Raadioamatörism vanasti

Allikas: Traadita Wiki by Jan & Co.
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Postimees - 10.04.1932

Raadiotelegrafistide eksamid. Postivalitsus korraldab käesoleval kevadel mais järjekorralised raadiooperaatorite kutseeksamid ja raadioamatööride eksamid. Eksamite algus on esmaspäeval, 2.mail kell 10 hom. postivalitsuse ruumes, Kreutzwaldi tän. 10. Eksamineerimine teoneb korras ja kavade kohaselt, mis on välja kuulutatud Vabariigi Valitsuse määruses "Riigi Teatajas" nr. 73 - 1929 ja nr. 13 - 1932. Eksamile ilmuda soovijad peavad andma postivalitsusele sellekohase sooviavalduse hiljemalt s.a. 25.aprilliks, lisades nimetatud eksami määruses ettenähtud dokumendid. Neile, kes rahuldavalt õiendavad eksami, antakse postivalitsuse poolt vastavad kutsetunnistused.


Postimees - 23.05.1933

Jaht "raadiojänestele". Rohkem rõhku raadioreportaashile. Raadioamatööridele peaks andma vabam tegevusvõimalus.


Postimees - 01.06.1933

Vene salaluure raadiojaam Tallinnas. Areteeriti 4 isikut. Tabatud jaam - tehnika viimane sõna. Saatejaam toodud Eestisse möödunud sügisel Leningradist. Areteeritute hulgas N.-Vene raadioamatöör.


Poliitiline politsei avastas Talllinnas Nõukogude vene salaluurepunkti, mille ülesandeks oli teateid koguda meie riigikaitse seisukorra koha. Samas asus ka salajane raadiojaam. Seoses intsidendiga on areteeritud 4 isikut. Lähemalt raadiojaama töötamisest. Jaam seisis N. Vewne salaluure teenistuses.


Postimees - 21.02.1935


Raadiooperaatorite ja -amatööride eksamid. Postivalitsus korraldab järjekorralised raadiooperaatorite kutseeksamid ja raadioamatööride eksamid käesoleva aasta 5. ja 6. aprillil. ... Eksamid toimuvad korras ja kavade kohaselt, mis on toodud vabariigi valitsuse määruses raadiooperaatorite kutseeksamite ja raadioamatööride eksami kohta, RT 26 - 1934. ...


Postimees - 16.01.1937

Lühilaine amatöörid organiseeruvad.

Tartus töötavad juba pikemat aega üksikud raadioamatöörid, kes on oma saatejaamadega ühendust pidanud peaaegu kõikide ilmajagudega. Kuid raadioseadus nõuab enne loa andmist ka teatud oskust ja vilumust ja selleks tuleks töötada mõne asjatundja juures.


Postimees 18.01.1937


Lühilaineamatöörid olid koos. Koonduvad Raadio-Foto Klubi juurde.


Raadio-Foto Klubi algatusel toimus 17. jaanuaril Tartu raadioamatööride koosolek. Üksmeelselt jõuti otsusele, et amatööridel tuleb organiseeruda ja oma teadmisi täiendada.


Johannes Gutmann (sünd. 1886, surn. 1946, maetud Tapa linnakalmistule) ehitas Jaama tnv. 8 järkjärgult korruste kaupa kolmekorruselise kivimaja. Kui krunt osteti 1934. aastal, siis viimane, kolmas korrus valmis 1938. aastal. J. Gutmann oli Tapa alevis esimese statsionaarse kino avanud 1922. aastal. Abikaasa Ida Gutmann pidas 1925. aastal aadressil Kesk tnv. 14 segakauplust. Tema nimel oli ka maja Jaama tnv. 8. Majas olid üüripindadel Võhma Eksporttapamaja Tapa kauplus, kus müüdi lihasaadusi, samas asus ka raadioamatööri Karl Kallemaa raadiotarvete kauplus (1936)


UIE-MARDI 1922. aastal abiellus Mardi Mihkli noorem tütar Julia Vaske Ansu Kaarli poja Aleksander Noorega (1896–1978) ja ehitati välja Uie-Mardi pooltalu. Mardi hoonetest olla jäänud Juula kaasavaraks aidarait. Aleksander Noor oli vallatalitaja abi ja Muhu piimaühingu esimees ning tehnikahuvidega entusiast. Ta on ise ehitanud rehepeksumasina (peksukasti ja trumli; mootor oli küla peale ühine), turbahundi, puude juurimise mehanismi jmt. 1959.a olid Uie-Mardil Sass ja Juula poja Albertiga. Albert Noor õppis raadiotehnikat ja ehitas kooliajal, 1957.a Muhu (võib-olla ka Saaremaa) esimese televiisori. Töötanud hiljem Orissaares telefonijaamade seadistamisel, hakkas ta 1972.a kaluriks (tunnistatud “Saare Kaluri” parimaks rannapüügi-kaluriks) ja entusiastlik raadioamatöör on ta veel vanas eas. Albert on, muide, olnud ka siinkirjutajale põhiliseks informandiks Mäla küla hilisemate sündmuste osas ja temaga on “kooskõlastatud” siin esitatud Mäla põlistalude õuemärgid. Alberti emalt Juulalt on Koguva muuseumi töötajad omal ajal hulgaliselt Mäla pärimusi üles tähendanud, milledega Koguvas peaks võimalik tutvuda olema (mõned momendid tema mälestustest on ka käesolevas kasutamist leidnud, kaasa arvatud loo lõppu lisatud Mäla kohanimede loetelu).