Lehekülje S/PDIF lähteteksti vaatamine

Kodukasutajate tasemel on olemas praktiliselt ainult üks digitaalne S/PDIF formaat, millel 
kasutatakse kahte erinevat ühendusviisi (interface). 

Üldiselt kasutatakse elektrilist koaksiaalühendust (electrical coaxial interface) tavaliste RCA 
pistikutega (vahetevahel ka BNC bajonettpistkuid) ning varjestatud, 75Ω takistusega kaablit. 
Teine võimalus on Toslink optiline (Toslink optical), mis edastab audio infot valguse kujul 
mööda plastikust fiiber-optilist kaablit, mllel on 1mm diameetriga fiibersüdamik. 

Koaksiaalühendus ja fiiber-optiline ühendus on kvaliteedilt võrdsed (andmetest ei lähe midagi 
kaduma). Mõned asjatundjad soovitavad küll rohkem koaksiaalühendust, sest andmete 
ülekandmisel esineb vähem teisendusi kuid elektrilise signaali teisendamine optiliseks ei 
muuda andmeid ja korralike seadmete kasutamisel ei ole neil ühendusviisidel vahet. 

Vigade vastu kasutab S/PDIF standard edastatavate baitide paarsuse kontrolli (igale baidile 
lisatakse nn parity bitt). Vea avastamisel vaigistatakse heli (mute). 

Välise sarnasuse tõttu tavalise compsite videokaabliga ja RCA pistikutega audiokaabliga 
tekkib sageli küsimus, kas neid saab kasutada digitaalseks S/PDIF ühenduseks. Üldiselt peaks 
vastus olema eitav, sest nende kaablite takistus ei ole õige (tavaliselt 45-75Ω) kuid lühikeste 
kaablipikkuste korral (kuni 1 meeter) peaks iga RCA pistikutega kaabel töö ära tegema.