Korneti linnamägi
Rootsi sõja ajal olevat jäänud väga vähe inimesi sõjamöllust elama, elama jäänud peitnud end rebasekurudesse ja naisterahvad asunud Korneti linnamäele. (Mari Kribis).
Laitsna valla selles osas, mis jäänud Lätimaa alla olevat Korneti Linnamägi, muistne eestlaste kants, ka praegust elada seal ümbruses ainult eestlased. Mustahamba külas asub Sormuli mägi. Vanasti olevat kutsutud seda ka kirikumäeks, sest mäel olnud ennemuiste üks kirik või kabel. Samas asub ka ahtakene raudteetammitaoline Kalmemägi, rahvajutu järele ennemuistne matusekoht, kaevates olevat kõneleja ise leidnud sõlgi ja luid (Jakob Sormul).
Arheoloogid lähevad Läti mäge lahti kaevama
17. juuli 2007
Augusti alguses sõidab Tartu ülikooli arheoloogia kabineti juhataja, vanemteadur Heiki Valk koos grupi tudengitega uurimisretkele Põhja-Lätisse, kus Eesti arheoloogid kaevasid viimati möödunud sajandi kuuekümnendatel aastatel.
“Toona tegeles Evald Tõnisson liivlaste uurimisega ja Silvia Laul tarandkalmetega, aga üldiselt Eesti arheoloogide teemad Lätiga ei kattu,” põhjendas Lõuna-Eesti muististe ja asustuslooga tegelev Valk pikale veninud pausi.
Tänavu hakatakse kaevama Eesti-Läti piirist kaks kilomeetrit lõuna poole jääval Korneti linnamäel, mis kuulub Valgu sõnul oma asukoha poolest selgelt Võrumaa muististe konteksti. “Uurimise üldine raamistus ongi Võrumaa linnuste dateeringud, sest asukoha poolest ulatuvad linnamäe tagamaad kindlasti Lõuna-Eestisse,” selgitas arheoloog, kes peab koostööd naabritega väga oluliseks. “Lätlased ise Korneti linnamäel kaevanud pole ja Põhja-Lätiga kipubki paraku nii olema, et kohalikele ei paku see suurt huvi. Pigem tegeletakse latgali muististega ning lätlaste jaoks on olulisemad läänepoolsed sidemed,” nentis Valk.
Kestavad nädala
Väljakaevamised algavad 6. augustil ning kestavad vaid nädal aega. “Kuna seal mingit vägevat kultuurikihti pole, siis ei maksa sensatsioonilisi leide oodata, sest eesmärgiks on peamiselt mälestise dateerimine,” rääkis Valk.
Nädalaga kavatsetakse linnamäe nõlvale kaevata paarikümne meetri pikkune ja umbes meetri laiune transˇee, et saada läbilõiget võimalikest kaitseehitistest. Kuna väljakaevamised toimuvad Läti vastutusel ja nende kaevamisloaga, on ekspeditsiooni kaasjuhatajaks lätlasest arheoloog, kes võtab kaasa viis sealset tudengit. “Meie läheme Eestist viie-kuue tudengiga ning ühiste kaevamiste toimumine on uhketest leidudest kindlasti palju olulisem,” arvas Valk.