Traadita andmeside artiklid

Allikas: Traadita Wiki by Jan & Co.
Redaktsioon seisuga 24. august 2008, kell 17:54 kasutajalt Jan (arutelu | kaastöö) (→‎2005)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

2008

21.08.2008 T24 Järvamaa jääb WiFiga ülejäänud Eestist maha

Järvamaa oma 17 avaliku atesteeritud WiFi levialaga on jäänud veidi maha teistest Eesti piirkondadest, kus interneti kättesaadavus on märksa mugavam, tunnistas WiFi.ee toimetaja Veljo Haamer.

15.08.2008 T24 Pärnus napib avalikke internetipunkte

Tasuta traadita interneti levialade taustal tasulistest internetipunktidest rääkida tundub ebaoluline, ometi tunnevad Pärnut külastavad turistid nende vastu huvi, kuid linnas on neid vaid kaks.

Moodsale inimesele näib mõttetu minna internetipunkti, kus veerand tundi küberruumi kasutamist maksab 15 krooni ja enam, kirjutab Pärnu Postimees.

31.07.2008 PPM Kommentaar: Linna Wifi-mastid on ilmastikukindlad

Oleme Pärnusse loonud kolm avalikku traadita Interneti leviala. Esimese, Lastepargi leviala, lõime kolm aastat tagasi. Rüütli plats ja rand said Wifiga kaetud kaks aastat tagasi. Võrku pääsemine ei olene arvuti margist, väljajagatava traadita Interneti kiirus on üks konkreetne suurus. Küll sõltub kiirus kindlasti kasutajate arvust ja arvutis olevast Wifi kaardist.

Meie mastid on ilmastikukindlad, mistõttu nad erilist hooldust ei vaja. Kontrollima läheme peamiselt siis, kui tekivad signaalid, mis annavad märku, et midagi on maas.

31.07.2008 PPM Avaliku traadita Interneti leviala jääb kitsaks

Ilusa ilmaga on mõnus värskes õhus sülearvutit kasutada. Ent kui hädasti on Internetti vaja ja koduseinad ahistavatena tunduvad, tuleb rüperaal kaenlasse võtta ja linna peale leviala otsima minna.

Ligipääs Wifi võrku võib olla nii vaba kui paroolidega turvatud. Pärnu kesklinnas saab kaitsmata traadita Internetti pääseda kohvikute ja muude asutuste läheduses, kuid nende kvaliteedis ja täpsetes asukohtades ei saa kunagi kindel olla.

15.07.2008 T24 Wippiese tasuta WiFi-seadet tuleb nüüd kasutada vähemalt 3 aastat

Wippies kogukond, kes jagab liitujatele ilma rahata WiFi-seadmeid, muutis hiljuti tingimusi ja nüüd tuleb tasuta saadud Wifiboxi või Homeboxi varasema aasta asemel võrgus hoida vähemalt kolm aastat.

27.03.2008 T24 Wifist saab auto lisavarustus

Chryslerite lisavarustusse lisandub wifi-seade, mis võimaldab autos traadita internetti kasutada. Esialgu müüb ettevõte wifi-seadet eraldi, kuid kaugemates plaanides on see integreerida sõiduki raadiosüsteemi.

27.03.2008 PM  Moodsad seadmed aegusid paari aastaga

Norby Telecomi raadioühenduse teel leviva interneti kasutajad peavad võrgu uue omaniku Elioni käest teenuse jätkumiseks soetama uued mitme tuhande kroonised seadmed. Kui Urmo Jaaska kaks ja pool aastat tagasi koju interneti sissepanekuks vajalikud seadmed ostis, ei osanud ta arvatagi, et saab neid kasutada vaid paar aastat. Linking OÜ paigaldatud seadmete eest tuli Tartu lähedal elaval noormehel tasuda ligi viis tuhat kroon.

20.03.2008 ÄL  WiFi levib nüüd kuni 100 km raadiuses

Intel plaanib uuendusliku WiFi saatjasüsteemi tuua turule käesoleva aasta teisel poolel. Ühe peamise kasutuskohana näeb firma näiteks linna paigutatud saatjat, mis edastab WiFi signaali keskuse ümbruses paiknevate hõredamalt asustatud aladeni, vahendab technologyreview.com

Uus infoedastus meetod saadab WiFi signaali ühest saatjast vastuvõtjani, sealjuures võivad nad asuda üksteisest kuni 100 kilomeetri kaugusel.

24.01.2008 EPL Küberpätt murrab kodusesse WiFi-võrku paroolist hoolimata

Valdav osa Eestis salasõnaga turvatud traadita interneti võrke on internetist leitavate õpetustega lahti murtavad kümne minutiga.

Suurem osa salasõnaga varustatud WiFi-võrke kasutavad vananenud krüpteeringut, mis suudeti lahti murda juba 2001. aastal. Internetifoorumites Vasara luku turvalisusega võrreldav WEP-krüpteering nõuab arvutihuvilisel lahti murdmiseks keskeltläbi kümme minutit.

Arvutihuviline Priidu soovis enda sõnul esmalt internetist leitud õpetust kasutades oma oskusi proovile panna, kuid õnnestumise järel kasutab ta salaja juba kuid naabrite WiFi-võrke. “Kasutasin Bactracki-nimelist netist leitud programmi ning järgisin samm-sammult juurde antud õpetust. Enda vana sülearvutit kasutades kulus naabri võrgu turvakoodi saamiseks umbes veerand tundi,” selgitas Priidu.

24.01.2008 PM  Salasõnaga WiFi-võrgu lahti muukimine pole raske

Elioni infoturbe juht Aivo Jürgensoni sõnul kasutab Elion WiFi-ruutereid müües just ebaturvalisuse tõttu kritiseeritud ja vananenud WEP-koodivõtit eeldusega, et arvutikasutajad need võimaluse korral tunduvalt turvalisemale WPA-le ümber seadistaksid.

Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbespetsialist Hillar Aarelaid ei näe valdava osa inimeste WiFi-võrkude puudulikus turvalisuses probleemi, sest ükskord murtakse iga krüpteering lahti.

2007

20.12.2007 PM  Tallinn pakub tasuta andmesidet
18.12.2007 T24 Intel püüab digi-tv, koduse wifi ja WiMax võrgu võimalused ühele kiibile mahutada
20.11.2007 PM  Hiiumaa parvlaevalt kadus tasuta wifi
01.11.2007 T24 Kolmandik koduwifidest on nõrgalt turvatud
18.10.2007 T24 Wifit saab lihtsalt pealt kuulata
18.10.2007 T24 Koduse wifi muudab turvalisemaks plekktahvel või foolium
02.10.2007 ÄP  Wifi vallutab pealinna, jääb veel Eesti
02.10.2007 ÄP  ÄP 5 aastat tagasi: Eestis 56 tasuta traadita interneti punkti
01.10.2007 PM  Tallinn laiendab tasuta interneti leviala
19.09.2007 AM  Tallinn kui traadita interneti ja netipanganduse rajaja 
24.07.2007 PM  Tänu hiidlastele saavad praamisõitjad internetti kasutada
14.07.2007 PM  Rakvere keskväljakul levib tasuta traadita Internet
10.04.2007 T24 Levira laiendas traadita interneti leviala
29.03.2007 T24 WiMAXi levik pidurdub tehnoloogia tõttu
08.03.2007 T24 Tallinna lennujaam sai tasuta WIFI
14.02.2007 ÄL  Kuidas levib traadita internet Eestis 

2006

19.04.2006 ÄP Eestlased viivad traadita interneti Moskvasse

Eesti mehed kavatsevad vallutada Kesk-Venemaa miljonilinnad traadita internetiga.

Endine juhtiv hoiupankur Priit Haller ja tema äripartner Aleksei Sagun valmistuvad ettevõttega Networks Development sisenemist traadita andmeside turule Moskvas ja Nižni-Novgorodis, kirjutab Ärileht.

'Teeme ettevalmistusi, et alustada tegevust esmalt Kesk-Venemaa linnades, kus elab rohkem kui miljon inimest,' rääkis Sagun. 'Edaspidi kavatseme minna ka Peterburi.'

05.01.2006 ÄP Tasuta WiFi maksab kinni reklaamiandja

Tartus käivitus detsembris lahendus, kus tasuta WiFi ühenduse maksab kinni reklaamiklient. Portaali wifi.ee toimetaja ...

WifiGate’-i teenus võimaldab tasuta WiFi ühenduse pakkujal kliendile enne internetiühenduse lubamist näidata reklaami.

Portaali wifi.ee toimetaja, Veljo Haameri sõnul on printsiip selles, et teenust ei maksa enam kinni klient, vaid kaupmees kaupmehele. See, kes tellib reklaami, maksab WiFi omanikule raha, lõpptarbijale on seetõttu teenus tasuta. "Ma usun, et see on WiFi tulevik ja tulevikus on ka Elioni ja Elisa WiFi levialad tasuta, pakkudes oma avalehel tasulisi teenuseid."

2005

15.12.2005 ÄP  Suurem osa Tallinnast on kaetud WiMaxi levialaga

Tallinnas pakub kaks firmat uut traadita andmesideteenust WiMax. Selle levi katab terve linna. Väline ja PCMCIA pesasse paigutatav seade WiMax-võrguga ühendumiseks.

WiMax-ühendust võib võrrelda WiFiga, kuid kasutatakse teisi sagedusi ning seadmete töökaugus on palju suurem.

WiMax tehnoloogia pole veel ametlikult sertifitseeritud, praegu kasutatakse nn eel-WiMax tehnoloogiat. Norby Telecomi WiMaxi projektijuhi Ivo Saluoksa sõnul vastavad nende kasutatavad Alvarioni seadmed 2006. aasta teises kvartalis kinnitatavale WiMaxi standardile. "Meie kliendi jaoks ei muutu sellest midagi, sest juba täna kasutavad meie seadmed Inteli toodetud PRO/Wireless 5661 kiipi, mis tulevikus saab kõigi WiMax-seadmete südameks," kommenteeris Saluoks.

2004

12.02.2004 ML  WiFi: kõige taskupärasem Internet

Mobiilne Internet pubis, supermarketis, ootesaalis ja igas teises bensiinijaamas ei eelda enam maksujõulist arvutiomanikku, sest odav hind on viinud traadita WiFi-võrgud massidesse.

Eestis on juba üle 100 tasuta Interneti leviala. Sama palju on tasulisi, mille kasutamine võrreldes kontorisse või Interneti-kohvikusse sõiduga on märksa soodsam. Uusi kohti lisandub nädalas vähemalt kolm.

Tasuta Internet algab rohujuuretasandilt “Eestist rohkem traadita Internetti levib ilmselt vaid Monacos,” hindas kohalik WiFi-guru Veljo Haamer kohalike traadita võrkude ülikiiret arengut. Nii saab juba praegu võõras linnas mugavalt haarata kotist sülearvuti, lugeda e-posti ja surfata kodulehtedel.

2003

18.07.2003 ML  Eestis kokku pandud sülearvutid töötavad kodumaises raadiovõrgus tõrgeteta

Sel suvel saab siin kokku pandud arvutiga minna kodumaisesse loodusesse ja seal internetti ühenduda. Äripäeva, 3K Groupi ja WiFi.ee ühistestis selgus, et uued Centrino tehnoloogiaga sülearvutid on raadiovõrgu jaoks ideaalsed.

Kuigi Microlinki, Ordi ja Mikromaailma arvutitesse lisatakse kohapoeal üksikud komponendid ja kaubamärgi kleeps, on need välismaistest oluliselt odavamad ja ka varustus on selline, mille suhtes miskit paha keskmisel kasutajal pole öelda. Otsustasime ühel suvepäeval proovida, kuidas need uustulnukad Statoili bensiinijaamas levivas raadiointernetis ning turvatud firmasiseses võrgus hakkama saavad. Selleks kogunesime testijatega kõigepealt Järvevana tee ja Tartu maantee ristil asuvasse tanklasse, kuhu hiljuti oli paigaldatud TELE2 esialgu veel tasuta WiFi ühendus.

03.07.2003 EPL Statoili jaamadesse wifi-võrk
19.06.2003 EPL Kõigisse Statoilidesse pannakse wifi-võrk
12.06.2003 EPL WiFi levialasid pole vaja registreerida

«Kohvikute, lennujaamade või ükspuha milliste WiFi-levialade registreerimist nõuda ei saa,» kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma. «Me peame sideameti nõupidamisele kutsuma ja paluma neil seda muuta.» Saarma lisas, et registreerimisnõudega ajas sideamet asja absurdini. «Andke andeks, sellisel juhul ma nõuaks samasuguseid asju kohvikutelt ka seoses Eesti Energiaga, sest kohviku kliendid tarbivad ju pimedal ajal nende teenust,»

05.06.2003 EPL Sideamet alustas WiFi teenuse osutajate registreerimist

Sideamet alustab traadita interneti püsiühenduse (Wireless Fidelity, edaspidi WiFi) teenuse osutajate registreerimist, et tagada selle teenuse kvaliteetne ja häireteta osutamine olukorras, kus WiFi teenuse kasutamise maht ja võrkude tihedus on oluliselt suurenenud.

31.05.2003 EPL Viljandi sai kolm uut WiFi leviala
15.04.2003 EPL Lähima wifi leviala leiab ka SMSi abil
14.04.2003 EPL RLE ja Uninet pakuvad wifi teenuse jaoks maksmist SMSiga
06.02.2003 EPL Kaasaskantav WiFi-server
23.01.2003 EPL Pangakaardi suurune seade otsib õhust WiFi-levialasid
16.01.2003 EPL WiFi levialade omanikud said riigilt uue ankeedi

2002

07.11.2002 EPL Kolmandik WiFist tasuline


Detsembri algusest läheb ligi kolmandik Eesti WiFi-levialadest tasuliseks, sest need ehitanud Eesti Telefon ja EMT toovad turule ligi 500 krooni kuus maksva traadita internetiühenduse paketi.

495 krooni eest kuus saab ligipääsu Eesti Telefoni 18 WiFi-punktile üle Eesti ning ka piiramatu EMT GPRS-ühenduse kasutamisvõimaluse. Sel juhul enam GPRS-i puhul iga megabaidi eest maksma ei pea. Need inimesed, kes GPRS-i ei kasuta ning vajavad WiFi-ühendust vaid aeg-ajalt, saavad endale teatud müügipunktidest osta 90 krooni eest WiFi päevapileti. Kuulepinguid peab eraldi sõlmima, päevapileteid saab osta hotellidest ja Šoti klubist.

24.10.2002 ML  Internetti kus tahes

Traadita võrk WiFi annab vabad käed, kus ja millal Internetti kasutada

Mida teha, kui tahad kasutada Internetti just seal, kus parasjagu oled?

Üks võimalus Internetti minekuks on kasutada mobiiltelefoni. Kuid mobiili pakutav andmeside on kulukas ja aeglane. GPRS-telefoni andmeside kiirus 40 kbit/s on sobiv meili lugemiseks, kuid mitte tööks pildirohkes veebis.

Praegu on Eestis ligi 60 kohta (vt www.wifi.ee), kus saab kasutada avalikku traadita Internetti ehk kus on WiFi-Interneti leviala.

WiFi (wireless fidelity ehk traadita kvaliteet) on rahvusvaheline tunnus, mille abil turist leiab tööks sobiva leviala kogu maailmas. Eestis märgib leviala algust oranz teesilt ja leviala tunnus uksekleebisel.

03.10.2002 EPL WiFi levi katab Tartu Raekoja platsi


Tartlased tõusid WiFi-levialade poolest Eestis teiseks linnaks, kattes internetileviga terve Raekoja platsi ning mõned pubid ja muud asutused.

Peale Raekoja platsi ning varem eksisteerinud levialade levib internet Tartus nüüd ka PC Marketis, pubis 16 Kannu ja Mainori majanduskoolis. Haamer loodab, et WiFi-levialade arv suureneb lähiajal nii Tartus kui mujal Eestis. “Tallinna Tehnikaülikoolis on WiFi-leviala juba avatud, ehk ei tule ka Tartu üliõpilastel enam kaua oodata,“ lausus ta. Kokku on Eestis juba 57 avalikku WiFi-leviala, lähiajal peaks Uninet avama veel 4, nii et kokku saaks üle 60.

26.09.2002 EPL Uninet sulgeb ajutiselt wifi-võrgud Raekoja platsil ja Pirita rannas


Reedest katkestab Uninet kevadeni tasuta traaditainternetipunktide töö Raekoja platsil ja Pirita rannahoone juures.

Unineti turundusdirektori Hardi Kinnase sõnul on sügisest kuni kevadeni vähetõenäoline, et inimesed oma arvutiga välitingimustes töötada tahaksid, seetõttu otsustati nende punktide töö ajutiselt peatada. Tema sõnul jätkab Uninet tööd WIFI arendamiseks ning lisaks punktide taasavamisega kevadel, jätkab ka uute kohtade rajamist. “Usume traadita internetti, kuid on veel palju lahtisi otsi, et öelda, milliseks kujuneb traadita võrgu osakaal meie tegevusest tulevikus”, lisas Kinnas. Kõik sisetingimustes asuvad Unineti tasuta hotspotid jäävad avatuks.

13.06.2002 EPL WiFi-võrgus surfates muretse turvalisuse eest


Nädala alguses istusime tehnokratt Peeter Marvetiga Tallinnas WiFi-leviga kaetud kõrtsis, kui tuli mõte, et sisuliselt on meie arvutid nüüd ju ühes ja samas võrgus ja kui emma-kumma arvutis on mõni kataloog jagatud (share), siis peaks sellele ju väga lihtsalt ligi saama. Muidugi saigi.

Kui tegu ei oleks aga olnud meie kahega, vaid näiteks Raekoja platsi eri nurkades istuvate võõraste inimestega, oleks ka nemad saanud üksteise arvutitest täpselt niisama lihtsalt ringi vaadata, faile uurida, kustutada, teie e-posti lugeda ja nii edasi. Tegu ei oleks isegi mitte häkkimisega, sest kui teie arvutis on näiteks C-ketas teistele kasutajatele jagatud (niimoodi teevad paljud, et kontoris kolleegid sellele ligi pääseksid), ongi kõik uksed valla ilma, et selleks oleks vaja mingit häkkimisoskust.

30.05.2002 EPL WiFi areneb


Aasta 2002 on saanud traadita interneti (WiFi) läbimurdeaastaks Eestis, teatas internetilehekülg WiFi.ee.

Tallinnas on WiFi.ee andmeil traadita internetiühendusega kaetud rahvarohked Vabaduse väljak ja Raekoja plats, Tallinna lennujaam, Rocca al Mare Suurhall, pubid Seikusjutte maalt ja merelt, Bayeri õllekõrts ja Noku Klubi ning paljud hotellid. Tartus on traadita internetti võimalik kasutada Wilde’i pubis ja Lõunakeskuses, Pärnus kaubanduskeskuses Port Artur II, Kuressaares kohvikus Õuemaja ja Haapsalus hotellis Haapsalu. Samuti on traadita interneti ühendus loodud Kuutsemäele ning Otepää Karupesa hotellile. Viljandis on traadita internetiühendus lisaks kõrtsile Tegelaste Tuba jõudmas ka supelranda.