Telia Eesti
Elion alustas Eesti Telefoni nime all oma tegevust 1993. aasta 1. jaanuaril. Toona käis Eesti rahvusvaheline side läbi Moskva ning kettaga telefoniaparaat kodus oli tõeliseks ühiskondliku staatuse sümboliks vaatamata sellele, et telefon oli pahatihti tumm või kõned alailma katkesid. Sel põhjusel seadis riik ettevõttele ülesandeks leevendada Eestimaal valitsevat telefonipõuda ning ehitada välja korralik üleriigiline telefonivõrk koos rahvusvaheliste sidekanalitega. Kaasavaraks sai ettevõte riigilt amortiseerunud nõukogudeaegse sidevõrgu koos hiiglasliku telefonijärjekorraga, kus ootas kannatlikult peaaegu iga kümnes Eesti elanik – 146 000 inimest. Seetõttu kujunesidki firma tegevuse peamisteks märksõnadeks esimesel kümnendil telefonitaotluste rahuldamine, uue telefonivõrgu ehitamine ning kõneside kvaliteedi tagamine. Kõik see määratleti 1992. aasta 16. detsembril Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Telefoni vahel sõlmitud kontsessioonilepinguga, mis lõpetati 29. detsembril 2000 aastal.
Tänaseks päevaks on nendele kohustustele ammu joon alla tõmmatud. Firma on investeerinud telekommunikatsiooni arengusse enam kui 5,6 miljardit krooni ning tänu sellele on telefonijärjekorrast alates 2003. aasta veebruarist saanud ajalugu. Samuti on ettevõtte ehitanud sadu tuhandeid uusi telefoniliine, vedanud rahvusvahelised sidekaablid Soome, Rootsi, Venemaale ja Lätti ning tõstnud võrgu digitaliseerituse taset 5 protsendilt ligi 80 protsendile.
1996. aastal tõi ettevõte turule interneti otsingusüsteemi ja temaatilise infokataloogi NETI, mis tõusis Eesti külastavaimaks veebikeskkonnaks. 1999. aastal loodi Atlase kaubamärk, mille all ettevõte jõudis turuliidri positsioonile nii interneti sissehelistamisteenuste, püsiühenduste kui ka andmesidelahenduste osas. Samal aastal Eestis alanud internetibuumi tõttu suurenes kiiresti nõudlus internetiteenuste järele ning seetõttu hakkas ettevõte pakkuma Hot´i e-postiteenust, mis kasvas kiiresti Eestis ainulaadseks kommunikatsioonikeskuseks ning samuti üheks populaarseimaks internetikeskkonnaks. 2000. aasta alguses koondati kõnesideteenused uuendusliku et kaubamärgi alla, mis aitas firmal edukalt siseneda konkurentsisituatsiooni.
2001. aasta 1. jaanuaril avanes Eesti telekommunikatsiooniturg esimesena Kesk- ja Ida-Euroopas täielikult konkurentsile. Ettevõte investeeris ligi 100 miljonit krooni konkurentsi võimaldamiseks, viies sidevõrgu valmisolekusse teiste teenusepakkujate turuletulekuks. Enamik turule tulnud uusi telefonifirmasid leidis, et neil pole vaja rajada oma võrku, sest kasulikum on pakkuda teenust Elioni võrgu vahendusel. Vaatamata tihedale konkurentsile suutis Elion kõneside turuosad kiiresti stabiliseerida ning suurendada interneti- ja andmeside turuosasid. Elion hoiab praegu Eestis liidripositsiooni nii fikskõneside, internetiühenduste kui ka andmesidelahenduste turul ning on jõuliselt sisenenud IT-turule.
2003. aastal otsustas ettevõte muuta oma nime Elioniks, koondades selle nime alla ka senised Hallo müügiesindused. Kõik ettevõtte senised kaubamärgid (Atlas, et, Hot, Hallo) peale NETI kadusid kasutusest. Nimemuutuse põhjuseks oli see, et Elion ei ole enam pelgalt telefonifirma, sest internet, andmeside ja infotehnoloogia on ettevõtte kõige kiiremini arenevad ärivaldkonnad. Samuti ei ole Elion enam monopol ega tehnoloogiaettevõte, vaid on seadnud eesmärgiks saada kliendivajadustest juhitud parimaks teenindusettevõtteks - partneriks, kes loob kliendisuhtega väärtust mõlemale poolele. Elioni tugevuseks on klientide suhtlemis- ja ärivajaduste mõistmine ja oskus luua lihtsaid lahendusi.
Välised lingid
- Tallinn Internet eXchange (TIX)
- https://geopank.elion.ee/haaletus/ - Elioni kiire interneti leviala.