Milleks eraü-ga liituda ?
Ehk - milline on ühingu liikme õigustatud ootus, et mida ta peaks nt selle 440 kr. eest aastas siis saama?
Tulles ülaltoodud poe näite juurde – sama raha eest kaubanduses just palju ei saa, korduvusest pole aga juttugi, eks? Ma julgen siin väita, et ühingust saab selle raha eest siiski päris palju, näiteks:
- olla Sinu lemmikhuviala koordineeriva ja korraldava organisatsiooni liige, kuuluda ühendusse, mis määrab antud hobi arengut ja käekäiku Eestis ning annab võimaluse ka Sulle seda käekäiku mõjutada!
- olla osa maailma raadioamtörismist, seda organiseeritult;
- saada ühingu kaudu tagatud Su harrastuse jaoks tarvilike õiguste (litsentsid, lainealad, võimsused jmt) olemasolu ja kestmist, vajadusel nende eest seismist – ja mite ainult – meenutagem hiljutist 4m bändi lisandumist näiteks!
- saada osa ühingu üritustest (kui Sa ei ole ise aktiivne organiseerija, siis ”nautida”, et keegi on midagi Sinu jaoks teinud!) – nt talvepäev, suvine kokkutulek – siin taga on suur töö ja kellegi isiklik vaba aeg, mis tasuta ühingule antud;
- saada infot ja teavet meie amatööride tegemistest ja saavutustest – veeb, QTC – keegi on ka siia pannud oma ”auru”, et meie tegevus ei oleks pelgalt oma toanurgas nokitsemine... kui pead sidet ja saadad kaarte, siis keegi seisab hea, et need liiguksid sisse ja välja ning jõuaksid Sinuni!
- on võimalus võistelda ja selle eest teenida auhindu – karikaid ja diplome jmt – tore neid ju kapi peal hiljem vaadata, eks? See ei juhtu aga niisama, keegi on siin loonud reeglid, keegi korjab kokku logid, kontrollib, mässab ja annab oma parima, et Sul oleks soovi korral põnev!
Ilmselt võiks siia loetellu tuua veelgi punkte juurde, aga neidki on ju päris hulga juba. Mõelge, see kõik tuleb teile kätte mõnesaja krooni eest aastas, kas see on liiga kõrge hind antud ”kauba” eest? Minu arust mitte! Pigem peaks see kõik maksma palju-palju enam, ent tänu meie entusiastide tööle (ühiskondlikus korras!) võrdubki liikmelisuse tasu aasta kohta ca ühe ”lahja poeskäigu” maksumusega. Pange enda jaoks see skaala paika ja mõelge siis uuesti, et mis siin maailmas ikkagi kallis on ning kas antud ”teenus” väärib sellist väljaminekut... Aga tulles tagasi kirjutise alguse ühe küsimuse juurde – kellele on siis meie ühin-gut ikkagi vaja? Või ka – kas me peaksime püüdlema võimalikult laia amatöörkonna esindamisele?
Peale väikest mõttemõlgutust jõudis allakirjutanu järeldusele et:
- kui Su ainus kokkupuude amatörismi kui hobiga on nt üks kord nädalas naabriga raadio teel (telefoni asemel) veidi plära ajada;
- kui Sulle ei lähe korda mingid ühised tegevused ja üritused, Sa saadad ”pikalt” kõik kokkutulekud ja muud kogunemised nagunii tahavad seal jälle (!) raha...;
- kui Sul on ”kama kaks”, millised on amatööridele eraldatud sagedused ja võimsused no midagi ehk ikka jätavad – ja kui ei jäta või on liiga kallis, no siis pole vaja kah...
- kui Sa ei tea ega tahagi teada midagi sellest, mis toimub meie hobiga Eestis, Euroopas ning mujal maailmas ja see Sind kohe üldse ei ”loksuta”;
- Sa nokitsed vaid ”omas nurgas” ja üldse oled Sa paljast intertsist jäänud selle asjaga (hooti) tegelema, kuna nt nõuka ajal see midagi ei maksnud ja sai träni ka... ... siis ilmselt on tõsi, et Sul tõesti ei ole vaja meie ühingut ja ega ausalt öeldes pole ka ühingul Sind vaja. Igal muul ”seitsmel juhul” aga tuleks vaadata eespool toodud punkte ja arutleda, et kas need väärtused, mida ma ühingust leida võin, võiksid ka mulle sobida? Üks soniga ja habemega mees olla kord väitnud – ”pigem vähem, aga paremini” – ja selles osas oli tal sindrima õigus!