144,794 Mhz - Kõik tööliigid
144,500 MHz SSTV kutsekanal 144,600 MHz RTTY kutsekanal
144,994-145,806 Mhz - FM 144,994-145,194 Mhz - Ainult FM repiiterite sisendkanal 145,000-145,175 MHz - Sisendkanalid repiiteritele R0 - R7
145,025 - Valga jutukanal.
145,194-145,206 Kosmoseside
145,250 Mhz FM - Harjumaa ümarlaud ja Tartu Raadioklubi. 145,300 Kohalik RTTY
145,475 Mhz FM - Üle-Eestiline ümarlaud.
145,500 Mhz FM - Kutsekanal.
145,525 Mhz - UA1 Pihkva. (Kutse/jutukanal.) 145,550 Mhz - ES4 (keegi on alati valves. Armastavad vert.polarisatsiooni).
145,594-145,793 Mhz - Ainult FM repiiterite väljundkanalid. 145,600-145,775 MHz - Väljundkanalid repiiteritele R0 - R7
145,750 - Helsinki VHF Repeater 145,775 - Tallinna, Lahti VHF Repeater
145,794-145,806 Mhz - Kosmoseside 145,800-146,000 Mhz - Kõik tööliigid, ainult satelliitside
2m - VHF FM Simplex sidekanalid
Kanali nr. Sagedus RX/TX ------------------------------- S10 145,250 MHz - Tallinna jutukanal. S11 145,275 MHz S12 145,300 MHz S13 145,325 MHz S14 145,350 MHz S15 145,375 MHz S16 145,400 MHz S17 145,425 MHz S18 145,450 MHz S19 145,475 MHz - Lõuna-Eestis jutuks. S20 145,500 MHz - Kutsekanal. S21 145,525 MHz S22 145,550 MHz S23 145,575 MHz
2m - VHF Voice Repeaters in Estonia
CH TX (MHz) RX (MHz) CALL MODE e.r.p. QTH TONE CTCSS C/O Kontrollitud. (dBW) -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- R0 145,600 145,000 ES0RVX F3E 20 Vanamõisa 1750Hz ----- ES0OU 24.07.2012 ES0RVX - KO18 R1 145,625 145,025 ES3RVG F3E 14.5 Paide 1750Hz ----- ES3BR Varsti töös. - KO28 R2 145,650 145,050 ES5RVE F3E 16 Tartu ------ 77 Hz ES5LY 01.01.2014 ES5RVE - KO38II27 R4 145,700 145,100 ES4RVB F3E 15 Tammsalu 1750Hz 82,5Hz ES4RC 01.01.2014 ES4RVB - KO39xxxx R5 145,725 145,125 ES6RVV F3E x Valga ------ 77 Hz ES6AK 25.01.2014 - KO37AS R6 145,750 145,150 ES8RVP G3E 12 Pärnu 1750Hz ----- ES8AY 01.01.2014 ES8RVP - KO28 R7 145,775 145.175 ESXXXX F3E XX Tallinn ------ 88,5Hz ES1JKA Pole töös. 01.2014 - KO29 -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- R5 145.725 145.125 ES3RVF F3E 14.3 Rapla 1750Hz ----- ES3IX Pole töös. ES3RVF - KO28JX R7 145,775 145.175 ES7RVX F3E 20 Viljandi 1750Hz ----- ES7SYS testing - KO28TI
2m Repeaterite kanalid - Split 600 KHz
CH TX (MHz) RX (MHz) ------------------------------------------------------------------------------- R0 145,600 145,000 - Saaremaa, (Vilnius avas 05.02.2014) R1 145,625 145,025 - Läti-Rēzekne. R2 145,650 145,050 - Läti-Riia ja Tartu. 25.07.2014 ilmutas mingi Soome repeater. R3 145,675 145,075 - Elku kalns-Läti. 25.01.2014 oli veel mingi. R4 145,700 145,100 - Vinni-Lääne-Virumaa R5 145,725 145,125 - Valga. R6 145,750 145,150 - Pärnu, Liepāja-Läti, Daugavpils-Läti - (26.07.2012 0:19 avanes 2 repeaterit pärnu ja veel mingi, teine hakkas kukkuma) R7 145,775 145,175 - Soome-Lahti, Tallinn. R8 145,800 145,200 - R9 145,825 145,225 -
2m/70cm SAT repeaterid - Nendega on võimalik Eestist töötada.
Nimi RX TX (Mhz) Mode - Kirjeldus ---------------------------------------------------------------------------------- AO-27 436.7950 145.8500 FM - http://www.ao27.org/AO27/index.shtml A0-7 145.9500 432.150 SSB/CW - http://www.amsat.org/amsat-new/satellites/satInfo.php?satID=9 ISS 145.8000 437.8000 FM - http://www.amsat.org/amsat-new/satellites/satInfo.php?satID=19 SO-50 436.7950 145.8500 FM PL 67.0 Hz. - http://www.amsat.org/amsat-new/satellites/satInfo.php?satID=4 VO-52 145.9250 435.2250 SSB/CW - http://www.amsat.org/amsat-new/satellites/satInfo.php?satID=2 FO-29 435.8000 145.9000 SSB/CW - http://www.amsat.org/amsat-new/satellites/satInfo.php?satID=5
EI TOIMI AO-51 435,300 145,920 - Avamistoon: PL 67,0 MHz - Süsteem jooksis kokku. - http://www.amsat.org/amsat-new/echo/ EI TOIMI A0-51 435.150 145.880 - Asendusrep. - http://www.amsat.org/amsat-new/echo/
70cm - Vahemik 432,0–438,0 MHz
432,000-432,100 Mhz - CW. 432,100-432,399 Mhz - SSB/CW
432,050 Mhz - CW kutsekanal. 432,200 Mhz - SSB kutsekanal.
432,350 Mikrolainete läbirääkimiste kesksagedus. 432,370 FSK441 CQ. 432,400-432,490 Majakad. 432,435 MHz USB - Kuusankoski. QTH: KP30HV 432,443 MHz USB - Espoo. Kutsung: OH2UHF 65m 60W 432,994-433,381 - Repiiterite sisendkanalid, 25 kHz vahet, 1,6 MHz nihe.(Kanalid 433,000-433,375 MHz)
433,300 Mhz - Tartu Raadioklubi. (!!Repeater input region 1 standad, 12.5kHz spacing, 1.6MHz shift (Channel freq 433.000-433.375MHz)
433,394-433,581 Mhz - NBFM. 433,300 MHz - RTTY 433,400 MHz - SSTV(FM/AFSK)
433,500 Mhz - FM kutsekanal.
433,500 Mhz - NBFM CQ (mobiilne) Simplekskanalid, 25 kHz vahet, (Kanalid 433,400-433,575 MHz) 434,594-434,981 Mhz - Repiiterite väljundkanalid, 25 kHz vahet, 1,6 MHz nihe (Kanalid 434,600-434,975 MHz)
70 cm UHF FM simplex sidekanalid
Kanali nr. Sagedus RX/TX ------------------------------- SU16 433,400 SU17 433,425 SU18 433,450 SU19 433,475 SU20 433,500 - Kutsekanal. SU21 433,525 SU22 433,550 SU23 433,575
70 cm - UHF Voice repeaters in Estonia
CH Repeateri Repeateri CALL MODE e.r.p. (dBW) QTH TONE C/O CALLSIGN TX (MHz)* RX (MHz)* -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- RU368 434,600 433,000 ES0RUX F3E 20 dBW Vanamõisa 1750Hz ES0OU - ES0RUX RU370 434,625 433,025 ES5=== F3E 20 dBW Tartu pole ES5LY - ES5RUE RU372 434,650 433,050 ES3RUF F3E 20 dBW Sulupere ====== ES3BM - ES3RUF RU374 434.675 433.075 ES4RUB F3E 14 dBW Vinni 1750Hz ES4RC - ES4RUB RU384 434.800 433.200 ES1RUA G3E 14 dBW Tallinn 1750Hz ES1NI - ES1RUA * Saade ja vasuvõtt jaamale tuleb panna vastupidselt.
70 cm Repeaterite kanalid - Split 1600 KHz
CH TX (MHz) RX (MHz) ----------------------------------------------------------------- RU0 434,600 433,000 - Saaremaa 70 cm repeater. RU1 434,625 433,025 - Tartu 70cm repeater. RU2 434,650 433,050 - RU3 434,675 433,075 - RU4 434,700 433,100 - RU5 434,725 433,125 - RU6 434,750 433,150 - RU7 434,775 433,175 - RU8 434,800 433,200 - RU9 434,825 433,225 -
70 cm majakad Eestis
432.450 MHz - Tõravere.
23cm - Sagedusvahemik: 1,24–1,30 GHz
1296,500 MHz - SSTV 1296,600 MHz - RTTY (FSK/PSK)
Aktiivustestid
6m Aktiivustest
NAC 50MHz contest: iga kuu teisel neljapäeval, algus kell 20:00. e. 18:00 UTC.
2m Aktiivsustest
2m aktiivsustest toimub iga kuu 1 teisipäev 20:00-24:00 kohaliku aja järgi FM-s: 145,350 - 145,575 MHz, väljaarvatud kutsekanal 145,500 MHz. 20:00 alustatakse FM-s. USB-s: 144,250-144,350 ümbruses. 21:00 tullakse tavaliselt USB-sse. CW-s: 144,050-144,100 ümbruses. 21:00 tullakse tavaliselt USB-sse.
70 cm Aktiivsustest
70cm aktiivsustest toimub iga kuu 2 teisipäev kell 20:00-24:00 kohaliku aja järgi FM-s: 433,400-433,575 MHz väljaarvatud kutsekanalil 433,500 MHz. USB-s: 432,200-432,230 ümbruses.
23 cm Aktiivsustest
23cm aktiivsustest toimub iga kuu 3 teisipäev kell 20:00-24:00 kohaliku aja järgi
Artikleid ajakirjandusest - Raadioamatörism
Seadused
Videod
{{#ev:youtube|GP5Jbop0d9o}}
{{#ev:youtube|SCzi75arQzg}}
{{#ev:youtube|cpq8d7pxAWU}}
Raadioamatööride käsiraamatud
- 2009 - Tartu Ülikooli sateliitside keskus
- 2006 - Algaja raadioamatööri teadmik - Jüri Ruut.
- 1982 - Raadioamatööri teatmik - T.Tomson,H.Kallas
- 1981 - Raadioseadmete üksikosad
- 1972 - Raadioamatööri käsiraamat - lambid - võimud - R. M. Tereštšuk, R. M. Dombrugov, N. D. Bossõi, S. I. Nogin, A. B. Tšaplinski. - Vene keelest tõlkinud H.Pedusaar ja J.Ristoja, 736 lk.
- 1967 - Kõrgkvaliteedilised madalsagedusvõimendid -
- 1964 - Huvitav raadiotehnika
- 1961 - Raadiopraktika (abivahend raadioamatööridele) Heino Pedusaar – Tallinn, "Valgus".
- 1958 - Raadiamatööri käsiraamat - Arnold Isotamm. Tallinn, ERK.
- 1953 - Noor Raadioamatöör - V.Borissov.
- 1951 - Raadiotehnika kursus
- 1950 - Raadiamatööri käsiraamat - Arnold Isotamm.
- 1949 - Lühilaineamatööri Teatmik - Toimetanud K. Kallemaa ja G. Rajasaar, Tartu Raadioklubi 16 lk.
- 1929 - Detektoraparaadid : käsiraamat raadioamatöörile. Põdrus, Albrecht. Loodus, Tartus,1929. 79 lk.
- 1925 - Raadio käsiraamat amatöörile
Ajakirjad
- Radioljubitel - 1991-2011 - http://www.rl.electronica.by/arhiv%20RL.html
- Radioljubitel KV i UKW - 1995-2004 - http://www.rl.electronica.by/arhiv%20KW%20i%20UKW.html
- Radio 2005-2011 - http://www.radio.ru/archive/
Raadioamatööri tööloa taotluse saatmine neti vahendusel esmakordselt
Raadioamatööri tööloa pikendamise taotluse saatmine neti vahendusel
Seadusandlus
Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/13297230?leiaKehtiv Redaktsiooni jõustumise kp: 11.02.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.02.2013, 12
Raadioamatööri kvalifikatsiooninõuded, kvalifikatsiooni andmise ja tunnustamise kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/773400?leiaKehtiv Redaktsiooni jõustumise kp: 21.06.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Kehtetu Avaldamismärge:
Raadioamatööri kvalifikatsiooninõuded, kvalifikatsiooni andmise ja tunnustamise ning amatöörraadiojaamadele tööloa andmise, nende registreerimise, paigaldamise ja kasutamise kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/769339 Redaktsiooni jõustumise kp: 21.06.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 07.04.2005
RIIGILÕIVUSEADUS
KEHTIV ALATES 01.01.2016
§ 206. Sagedusloa andmine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine (1) Amatöörraadiojaama tööloa taotluse või tööloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 207. Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse andmine Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate – HAREC) andmise eest tasutakse riigilõivu 16 eurot.
KEHTETU - https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014066
§ 194. Sagedusloa andmine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine (1) Amatöörraadiojaama tööloa taotluse või tööloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2,30 eurot. [RT I, 21.05.2014, 2 - jõust. 31.05.2014] § 195. Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse andmine Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate – HAREC) andmise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.
KEHTETU * https://www.riigiteataja.ee/akt/12892411
§ 158. Sagedusloa andmine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine (1) Kuni kolmeks aastaks amatöörraadiojaama tööloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 36 krooni. (8) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioloa ning amatöörraadiojaama tööloa, kuni 31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/6 osa lisas 3 sätestatud määrast. § 159. Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse andmine Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate – HAREC) andmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
Välised viited
- Eesti HAM Sageduslubade ametlik andmebaas
- Jaamade andmebaas
- Erinevat HAM tarkvara.
- Tehnilise Järelvalve Amet - Raadioamatööri tööloa taotlemine ja andmine
- Tehnilise Järelvalve Amet - Amatöörraadioside
- Erinevate riikide kutsungite sufiksite nimekiri
- Loengute videod Raadioamatörismist - Tartu Ülikool
- Raadioamatööride sagedusplaanid maailmas
- HamRadio Latvija
- Latvijas Radio Amatieru Līgas forums
- IARU Region 1 - VHF Channels for 145 MHz
- http://www.cqham.ru/
- http://www.qrz.ru/vhf/repeaters.shtml
- Ethics and Operating procedure for the Radio Amateur (Edition 3) - IARU
- OnLine ES-QTC
- Eesti Raadioamatööride koduleht
- Eesti raadioamatööride jutukanal 3.670 MHz - Live
- http://foorum.erau.ee/ESQTC/
- EsQTC - Eesti Raadioamatööride Teataja - Mõningad numbrid
- http://foorum.erau.ee/ringid/ - Ringteated 3,670MHz
Kutsungite andmebaasid
- http://www.qrz.com - Kutsungid üle maailma.
- http://www.qrz.pl - Poola kutsungid
- http://www.qrz.ru - Vene kutsungid.
Naaberriikide Raadioamatööride ühingud
- Eesti Raadioamatööride ühing - Estonian Amateur Radio Union
- Latvijas Radio Amatieru Līgas - Latvijan Amateur Radio Leagues
- Lietuvos radijo mėgėjų draugija - Lithuanian Amateur Radio Society
- Suomen Radioamatööriliitto ry - The Finnish Amateur Radio League
- Союз радиолюбителей России - Soyuz Radiolyubitelei Rossii - Russian Amateur Radio Union
- Föreningen Sveriges Sändareamatörer - Swedish Amateur Radio Society