WAP
Wireless Application Protocol
WAP on avatud standard, mis reguleerib infoteenuste pakkumist mobiiltelefonide ja muude raadioseadmete kaudu. See ei tähenda praeguse Interneti pakkumist mobiiltelefoni kaudu, vaid seda, et töötatakse välja täiesti uued teenused. Standardi on loonud ja tema arendamisega tegeleb WAP Forum (http://www.wapforum.org/). Organisatsiooni 200 liiget (8. oktoobri seisuga) esindavad 95% maailma mobiiltelefonide turust ja üle 100 miljoni abonendi. Järgmise aasta lõpuks ennustatakse tarbijate käes olevat kümneid miljoneid WAP–võimelisi seadmeid.
IBM ja Nokia teatasid oktoobris kavandatavast koostööst WAP–seadmete alal, eesmärgiga vabastada elektronäri vajadusest PC järele. „Kui soovite Internetist info ja teenuste saamiseks kasutada PC asemel oma mobiiltelefoni, siis on WAP selle võimaldamise tähtsaim komponent,” on öelnud IBM–i kõikjale ulatuva andmetöötluse osakonna (Pervasive Computing Division) juht Mark Bergman
Samasugusest koostööst elektronäri ja –teenuste turu arendamisel on teatanud Benefon ja Hewlett–Packard.
Phone.com ja Oracle omakorda teatasid näitusel Telecom ’99 jõudude ühendamisest: raadioside alased teadmised Phone.com–ilt ja ettevõtterakenduste alased Oracle’ilt. Oracle’i portaalitegemise tarkvara Portal–to–Go töötab vahetult koos Phone.com’i WAP–toodetega, aidates ettevõtetel pakkuda oma süsteemides leiduvad andmed lihtsamini mobiilsete töötajate käsutusse. Yankee Groupi uuringu andmetel kasutas möödunud aastal mingit sorti mobiilandmesidet (nt SMS ehk tavaline lühisõnumi teenus) 73% Euroopa ettevõtetest ning ülejäänutest 91% kavatses seda 1999. aasta jooksul tegema hakata. Samal ajal teatas 60% USA firmadest, kes kasutavad mingil tasemel mobiilset andmetöötlust, et tegelikult tahaksid nad selleks kasutada mobiiltelefoni, mitte arvutit ega mingeid muid seadmeid.
Tõenäoliste teenustena sellel platvormil nimetatakse elektron– ja kõneposti, kalendrite ühiskasutust, elektronäri, elektronpangandust, piletite ja kohtade broneerimist ning turismiga seotud teenuseid.
Tehnilisest poolest
WAP defineerib mobiilse rakenduskeskkonna ja rakendusprotokolli. Rakenduskeskkond koosneb omakorda kahest osast: märgistuskeelest WML (Wireless Markup Language), mida sarnaselt HTML–ile saab kasutada liidese väliskuju kirjeldamiseks, ja skriptikeelest WMLScript, mille abil programmeerijad saavad lisada oma rakendustele aktiivset käitumist. Realiseeritud on mõlemad telefonis vm pisiseadmes asuva nn mikrobrauseri kujul, mis oma olemuselt väga sarnaneb veebibrauserile ja lubab muuhulgas telefoni kasutajaliidese dünaamilist laiendamist töö käigus.
WAP-protokolli arhitektuur ja võrdlus Interneti protokollidega
Rakendusprotokoll kujutab endast kihtideks jaotatud protokollistikku: tema koosseisu kuulub seansiprotokoll, tehinguprotokoll, turbeprotokoll ja datagrammiprotokoll. Protokollistik isoleerib rakenduse konkreetsel juhul kasutatud tegelikust kandjast, kuigi on loomulikult mõistlik valida kandja vastavalt edastatavate andmete hulgale ja kasutajainteraktsiooni liigile — näiteks mitte üritada saata videosignaali SMS–i kaudu.
Lisaks kirjutab WAP telefonioperaatoritele ette tehnoloogia nimega WTA, mille abil viimased saavad välja töötada moodsaid lisateenuseid ning pakkuda neid kõigile kasutajatele ilma vajaduseta telefone uue teenuse jaoks kuidagi muuta.