Piipar
Pager e. Piipar e. Peiler
PIIPAR on väikene raadiovastuvõtja, mis töötab kindlal sagedusel.
Kaugotsing - 146.3250 MHz Baltcom - 169,7750 MHz
Igal piiparil on ka oma number, mille järgi teated õige adressaadini jõuavad. Olenevalt piiparitüübist võib talle edastada teksti-, numbri- või tooniteateid.
PIIPARSIDE kasutamine võimaldab operatiivselt võtta ühendust inimestega, kellel on liikuv töö ja/või kellega ühenduse saamine muul viisil on antud momendil raskendatud. Praktika on näidanud, et piiparil on mitmeid eeliseid võrreldes teiste sidevahenditega.
PIIPARSIDE teenus on raadiosidel põhinev sideteenus. Põhiliseks eripäraks (võrreldes näiteks kas või mobiiltelefoniside või raadiosaatjatega) on selle teenuse juures aga see, et sõnum liigub ainult ühes suunas, s.t. saatjalt vastuvõtjale. Selline ülesehitus annab piiparside kasutajale mitmeid eeliseid:
- Piipar ei ole kunagi hõivatud.
- Piipar on väike ja märkamatu. Teda on mugav hoida nii vööl kui käekotis. Teade jõuab adressaadini delikaatselt, ta ei katkesta ega häiri, ta on hääletu.
- Piipari omanik võib ise otsustada, kas tagasiside on vajalik.
- Piiparside leviala sõltub suuremalt jaolt ainult saatjate võimsusest ja on väga vähe sõltuvuses konkreetsest piiparist.
Pildil Motorola piipar
Mitu standardit:
POCSAG standard - kiirus - 1200 bps, 5kHz riba peal. Ermes-European Radio Messaging System. 4800 bps, andmekaitse. 5-20 kHz riba peal.
Ajaloost Eestis
Eesti Kaugotsing alustas peileriteenuse pakkkumist 1993. aasta oktoobrist ja oli püstitanud 22 tugijaama ja teinud piiparside kättesaadavaks umbes 95% Eesti territooriumist. Baltcom asutati 13.mai 1993 ja hakkas teenust pakkuma 1994. aastast.
AS Baltcom Eesti lõpetas peilersideteenuste osutamise 2000. aasta 31. detsembril ja andis toona peilersidet kasutada soovinud kliendid Eesti Kaugotsingule.
Eesti Kaugotsingu OÜ (EKO) ühines 01.01.2005 emafirmaga Skorpioni Julgestusteenistuse AS.
Piipariside muutus mittevajalikuks, seoses mobiiltelefonide levikuga.
Uudiseid ajakirjandusest
Piipar piiksub arstile ja turvamehele 05.09.2003 - ÄP
Kunagisest eduka ja innovatiivse inimese ühest tunnusmärgist peilerist ehk piiparist on praeguseks välja kujunenud nišiteenus, mida kasutavad peamiselt arstid ning turva- ja IT-mehed.
"Piiparside oli esimene sideliik, mis pakkus mobiilsust, tõsi küll, see on ühepoolne side," ütleb praegu Eestis ainsana piiparsidet pakkuva, peatselt kümneaastaseks saava OÜ Eesti Kaugotsing tegevdirektor Sulev Sirkel.
Peilerite populaarsuse tipul, 1997. aastal, oli Eestis kokku umbes 20 000 peilerikasutajat. Mitu aastat tagasi pakkus teenust huvilistele koguni kolm operaatorit - suurte Baltcomi ja Eesti Kaugotsingu kõrval üritas Eestis teenust pakkuda hiina ärimehele kuulunud AS Jiushen, ent ettevõtmine kõrbes põhja väikese klientide arvu tõttu.
Maksimaalselt on Eesti Kaugotsingul olnud 6000 lõppkasutajat, veel 3-4 aastat tagasi oli firmal umbes 3000-4000 kasutajat, praegu kasutab piiparsidet Sirkeli sõnul 1000-2000 inimest.
Kui tollal võis väike piiksuv teadete edastaja paikneda edevalt vööl nii firmajuhil kui ka tudengil, siis nüüdseks on piiparist saanud nišitoode, mille peamisteks kasutajateks on meditsiinitöötajad ja turvafirmad, väiksemal määral ka päästeteenistused ja sõjaväelased. Samuti vahendab sidefirma infoteateid, näiteks valuutakursse ja börsiteateid.
Piiparside kasutajateks on mitu suurt haiglat, väiksemad turvafirmad, IT-mehed, kes saavad piiparile teateid hooldatava võrgu serverist, ja ka eraisikud.
"Täpset arvu ei saa öelda, sest ühe numbri taga võib näiteks turvafirmade puhul olla mitu kasutajat," selgitab ta. "Arstid moodustavad meie klientidest umbes kolmandiku. Eraisikust kliente on ka, näiteks astus eile uksest sisse mees ja soovis piiparit, rääkisime, vormistasime lepingu."
Põhja-Eesti Regionaalhaiglal on kasutuses umbes 200 peilerit, arste ja õdesid kutsutakse peileri vahendusel kiiret abi vajavate patsientide juurde.
"Need on jagatud põhiliselt arstidele ning ka valvelaborantidele ja õdedele," ütleb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonidirektor Kristjan Hamburg. "Peilereid kasutatakse regionaalhaigla Mustamäe korpuses, kus on suur osakaal erakorralisel meditsiiniabil, mis tingib meditsiinipersonali kiire kättesaadavuse vajaduse ning kiire reageerimise."
Hamburgi sõnul on kulu ühe aparaadi kohta 100-250 krooni kuus olenevalt peileri tüübist. On kaalutud ka süsteemi üleviimist mobiiltelefonidele, kuid siis tuleks osta sama hulk telefone ja see läheks olulisemalt kallimaks," räägib ta. "Sõnumite saatmine peilerite vahendusel ei maksa midagi ning seda on meedikutel mugav kasutada."
Kui 2001. aastal jäi Eesti Kaugotsing umbes 70 000 krooniga kahjumisse, siis eelmisel aastal teenis ettevõte kasumit, mida oodatakse ka tänavu.
"Nii mullu kui ka sel aastal on käibeks umbes 5-6 miljonit, kasumiks ootame alla miljoni krooni," räägib Sulev Sirkel. "Rentaablus on päris korralik - 15 protsenti."
Oma operaatorineidusid, kes abonentidele sõnumeid vahendavad, Eesti Kaugotsing ei pea, teenust ostetakse sisse sellele alale praegu spetsialiseeruvalt Baltcomilt.
AS Baltcom Eesti lõpetas peilersideteenuste osutamise 2000. aasta 31. detsembril ja andis toona peilersidet kasutada soovinud kliendid Eesti Kaugotsingule.
Eesti Kaugotsing tegutseb 1993. aasta oktoobrist, Baltcom oli pakkunud peilersideteenuseid 1994. aastast.
= Eestis kasutab piiparsidet üle tuhande inimese - BNS - 04.09.2003
OÜ-l Eesti Kaugotsing on 1000-2000 klienti, kes kasutavad ikka veel piiparsidet. Peilerite populaarsuse tipul, 1997. aastal, oli Eestis kokku umbes 20 000 peilerikasutajat. Mitu aastat tagasi pakkus teenust huvilistele koguni kolm operaatorit — suurte Baltcomi ja Eesti Kaugotsingu kõrval üritas Eestis teenust pakkuda hiina ärimehele kuulunud AS Jiushen, ent ettevõtmine kõrbes põhja klientidearvu väiksuse võttu.
Maksimaalselt on Eesti Kaugotsingul olnud 6000 lõppkasutajat, veel 3-4 aastat tagasi oli firmal umbes 3000-4000 kasutajat, praegu kasutab piiparsidet OÜ Eesti Kaugotsing tegevdirektori Sulev Sirkeli sõnul 1000-2000 inimest.
Eesti Kaugotsing võttis üle 500 Baltcomi klienti - BNS - 03.01.2001
Eesti Kaugotsing sai juurde 500 uut klienti, kes kasutasid varem tänavusest peilerside pakkumise lõpetanud Baltcom Eesti AS-i teenust.
Eesti Kaugotsingu OÜ tegevdirektor Sulev Sirkel ütles BNS-ile, et kuna reaalne Baltcomi klientide ülevõtmine algas 15. detsembril, siis on ajapuuduse tõttu protsess veel pooleli.
Sirkel prognoosis, et Baltcomi 3000 lõppkasutajast tuleb reaalselt üle 700-800 peileriside kasutajat.
Kolmapäevaks oli Eesti Kaugotsinguga liitunud 500 Baltcomi senist klienti.
Sirkel märkis, et klientide ülevõtmine venib, kuna eri raadioside sagedustel töötanud peilerite ümberprogrammeerimine on ajamahukas.
Kõiki peilereid pole võimalik ümber programmeerida ja siis saavad Baltcomi kliendid tasuta uue peileri. Peilereid saavad vahetada ainult need kasutajad, kes on peileri omanikud.
Peilereid rentinud kliendid peavad sõlmima uue rendilepingu juba Eesti Kaugotsingu tingimustel.
Tänavu peilersideteenuse lõpetanud Baltcomile oli jäänud aasta lõpuks üle 3000 aktiivse ja mitteaktiivse kliendi.
Baltcomi endistel klientidel on võimalus soodustingimustel liituda kõigi GSM operaatorite või Eesti Kaugotsingu OÜ-ga.
Eesti Kaugotsingu OÜ jätkab peilerteenuse osutamist, kuna seda kasutatakse ka turvateenuse jaoks. Eesti Kaugotsingul on 4000 lõppkasutajat.
Baltcom Eesti lõpetas 31. detsembrist peilersideteenuste osutamise, et keskenduda uue põhitegevuse - kõnekäsitlusteenuse - arendamisele.
Baltcom Eesti aktsionärid on USA telekommunikatsioonifirma Metromedia International Telecommunication Inc. ja Eesti firma AS KTK Overall.
Baltcom Eesti lõpetab peilersideteenuste osutamise - 05. oktoober 2000 - ETA
Baltcom Eesti lõpetab 31. detsembril peilersideteenuste osutamise, kuna ettevõtte teenust kasutab tänase seisuga vaid ligi 5.000 inimest.
Baltcom Eesti peadirektor Mait Nilson teatas ETAle, et kolm aastat tagasi tugevnenud mobiilside operaatorite konkurents ja sideseadmete hinnalangus muutis peileri nis^itooteks.
Kolme aastaga kaotas Baltcom ligi kaks kolmandikku oma klientidest ning praeguseks hetkeks kasutab Baltcomi peilersideteenust umbes 5.000 inimest.
Peilersideteenuse lõpetamise otsus võimaldab Baltcomil keskenduda uue põhitegevusala, 1998. aasta lõpus turule toodud Call Center ehk kõnekäsitluse teenuste osutamisele ja arendamisele.
Baltcom on pakkunud peilersideteenuseid 1994. aastast alates. Populaarsuse tipul, 1997. aastal oli Baltcomil 12.500 aktiivset peilerikasutajat.
Oma klientide edaspidisele sideteenuste vajadusele mõeldes on Baltcom sõlminud spetsiaalsed kokkulepped Radiolinja, Q GSMi ja Halloo poodide ketiga, kes pakuvad Baltcomi klientidele tavapärasest soodsamalt mobiiltelefone ja liitumistingimusi.
Asutuste jaoks, kus puuduvad peilerside kasutamisele alternatiivid, on Baltcomil olemas kokkulepe Eesti Kaugotsinguga peilerside kasutamise jätkamiseks kliendile võimalikult lihtsal ja soodsal viisil.
Baltcomi tulevik on seotud Eesti jaoks uue majandusharu Call Center teenuste juhtpositsiooni kindlustamisega. Täna tähendab see rohkem kui kahekümnele püsikliendile klienditeeninduse, tellimuste vastuvõtmise, internetiäri teenindustoe ning telemarketingi ja reklaamikampaaniate infotelefoni allhanget.
Baltcom Eesti aktsionärid on USA telekommunikatsioonifirma Metromedia International Telecommunication Inc. ja Eesti firma AS KTK Overall.
Peiler ja arvuti teatavad kirjadest - 14.07.1999 - ÄP
Kuigi suvel ei meelita miski arvuti taha istuma, on paljudel siiski vaja jälgida ühe silmaga seal toimuvat ka siis, kui ollakse mujal. Alati on hea teada, kes ja missugusel teemal elektronposti saadab.
Suurepäraselt sobib selleks otstarbeks peiler, mis annab kohe teada saabunud e-kirjast. Meiliteavituse vastuvõtja võib asuda ükskõik kus Eesti territooriumil, sest Baltcomi leviala katab Üle 90 protsendi Eestist. Teade saabunud e-kirja kohta jõuab peilerile ühe minuti jooksul pärast meili saatmist ning sisaldab vähemalt järgmist infot: saatja (from: nimi+saatja aadress) ning teema (subject).
E-posti vastvõtmiseks sobivad igat tüüpi peilerid, kõige enam kasutatava kaubamärgi Motorola mudelid võtavad vastu teateid-elektronposti teavitusi järgnevas mahus: Üherealine Motorola Express Ultra kuni kuus teadet, neist lukustatavad kolm teadet, kaherealine LX 2 võtab vastu 20 teadet, kümme neist lukustamise võimalusega, neljarealine LX4 20 teadet, lisaks 20 teate mällu salvestamise võimalus.
Selleks, et asuda kasutama meiliteavitust peilerile, on vaja omada peilerit ning UFOnet teenust, mille kuumaks on 35 krooni. Lisandub veel aastamaks 144 krooni. Samuti on vaja kokkulepet inetrnetiteenuse pakkujaga, kes suunab meiliteavituse peilerile.
Põhimõtteliselt on võimalik korraldada kõigil internetiteenuse pakkujatel elektronposti teavitust peilerile, paljudega neist on Baltcom ka ise kokku leppinud. Näiteks MicroLink Online'i kliendid saavad peilerile e-kirja teavitamise teenuse tasuta, Unineti kliendid võivad osta soodsa hinnaga peilereid.
Kaugotsingus kasutusel olnud piiparid
- Philips PRG2310
- Motorola Advisor
- Motorola Scriptor LX2
- Motorola Memo Express
- Oi electric PB2301
- Oi electric PB2317
Teadete pikkus, mis peilerile edastatakse, võib sõltuvalt internetiteenuse pakkujast olla erinev ja sõltub sellest, kui palju ta tahab teate edastamisega peilerile tegeleda. Kõige lihtsam variant teenusepakkujale on koopia saatmine peilerile, sel juhul võtab peiler vastu ka kirja sisu kaheksa teate ulatuses: olenevalt peileri margist 960--3200 tähemärki. Kirjale lisatud failide asemel võidakse kuvada mittemõistetavad sümbolid, sest peiler ei tunne failiformaate.
Peileri mälumahu kokkuhoidmiseks soovitame ning kasutame ka ise elektronposti niinimetatud body-teavitust, mis sisaldab andmeid saatja kohta (from) ja kirja teemat (subject).
Jaanipäevast saab kirja koopia saatmist peilerile kasutada ka priiposti serveris mail.ee, kus piisab määrangutes kirja koopia lahtrisse märkida aadressiks: peileri number@baltcom.ee.
Elektronposti vastuvõtuks sobib pea igasugune peiler, enimkasutatavad on Motorola peilerid, mis suudavad vastu võtta 6--20 teadet odavamad peilerid mahutavad korraga vähem teateid, nendega ei saa kuigi palju täies mahus elektronkirju vastu võtta. Väiksema mäluga peileritele on mõtet edastada vaid elektronkirja päis: saatja nimi ja aadress ning teema peilerid ei saa aru failiformaatidest ja edastavad lisandeid arusaamatute sümbolite jadana, mõistlik on internetiteenuse pakkujal lasta lisandite edastamine ära keelata kui olulisi teateid on vaja ka salvestada, tuleb valida teadete lukustamise võimalusega peiler, sest uute teadete saabumisel vanemad teated kustutatakse, säilivad vaid lukustatud teated.
Peiler-piipar hakkab võistlema teleriga - PM Majandus 09.05.1998
TAIVO PAJU
Peilerifirmad on lõpetanud võitluse mobiiltelefonidega, ent ei anna meedia- ja sideturul veel alla. Infoedastamises võisteldakse nüüd raadio ja televisiooniga.
«Anname ise endale aru, et mobiiltelefonidega rinda pista ei saa, nendega koostööd teha on palju lõbusam,» tõdeb piipariteenust pakkuva Eesti Kaugotsingu peadirektor Lembit Oblikas.
Mobiiltelefonide hulk on kahe viimase aasta jooksul kasvanud pöörase kiiruga, ulatudes mai alguseks juba 177 600 kliendini. Mobiilirevolutsioon on surunud piiparid sidevahendina tagaplaanile. Vastukaaluks on piiparifirmad töötanud välja uued teenused, olles mõnes valdkonnas Euroopas esimeste hulgas.
Eestis on kaks peilerifirmat - Baltcom ning Eesti Kaugotsing (EKO). Eesti Kaugotsing nimetab oma seadet piipariks, Baltcom aga peileriks, seadet konkurendi nimega nad kutsuda ei luba. Eestis on piipari-peileri kliente kokku 20 000. Nende arvukust on tagasi hoidnud mobiiltelefoniside võidukäik ning piipari suhteliselt kõrge hind ja kuumaks (samas suurusjärgus mobiiltelefoni omadega).
«Piiparsides hakkavad domineerima hoopis uued lisateenused, mille suunas Euroopa hakkab liikuma, ent Eestis need juba toimivad,» kinnitab Lembit Oblikas.
Operaatorist infoallikaks
EKO on senise mõtteviisi pea peale pööranud. Kui seni tegutses EKO klassikalise sideteenuse pakkujana, siis uuest nädalast jõuab firma areng uuele tasemele. Lisaks tavalisele sideteenusele (Albert! Tule kohe koju! Naine) hakkab EKO pakkuma ka infoteenust.
Infoteenus toetub kolmele vaalale: infotelefoni numbrile, automaatoperaatorile ning andmebaasile. Piipariomanik, kes soovib teada näiteks homset ilma, loto võidunumbreid või aktsiakursse, valib infotelefoni numbri ning tellib info oma piipari ekraanile. Tasu (5 krooni korra eest) aga liidetakse helistaja igakuisele telefoniarvele.
«Selles ongi idee, et kuumaksu ega mingeid lepinguid ei ole!» selgitab Lembit Oblikas. «Kes tahab näiteks ilmateadet kord nädalas, see maksab vaid selle korra eest, täpselt, nagu ostaks poest pätsi saia.» EKO on sõlminud lepingud börsiga, maanteeametiga, lotode korraldajatega ja Hansateega. Peileri ekraanile saab tellida ka Postimehe ja Sõnumilehe uudiseid.
«Alates järgmisest nädalast me ei ole enam ainult piiparioperaator, vaid info töötleja ning infoteenuse pakkuja,» kinnitab Lembit Oblikas. Firma kasum peab tulema mitte ainult piipariomanikelt kuumaksu korjamisest, vaid ka info vahendamisest.
Endine konkurent Eesti Mobiiltelefon on muutunud koostööpartneriks. Sama infot, mida saavad EKO enda kliendid, hakatakse edastama ka 115 000 -le Eesti Mobiiltelefoni GSM-kliendile. Samuti saavad uut infoteenust oma peileriekraanile teise operaatori Baltcomi kliendid. Mingit lepingut ega arveldamist ju EKO nendega tegema ei pea, maksab helistaja.
Piipar kui väike valvur
Mõlemad firmad on katnud oma raadiosidega peaaegu kogu Eesti. Operaatorid edastavad klientidele nende soovi korral BNSi uudiseid, peilerilt saab lugeda kinoplaane, lotode võidunumbreid, valuutakursse jne. Ent Eesti Kaugotsing on pannud piipari ka vara valvama.
Pärast seda, kui Eesti Kaugotsing sai tänavu märtsikuus uued omanikud - EE Investeeringud ja Pindi Invest - ostis firma ära senise koostööpartneri, turvasidefirma Stellumi. Eesmärgiks arendada välja kahesuunalisel raadiosidel põhinev valvesüsteem. «Kujutage ette, et teil on näiteks Lõuna-Eestis ladu või suvila. Piisab sellest, kui sinna paigutada raadiomodem, millega ühendada akna- ja ukseandurid. Kohe, kui mõni kutsumata külaline siseneb, saadab Pixcode 4 nime kandev süsteem EKO piiparile või Eesti Mobiiltelefoni GSM-telefonile teate. See on juba kliendi enda otsustada, kas ta otsib abi mõnest turvafirmast, millega on enne lepingu sõlminud, või pöördub politseisse,» räägib Lembit Oblikas.
Sama modemi, mille hind on langenud tänavu kevadeks ligikaudu 4200 kroonini, võib paigaldada ka autosse. Tänu kahepoolsele sidele saab paigaldada autosse ka 2500 krooni maksva immobilaiseri, mis piiparisignaali peale lülitab mootori välja.
EKO kahepoolne turvaside katab praegu umbes pool Eestist, sh Tallinna, Pärnu, Tartu, Viljandi, Narva, Võru ja Haapsalu. Maikuu jooksul püstitab EKO veel 10 tugijaama ning turvaside ala hõlmab siis Eestist 80 protsenti.
UFO võidab populaarsust
Ka teine peileri-piipariteenuse pakkuja Baltcom on toonud turule üha uusi tooteid, tehes revolutsiooni peileri ostmises. Seni oli levinud viis, et mõlema firma kliendid rentisid peilerit (paar-kolmsada krooni kuus), lisaks maksid kuumaksu (samuti paar-kolmsada krooni kuus).
Sellest aastast alates pakub Baltcom UFO-teenust, mis eelkõige mõeldud just noortele. UFO äriidee on selles, et klient ostab soodsa hinnaga peileri välja (hinnad on 750-1000 krooni vahel). Sellega peileriomaniku kulud ka lõpevad. Mingeid lepinguid sõlmida ei tule, teate saatmise kulud (praegu 5 krooni teade) lisatakse teate saatja telefoniarvele. «Märtsis liitus meiega 900 UFO-klienti,» kinnitab Baltcomi turundusdirektor Urmas Purde. «Mõtleme neile pidevalt uusi üllatusi välja. Praegu käib UFO-klubi mäng, õigesti vastanute vahel loositakse iga päev välja auhind. Nii et tegutseme ka kui väike lotofirma. Üllatus ootab UFO-kliente järgmiselgi nädalal.»
Info valdkonnas on Baltcom läinud teist teed kui EKO. Baltcom ei tegutse kui infokeskus, nende kliendid (kes maksavad kuumaksu) saavad tellida info oma peileriekraanile Express Hotline’ist.
«Peiler ei hakka võistlema mobiiltelefoniga, küll aga massikommunikatsioonivahenditega, näiteks raadio ja televisiooniga. Rootsis näiteks on peilerid levinud noorteklubides, aga ka spordimeeskondade fännidel, kes huvituvad oma lemmikute käekäigust. Kus iganes on palju infot ja palju inimesi, sinna peiler sobib,» kinnitab Urmas Purde. Näitena tõi ta peilerikatsetuse Olümpia hotelli konverentsikeskuses, kus on kümneid ja kümneid osalejaid. Sageli pooled välismaalt ning pooled Eestist. Et neid siduda, ja et korraldajad saaksid kõigile infot edastada, on kasutusel peilereid. Igale konverentsil osalejale saab vajadusel ka personaalse teate saata.
«Näen peilerile tulevikku seal, kus ta GSMiga ei konkureeri,» kinnitab Urmas Purde.
UFO on laskunud - PM - 28.02.1998
Ilmses «Salatoimikute» tuules on laskunud Eesti sidekommunikatsiooni maastikule UFO. Jupimat aega päriti nii telereklaamis kui leheveergudel selle järele, kas ollakse juba kontaktisik või mitte.
19. veebruaril sai siis selgeks, mis asjast jahutakse. UFO ehk calling party pays ehk kuumaksuta peiler on see asi. A’ mitte lihtsalt peiler, vaid selline, mis läheb omanikule maksma ainult nii palju, kui ta selle ostmisele ja hiljem patareidele kulutab. Ehk siis päris odav. Olenevalt mudelist maksab aparaat umbes 600-900 krooni.
Nagu shefid presentatsioonil selgitasid, saab seda osta vabalt 61 müügipunktist üle Eesti. Näiteks Statoili kauplustest. Et lähed sisse, ostad Kinderi üllatusmuna, kaks kokat ja siis selle peileri. Umbes kahe mintsi jooksul saad sa selle omal käel võrku lülitada ja asi vask.
Maksab see, kes sulle teate saadab. Teate saatmine maksab 5 krooni.
Esimest korda võeti selline tehnoloogia kasutusele viie aasta eest Rootsis. Nüüd on see siis meil ka. Arvatakse, et oma soodsa hinnaga saab sest populaarne tarbeese eelkõige noorte seas. Nii 15-23-aastaste hulgas. Sest kulutus selle peale on tõesti minimaalne. Saad mõnesaja krooni eest asja terveks eluks.
Soovi korral on võimalik kõik senised tavapeilerid UFOks ümber registreerida. Siis saab kuumaksust hoopis priiks. Olenemata teate pikkusest maksab sõnumi saatmine viis krooni.
Ainus miinus on asja juures see, et UFOle ei saa Internetist teateid saata. Ja Radiolinja ja Q GSMi võrgust. Esialgu veel.
Baltcom pakub kuumaksuta peilerit - 20. veebruar 1998 - PM
ANDRES SOOSAAR
Baltcom Eesti AS tõi Eesti turule kuumaksuta peileri, mis peaks pakkuma huvi eelkõige kooliõpilastele, sest teate eest maksab saatja.
Baltcomi turundusdirektori Urmas Purde sõnul on peiler suunatud peamiselt 15-25-aastastele noortele. Säärane peiler peaks neile eriti meelepärane olema soodsa hinna ning kuumaksu puudumise tõttu.
Purde sõnul korraldati mullu turu-uuring 15-23-aastaste noorte seas, kes olid sellise peileri kasutamisest väga huvitatud. "25% küsitletutest kinnitas, et nad ostaksid niisuguse peileri endale kindlasti," oli Purde uue toote edus kindel. Uus peiler jõudis müüki esmaspäeval ning praeguseks on omaniku leidnud juba ligi 100 Ufot.
Esialgu ei saa Ufole teateid saata Radiolinja Eesti ning Q-GSM-i mobiiltelefonivõrgust. Samuti pole UFO-le võimalik teateid saata Internetist. Purde sõnul pandi uuele tootele nimeks Ufo, kuna see on hõlpsalt meelde jääv ning noortele suupärane väljend. Ufoks on võimalik ümber registreerida ka kõik tavapeilerid.
Baltcom on Eesti juhtiv peilersideoperaator 75%-lise turuosa ning 12 500 kliendiga.