Wifi ajalugu Eestis
1999/2000
Külatee 1 raames kasutati Pärnumaal wifi seadet CISCO Aironet.
Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus pakub Pärnu maakonnas juhtmevaba Wi-Fi andmesideteenust avalikule sektorile, ettevõtetele ja eraisikutele.
Ühenduse kasutamiseks on vajalik otsenähtavus kuni 5km kaugusel mastis (liitumispunktis) olevate seadmetega. Ühenduse kasutamiseks peab soovija hankima seadmekomplekti, mille hind sõltub kaugusest mastist ja on otsenähtavuse olemasolul 3000-7000 krooni koos paigaldusega.
Need seadmed on ühtesobivad, toimivad tänaseni, kuigi seadmete ühtesobivust tookord veel ei uuritud. 2008 aasta alguses lõpetas võrk töö.
märts 2000,
Alustab Wi-FI Alliance, rinevate WLAN toodete ühilduvuse kontrollimist ja märgistamist:
Wi-Fi CERTIFIED(TM) www.wi-fi.org
09. mail 2001.
Käivitus hotelli Olümpia II korruse restoranis esimene avalik WiFi leviala Eestis.
Seadmeks oli Orinoco AP 1000
Teostas: Teet Saluvere, Helmes
20 mail 2001
Avanes Grand Hotel Tallinn WiFi, mis on II avalik WiFi leviala riigis. (Orinoco RG 1000)
02. veebruaril 2002
Avaneb leviala Tartu Lõunakeskuses.
Teostas: Hr. Veljo Haamer
Baltic ITReview ilmub WiFi tutvustav artikkel http://files.wifi.ee/story.pdf
esimesed wifi levialad riigis on:
1. Hotell OLÜMPIA 2. Hotell HAAPSALU 3. Hotell TALLINN 4. Hotell VIRU 5. Kohvik NOKU 6. Kuutsemäe matkakeskus Valgamaal 7. Kohvik ÕUEMAJA, Kuressaares
07.märts 2002 avanes portaal WiFi.ee
WiFi. Eestis on juba seitse kohta, kus traadita võrk on tasuta kättesaadav. Paari aastaga on lihtsast võrgutehnoloogiast saanud mainstream.
Kasutajatele tõsiselt peale minevad tehnoloogiad sünnivad peaaegu et iseenesest: näiteks internet või Napster või... WiFi ehk traadita võrk. Samas kui marketingiraha maetakse helge tuleviku nimel WAPi, kolmanda põlvkonna mobiilsidesse ja broadband’i on algselt kohmaka standardi-nime IEEE 802.11b all tuntud lihtne võrgutehnoloogia vaid kahe aastaga ennast partisaniliikumisest mainstream’iks nihutanud.
Põhjuseid võiks sellele leida mitmeid - näiteks on sülearvutid muutunud odavamaks ja vähegi liikuva äriinimese jaoks kaotab lauaarvuti peagi mõtte, samas on hakanud maad võtma sõltuvus internetiühendusest, ja seda mitte ainult e-posti mõttes. Metroo-püsiühendus tööl ja ADSL kodus õpetavad su peagi hoidma kogu vähegi avalikku infot veebilehel ja mitteavalikku firma serveris, sest nii on lihtsalt mugavam, kui pidevalt kõike flopidel-CDdel kaasas kanda ja ükshaaval huvilistele laiali e-postitada.
Paraku tekib sellist eluviisi viljeledes peagi paar probleemi. Kõigepealt muidugi pidev juhtmetega mässamine kontoris, nõupidamistel ja kodus: võttes arvesse ühe valgekrae tööaja minutihinna (alates 2,5 kroonist) ja arvuti amortisatsiooni osakaalu selles (25-30 krooni tööpäeva kohta), jõuab üsna peagi kätte hetk, kus odavam oleks siiski osta iga nurga peale eraldi arvuti. Hoopis hullem on aga lugu siis, kui sa satud «vaenlase territooriumile» ehk väljapoole kodu ja kontorit - näiteks ärilõunale, kliendi juurde või komandeeringusse.
Kõige parem eeter. Kaabel, mis praegu sinu kontoriarvutit «võrguga» ühendab, kannab nime ethernet ehk maakeeles eeter ja selle sisuks on äärmiselt vana, läbiproovitud ja demokraatlik suhtlusprotokoll, mille puhul võib kes tahes üle võrgu kisada eeldusel, et enne teda seda ei tee keegi teine. Kui kaks arvutit hakkavad korraga kisama, peavad mõlemad paugupealt vait jääma ja veidi aja pärast uuesti proovima.
Loomulikult võib teatava inseneritöö tulemusena panna täpselt samasuguse süsteemi käima ka siis, kui vasktraat asendada raadiolainetega. Täpselt nii ongi traadita kohtvõrgu puhul tehtud, ja mis seejuures eriti hea - üsnagi standardiseeritud viisil. Kuigi ametlik marketinginimi on WiFi (wireless fidelity), kipub endiselt igalt poolt läbi jooksma ka IEEE standardi number ehk 802.11b ja mina isiklikult lepin selle kerge kohmakusega igati, sest tänu sellele saavad eri tootjad üsna hästi hakkama kokkusobivate traadita võrgukaartide tootmisega. Sellise võrgu kiiruseks on hetkel 11 megabitti sekundis, ilma eriliste lisaantennideta leviraadiuseks sadakond kuni paar-kolmsada meetrit (veidi putitades ja antenne valides saavad spetsid kätte kuni paar kilomeetrit). Piiratud tegevusraadius on tingitud sellest, et kasutatakse nn loavaba sagedust (hetkel levinud 2,4 GHz), mida kõik võivad vabalt kasutada eeldusel, et nad teisi ei sega, ehk lubatud on vaid üsna madala võimsuse kasutamine.
Läpakasse sobiva PC-Cardi võrgukaardi saab praegu kätte umbes 2500-3500 krooniga, lauaarvuti jaoks on hetkel parimaks lahenduseks USB-porti käiv seade, mis maksab samuti ca 3500 krooni. Aga USAs mainitakse traadita võrgukaartidest rääkides juba madalaima hinnana 50 dollarit, ise olen näinud Tallinnas müügil sülearvutit hinnaga alla 20 000 krooni, millel traadita võrgukaart juba sisse ehitatud.
Kõige levinum tootja selles vallas tundub olema Orinoco, aga oma või vähemalt oma logoga kaardid on praktiliselt kõigil tuntud nimega firmadel. Kaarti on sisse ehitatud lokaalses raadiuses toimiv antenn, kuid vajaduse korral saab lisada ka tubaseks või õuekasutuseks sobiva lisaantenni, mille hinnad algavad tuhatkonnast kroonist.
Arvutid oskavad suhelda omavahel, rohkemate jaoks vajaliku hubi ehk võrgusõlme nimi traadita võrgus on access point (AP) - selle külge käib üks kaabel tavalise LANiga ühendamiseks ning sisuks traadita võrgukaart ja hulk tarkust, mis süsteemi hinnaklassist sõltuvalt lubab teha rohkem või vähem turvalist võrku.
Hetkel on kõige enam levinud hinnaklassiks «veidi peale viie tuhande» ja selle rahaga peaks saama kätte seadme (reeglina nimega residential gateway ehk RG või wireless internet gateway), mis muude heade omaduste hulgas toimib lihtsamat sorti tulemüürina ning oskab ka ADSL Lighti ühendust mitme arvuti vahel jagada. Ideaalne lahendus näiteks väiksema kontori jaoks, eriti hea aga juhul, kui samasugused ka töötajatele kodudesse püsti panna.
Viimase paari kuu jooksul on ka enamik teenusepakkujatest hakanud selliseid seadmeid pakkuma, lisainfot leiab näiteks Eesti Telefoni, Unineti ja Starmani veebilehtedelt. Muide, madalaim hind, millest olen sattunud lugema, on 150 dollarit, ehkki ka siin on veel ruumi hinnaüllatusteks.
Turvalisus. Tavalise LANi puhul me reeglina turvalisusele ei mõtle: vaatame, et iga kaabel ettenähtud arvutisse jookseks, ja asi tahe (tegelikult ei ole muidugi eriti tahe, aga see pole tänase jutu teema ;-). Traadita võrgu puhul on asi hoopis karmim: kui ligipääs pole piiratud, võib kes tahes ennast meie AP või RG külge haakida ning peale netiühenduse koormamise ka kodu- või kontoriarvutites ringi tuulata.
Käin välja kaks strateegiat: kõigepealt võib oma AP-le või RG-le öelda, et side tohib toimuda ainult võrgukaartidega, mis kuuluvad eelnevalt määratud nimekirja, ainult juhul kui teine pool teab salasõna, ning seejärel kogu side krüpteerida (loomulikult tasub ka AP paigutada sellisel puhul nii, et levi nt kontorist väljapoole oleks minimaalne).
Mina ise kasutan teist strateegiat: minu RG on akna peal ja kõigile möödujatele ligipääs lubatud, aga arvutid see-eest kaitstud personaalse tulemüüriga, mis väljast tulevad ühendumiskatsed küll kirja paneb, aga igas muus mõttes nurjab. Minu läpakas on selleks WinXP osaks olev Internet Connection Firewall, koduarvutis aga ZoneAlarm (vt www.zonelabs.com).
Loomulikult on olemas ka erinevaid keerukamaid lahendusi nii selleks, et siduda ligipääsu traadita võrgule sinu ülejäänud IT-varustusega, kui ka selleks, et sa võiksid oma koduvõrku «külalisi» lubada (rääkimata sellest, et nende käest selle lõbu eest ka veidi raha küsida).
Lihtne, eks ole? Pole ka ime, et traadita võrgud ilma erilise reklaamita nii hästi levivad: nende kasutuselevõtt on lihtsalt nii ohtlikult lihtne ja odav, et firmades, kus «ametlikku» raadiovõrku pole tekitatud, kipuvad töötajad endale ise tugijaama hankima ja firmavõrguga ühendama - mis tähendab vaieldamatult suurt turvariski. Samas kasutavad seda tehnoloogiat turvalisel viisil ka meil Eestis mitmed suurettevõtted ja on tulemusega igati rahul.
Suurimaks promootoriks on siiski koduaknast välja ulatuva leviga raadiovõrgud: mõnedel hinnangutel pidavat olema Manhattanil raske leida kohta, kus tasuta WiFi levi ei leiaks. Mõnedel teistel hinnangutel nõuab see hetkel siiski veel keskmisest nutikamat kasutajat, aga asi näikse muutuvat paremuse suunas. Seda ka Eestis - nädal tagasi avatud veebilehel www.wifi.ee on ära toodud seitse avalikku kohta, kus traadita võrk on tasuta kättesaadav, ja ma tean tervet rida inimesi, kes oma päevaplaanid, sõidumarsruudid ja ärikohtumised seavad nimelt nii, et nad iga natukese aja takka levisse satuksid.
Loe edasi ja jälgi uudiseid: http://80211b.weblogger.com
07.03:2002 EPL: Alustas juhtmeta võrgu propageerimise sait
Märtsist alates koostavad vabatahtlikud entusiastid juhtmeta interneti kodulehekülge, kus on üleval info selle leviala kohta Eestis, seadmete tutvustused, näpunäited ning vastused lugejate küsimustele.
Meie eesmärgiks on muuta internet vabavaraks ehk minimaalsete kulude abil kättesaadavaks kogu ühiskonnale, ütles veebisaidi www.wifi.ee üks tegijaid Veljo Haamer. Alustuseks kasvõi igas maakonnas ühes kohas WiFi interneti leviala tekitamise teel. Peale leviala (hetkel seitse paika) leiab lehelt veel infot riistvara kohta, mis Eestis katkestuseta töötab ning millel on korralik teenindus.
Lisaks vahendab veebisait reisivate eestlaste kogemusi juhtmeta interneti kasutamisel teistes riikides. Varsti hakkab saidilt leidma ka tõlkeid välisajakirjanduses ilmunud juhtmeta interneti teemalistest lugudest ning lisandub leviala info Venemaa kohta.
25. aprillil 2002
Avatakse wifi leviala Tallinna lennujaamas.
Teostas: Anto Veldre
Järgnevad Tartu Wilde Pub ja Tartu raekoja Plats.
Teostas: Hr. Veljo Haamer
24. mai 2002
Viljandi WiFi initsiaatoriteks on Hr.Priit Noorhani ja Jaanus Toomsalu.
30. mai 2002
Paigaldatakse esimesed leviala tähised Viljandi keskväljakule.
Peale kuulsa interneti-liiklusmärgi on nüüd Eestis ka märk traadita interneti tähistamiseks, millest esimese panid kohalikud entusiastid üles Viljandis.
Projekti eestvedaja Priit Noorhani rääkis, et liiklusmärk ja traadita internet sobivad ideaalselt kokku, sest traadita võrgu kasutaja on ju liikuv inimene. Traadita interneti propageerija, veebisaidi Wifi.ee tegija Veljo Haamer ütles, et järgmine selline märk pannakse ilmselt juuni lõpus Pärnusse Port Arturi kaubamaja ette. Küllap see märk hakkab Eestis levima samamoodi, nagu sinine interneti-märk, mida senimaani ei ole liikluseeskirjadesse kantud, kuid mida me võime kohata pea igas Eesti linnas, rääkis Haamer. Viljandi on tõenäoliselt väljaspool Tallinna traadita võrgu alal juhtiv linn Eestis, sest peale Vabaduse platsi levib internet juba ka järve rannas (ning sealt ka järvele ja lossimägedesse) ning Grand Hotel Viljandis ehk kokku kolmes kohas.
26. august 2002.
Eesti Wi-Fi saab maailmas tuntuks läbi Kalifornia ajakirjanku sule.
Ajakirjaniku eksimuse tõttu nimetati artiklis Tallinna lennujaamam "bensiinijaamaks", kuid tegu oli tehtud ja sellest artiklist sai Eesti tuntuks, kui WiFi rakendaja Euroopas.
november 2002
Avaneb WiFi Nõunis, Palupera vallavalitsuse hoone aknal, eesmärgiga areneda esimeseks Munitsipaalvõrguks.
Vahendite puudumisel on tulemuseks leviala turistidele.
Teostas: Siim Jänes
detsembr 2002
AS EMT ja AS Eesti Telefon tõid koos turule üle-Eestilise Wifi traadita internetiühenduse.
Detsembrikuus tõid AS EMT ja AS Eesti Telefon koos turule üle-eestilise traadita internetiühenduse. Uus traadita internetiühendus võimaldab kasutada väga kiiret internetti WiFi (Wireless Fidelity) levialades ning kõikjal üle Eesti väiksema kiirusega internetti GPRS-i vahendusel. Turvalisuse tagamiseks pakutakse klientidele lisaks ka virtuaalse privaatvõrgu (IP-VPN) teenust.
veebruar 2003.
Rain Nõmm võrdleb testis WiFi seadmeid ja paneb tulemused kirja.
Wifi Seadmete test.
Wifi on saamas kuumaks sõnaks tänapäeva kiires ühiskonnas. Seda mitte ainult, kui uhke omadus sülearvuti lisade nimekirjas vaid kui ka asendamatu abimees. Ta aitab viia arvutivõrgud sellistesse kohtadesse kuhu on keeruline juhet viia, luua mobiilseid töögruppe ning toob mugava Interneti jagamise nii ettevõtjatele kui ka kodukasutajale. Erinevaid wifi seadmeid on nüüdseks turul suurel arvul, nende seast õige leidmine üsna keeruline tegevus. Siiski, antud artikli eesmärgiks ei ole leida sobivaim toode teie jaoks vaid anda ettekujutust, mida oodata erinevatelt seadmetelt.
Oktoobri kuu teisel nädalavahetusel toimus PC MOUSE arvuti poes wifi seadmete test. Eesmärgiks oli teha kindlaks, kuidas töötavad uued 11g standardil põhinevad seadmed. Kas ja kui palju on nad paremad võrreldes vanema põlvkonna 11b seadmetega? Selleks üritasin testida võimalikult palju erinevate kiibistikudega wifi seadmeid. Testis on esindatud 11g poolelt SMC (Prism GT kiibistik), TrendNet (BroadCom), 3Com (Atheros). Võrdluseks kasutasin vanema generatsiooni seadmeid D-Link’lt, AVAYAlt ja A-Link’lt.
NB! D-Link ja AVAYA toodavad ka uuemaid wifi seadmeid. A-Link suhtes ei ole päris kindel.
märts 2003.
06.03.2003 - Esimene üldhariduskool Eestis avab oma WiFi
Juhtmeta internet hõlmab kooli kohviku, aula ja fuajee Järjest enamatel õpilastel on kooliasjade kõrval kotis sülearvuti Esimese üldhariduskoolina sai endale traadita interneti ühenduse Tallinnas asuv Rocca al Mare kool, mille õpilased omal initsiatiivil selle paigaldamise eest hoolt kandsid.
“Mina tundsin selle vastu huvi ja läksin kooli juhtkonnaga rääkima,” ütles projekti eestvedaja, 10. klassi õpilane Margus Sõõrumaa. “Ma olin varem isa arvutiga WiFi-t kasutanud ning kogu sellest asjast huvitatud.”
Kooli direktor Rein Rebane leidis, et tal ei saa sellise algatuse vastu midagi olla ning andiski Sõõrumaa projektile heakskiidu. Edasi hoolitses Sõõrumaa ise selle eest, et Eesti WiFi-entusiasti Veljo Haameri abiga internetiühendus tekitada.
“Miks mitte tekitada õpilastele võimalus, mille kaudu nad hakkavad edasi püüdma,” rääkis Haamer. “Kui pole võimalust, siis lihtsalt sellest lugemine ei ole ju asi.”
Haameri ning matemaatikaõpetaja-süsteemiadministraatori Krista Orava abiga sai leviala kuu aja jooksul püsti ning nüüd kiirgab teise korruse sõrestiklael asuv saatja kiiret internetiühendust kohvikusse, koridori, kogu aulasse ning esimese korruse garderoobi juurde.
Seda selleks, et lastele vastu tulnud isad-emad saaksid neid oodates ühtlasi oma e-posti lugeda või end kiirete tööasjadega kursis hoida.
Kõige rohkem kasu peaks umbes 6000 krooni maksma läinud projektist tekkima aga õpilastele.
“Kui lapsed näiteks koolibussi ootavad, saavad nad kohvikus istudes juba oma koduseid töid teha, sest õpetajad panevad materjalid tihti internetti välja,” rääkis Orav.
Kuna Rocca al Mare ning veel mõnel koolil Eestis on paberpäevikute asemel e-kool ehk klassipäevikut peetakse ja hindeid pannakse internetis, saavad õpilased ka sellele vajalikul hetkel ligi.
“Kui näiteks õpetaja ütleb, et paneb kell 14 hinde e-kooli välja, siis ma saan siin kohvikus istuda ja kohe vaadata,” ütles Sõõrumaa.
Praegu on koolis sülearvuti neljal-viiel õpilasel, kuid tõenäoliselt tekib neid lähiaastatel kiiresti juurde. Sõõrumaa räägib ühest õpilasest, kes WiFi-ühendusest kuuldes läks ja kohe endale sülearvuti ostis.
“Küllap neid tekib juurde. Kui rajati autoteed, siis tulid ka autod, siin on seos,” ütles Haamer. “Kui te oma kooliaega mäletate, siis kellelgi oli ikka esimesena kummipall.”
Koolidirektor Rebase sõnul ongi kooli ülesanne võimaluste loomine ning toetamine. “Ma näen seda väga hea meelega, et selline asi siia tekib, eriti veel, kui selline initsiatiiv on tulnud õpilaste poolt,” lausus ta.
Kooli arengukava järgi peaks tulevikus juhtmeta internet levima üle kogu koolimaja.
juuni 2003.
05.06.2003: Sideamet alustab WiFi teenuse osutajate registreerimist
Sideamet alustab traadita interneti püsiühenduse (Wireless Fidelity, edaspidi WiFi) teenuse osutajate registreerimist, et tagada selle teenuse kvaliteetne ja häireteta osutamine olukorras, kus WiFi teenuse kasutamise maht ja võrkude tihedus on oluliselt suurenenud.
Sideametis peavad ennast registreerima avatud võrkudes teistele isikutele WiFi teenust osutavad ettevõtjad.
"Registreerimiskohustus puudutab üksnes neid ettevõtjaid, kes pakuvad kõigile vabalt kättesaadavat interneti püsiühenduse teenust," selgitas Sideameti tururegulatsiooni osakonna juhataja asetäitja Alar-Ants Smirnov.
Sideametis ei pea ennast registreerima need ettevõtjad, kes kasutavad WiFi võrke isiklikuks otstarbeks või kelle äripinnal osutab WiFi teenust mõni teine telekommunikatsiooniteenuse osutaja. Edaspidise asjatu tülitamise vältimiseks palub Sideamet siiski ettevõtjatel, kelle tegevuspinnal toimub WiFi teenuse osutamine, sellest Sideametile teada anda.
Lisainformatsioon: Alar-Ants Smirnov Sideameti tururegulatsiooni osakonna juhataja asetäitja Tel: (0) 693 1119 E-mail: alar.smirnov@sa.ee
05.06.2003 nr 1.3-1/03/19
juuni 2003.
Statoil & TELE2 avavad WiFi alad oma 45 bensiinijaamas.
Statoil sõlmis Tele2ga lepingu, mille alusel paigaldatakse 43 Statoili teenindusjaama wifi-võrk, mida nii eraisikutest kui ettevõtetest Statoili kaardikliendid saavad kasutada tasuta.
Statoili turundusjuhi Hede Kerstin Luige sõnul paigaldatakse traadita interneti ehk wifi-võrk kõikidesse Statoili teenindusjaamadesse veel käesoleva aasta jooksul.
“Esimesed traadita interneti levialad hakkavad tööle meie Tallinna teenindusjaamades, kusjuures linnahalli, Järvevana ja Õismäe teenindusjaamas paigaldatakse võrguseadmed juba lähinädalatel,” ütles ta. “Edasi tahame koostöös Tele2-ga liikuda Tallinnast välja ja katta võimalikult kiiresti Pärnu, Viljandi, Tartu ja Võru ning nii edasi, kuni traadita interneti kasutamise võimalus on kõigis linnades, kus Statoili lipp lehvib ning edasi ka igas meie teenindusjaamas.”
Veebilehekülje www.wifi.ee andmetel on üle Eesti praegu 130 traadita interneti leviala. Statoili otsus tähendab selle numbri kiiret kasvu kolmandiku võrra, sest Eesti Staoilil on hetkel 43 teenindusjaama üle Eesti.
Statoili teenindusjaamad on Tallinnas, Keilas, Märjamaal, Pärnus, Viljandis, Valgas, Võrus, Tartus, Mustveel, Rakveres, Kukrusel, Jõhvis ja Narvas.
september 2003.
Tallinna Kesklinna valitsus kiidab heaks WiFi parkide idee.
Meil võiks olla üks park, kus kuritegevust kartmata saab tasuta internetis surfata. See muudaks linna meeldivamaks nii linnakodanikele kui ka välisturistidele, ütles netiajakirja WiFi.ee toimetaja Veljo Haamer. Eesti traadita võrgu aktivistina tuntud Haamer käis ideed tutvustamas kesklinna valitsuses, pakkudes välja ka võimaliku koha Harju tänava äärse haljasala. Kesklinna vanema Keit Pentuse sõnul on tegemist vahva ideega, sest traadita interneti kasutajaid on järjest rohkem. Idee pärineb New Yorgist Olen meeldivalt üllatunud, et meie juurde tuldi nii hea mõttega. Ettevalmistustöö selle teostamiseks juba käib, ütles Pentus. Tema hinnangul oleks mõistlik WiFi-park ja -kohvik rajada siiski Harjumäele, mitte Harju tänavale. Oleme kõlakoja korda teinud ja püüame sinna tekitada mingit tegevust, selgitas Pentus. Linnaosavanem kinnitas, et kaalutakse siiski teisigi võimalikke kohti. Haamer sai idee New Yorgi Bryant Parkist, mis asub kesklinnas, peatänava Broadway vahetus naabruses. Park on tuntud turistide meelispaigana, seal käiakse raamatuid lugemas või niisama istumas, pargis leiavad aset kontserdid ja öökinoseansid. Kuna seal olid toolid ja lauad juba olemas, oli WiFi-ühenduse käivitamine poolteist aastat tagasi orgaaniline arengu osa, ütles Haamer.'
november 2003.
Elion avab WIFi ala kõigis Neste A24 bensiinijaamades.
Novembri algusest on kõigis Neste tanklates Elioni ehitatud traadita interneti (WiFi) leviala, millega Eesti sai hoobilt juurde 29 avalikku juhtmeta võrgu leviala.
Neste Eesti ASi peadirektori Indrek Kaju sõnul on traadita interneti kasutamise võimalus Neste A24 jaamades lisaväärtuseks kõigile Neste ja Elioni klientidele.
Elioni juhatuse liikme Ahto Orava sõnul väärtustavad inimesed igapäevases äritegevuses ning vaba aja sisustamisel üha enam liikumisvabadust.
«Kümne aastaga on mobiiltelefonist saanud meie lahutamatu kaaslane, kuid täna vajame lisaks kõnesidele igal pool ka internetiühendust,» lausus Orav. «Elion on seadnud eesmärgiks pakkuda kvaliteetset, lihtsasti kasutatavat ja turvalist traadita internetti koos ööpäevaringse klienditoega kõigis Eesti maakonnakeskustes ja suuremates linnades.»
28. august 2003
Alustab esimene edukas Munitsipaalvõrk riigis: Kuremaa, Jõgeva maakond.
Teostaja: Raul Orav
Traadita interneti areng Jõgevamaal
Augusti algus 2003 Õnnestus soetada soodsalt hulk kasutatud aga korralikke, omavahel sobivaid raadioseadmeid (Cisco AP342, kaabel, Cometi OMNI antenn koos Polyphaseri piksekaitsega) ning tekkis mõte nad rahva hüvanguks rakendada.
28. august 2003 Seadmed on katusele paigaldatud. Algab katsetamine
11.september 2003 Leviala on kaardistatud. Kaart on siin. Seadmed paistavad korralikult töötavat. Veljo Haamer MTÜ-st Wifi.ee on süsteemi oma silmaga üle vaadanud, katsed süsteemi "ülestõusmise" kindluse kohta peale voolu- ja internetikatkestust tehtud. Jõgeva Vallavalitsus toetas meid leviala tähistamiseks tarvilike märkidega. LEVIALA ON AVATUD.
19.september 2003. Lisamaterjalid pressis Uudis Jõgeva valla kodulehel
23.september 2003 Kohalik press ajaleht "Vooremaa" näol üllitab artikli Kuremaast ja wifist.
26.september 2003 Käisid sideameti mehed leviala testimas. Vastupidi wifi.ee-s avaldatud arvamusele olid normaalsed inimesed. Kumminuia ja käeraudu ei näinud :) Ei olnud neil kaasas ka mingeid super-hyper antenne ja radareid. Oli hoopis Fluke ostsilloskoop (vist?), mis ühendati AP ja antenni vahele ning mõõdeti pinget ja arvutati võimsust (EIRP) AP erinevate väljundvõimsuste puhul. Ega need minu arvamuse ja arvutustega kokku ei läinud aga kui saan mõõtmiste akti siis püüan võrrelda. Lõpp hea - kõik hea. Leviala töötab edasi ja omal ka hea tunne. Kui kellelgi mingeid kahtlusi on, kutsuge nad julgesti külla.
29.september 2003 Sideametist tuli saatja mõõtmise kontrollakt koos lisadega. Ja mis selgus: Ilmselt on 5mW suurim võimsus, millele Cisco AP seadistada saan, sest järgmine aste on 15mW ja sellega on EIRP üle lubatu. Alternatiiviks oleks antennikaabli takistuse suurendamine. Ise arvan, et las olla siis nii. Kui on ilusam ilm, käin lubatud leviala läppariga läbi ja vaatan, kuidas 5mW saatevõimsuse korral levi on.
Lisamaterjalid: Mõõtmise kontrollakt Akti lisa 1 Akti lisa 2
02. oktoober 2003 Väike selgitus Sideameti mõõtmismetoodika juurde.
"WiFi saatja väljundvõimsuse mõõtmiseks kasutati ostsilloskoopi, mille sisendisse oli ühendatud kõrgsagedusdetektorpea. Kuna detektorpea väljundpinge on ebalineaarne (eriti väikeste signaaliväärtuste korral), siis tuli teha tabel ostsilloskoobi näidu sõltuvuse kohta sisenevast kõrgsageduslikust võimsusest. Tabeli koostamiseks kasutati firma „Rohde&Schwarz“ generaatorit „Signal Generator 10MHz_20GHz SMR20“. Siiamaani on ostsilloskoobi kasutamine WiFi saatjate väljundvõimsuse mõõtmiseks osutunud kõige otstarbekamaks, kuna arvutisignaalid on ebaregulaarsed ning teiste aparaatidega võimsuse mõõtmine on sel juhul keerukas. " --- väljavõte hilisemast kirjavahetusest Sideametiga-----
01.detsember 2003 Heaks näiteks kohaliku omavalitsuse positiivsest hoiakust oma elanike internetiseerituse eest hoolitsemisel on JÕGEVA VALLAVALITSUSE järgmine projekt Siimusti asulasse wifi saatja paigutamisel. Alates 2003.a. detsembrist saavad kõik Siimusti küla elanikud TASUTA INTERNETTI, soetades oma raha eest vaid vastuvõtuseadmed. Vallavalitsus finantseeris saatja paigalduse ja maksab kinni saatjaga seotud püsikulud. Paigaldatud korralik "Jõgeva komplekt", mis koosneb Cisco AP342 saatjast ja 14dB Cometi ringantennist. Välisühendus on Elionilt, SSID on "Siimusti", SMTP mail.neti.ee
01.jaanuar 2004 Siin lõpeb Kuremaa wifi kui eraalgatusliku saatja ajalugu sest vastastikusel kokkuleppel eraisiku ja kohaliku omavalitsuse vahel anti saateseadmed üle Jõgeva vallale . Seega on alates tänasest Kuremaal "tavaline munitsipaal-wifi".
15.veebruar 2004 Püsti sai järjekordne Jõgeva valla finantseeritud leviala - Vaimastvere külas Piibe (vana Tartu-Tallinna) maantee ääres. Saatja asub kolmekordse maja katusel, levi ulatub ka maanteele. Paigaldatud korralik "Jõgeva komplekt", mis koosneb Cisco AP342 saatjast ja 14dB Cometi ringantennist. Välisühendus on Elionilt, SSID on "Vaimastvere", SMTP mail.neti.ee
07.märts 2004 Seoses Jõgeva vallavolikogu üldise wifi-sõbraliku poliitikaga on avalik tasuta traadita interneti leviala Kuremaa Ujula fuajees ja baaris. Tsitaat Veljo Haamrilt : "Esimene wifiseeritud ujula Eestis." Ühtlasi kümnes leviala Jõgeva maakonnas. Väike juubel.
03.aprill 2004 Püsti sai järjekordne Jõgeva valla finantseeritud leviala - Jõgeva alevikus. Saatja asub Sordiaretuse Instituudi kontori katusel, masti kõrgus antenni all on ca 12m. Seega peaks antenni olema näha kogu külas ja kaugemalgi. Taas paigaldatud korralik "Jõgeva komplekt", mis koosneb Cisco AP342 saatjast ja 14dB Cometi ringantennist. Välisühendus on Elionilt, SSID on "Sordi_WIFI", SMTP mail.neti.ee.
Oktoober 2004 - konkurendid pole rahul Kohalikus ajalehes Vooremaa võtsid sõna konkurendid, kes ei saa oma wifi-vastuvõtjaid kuidagi tööle. Huvitaval kombel pole kellelgi teisel valla levialades probleeme. Avalikule kirjale pidin samas lehes ka vastuse kirjutama kuid aja (nüüd juba ka aktuaalsuse ) puudumisel on see tegemata. Imelikul kombel mõjus aga artikkel mulle tugeva reklaamina... Opteri poistele kaks soovitust: 1. müüge korralikke seadmeid, siis magate ka ise öösel rahulikult ning ei pea ajalehe kaudu oma möödalaskmisi minu kaela ajama; 2. kui hätta jääte, helistage mulle. Tasuta head nõu ei keelaks ma isegi teile.
01.november 2004 Kärde külas Piibe maantee ääres (Vana-Tartu-Tallinn) saime valmis järjekorde munitsipaal-wifi Jõgeva Vallavalitsuse toel. Signaali saab 600m kauguselt Elioni RDSLi mastist, Linksysi WRT54G ruuter paiskab selle 14dB ringantennist mööda õhku laiali. ESSID on "kardenet", SMTP mail.neti.ee
19.november 2004 Maaleht kirjutab munitsipaalinternetist.
25. november 2004 Kohalik ajaleht Vooremaa kirjutas internetist
13.detsember 2004 Laiuse mäe saatja töötab. Kasutage, Jõgeva Vallavalitsuse toel saate TASUTA 128kb kiirusega kanali. Soovitav on oma kasutamine registreerida minu juures, saate püsiva IP-aadressi. Samuti on võimalik minu sülearvutis vaadata levikaarti, et oma asukohas leviva signaali võimalikkuse üle otsustada. Kellele 128kb kitsaks jääb, saab raha eest kiiremat ühendust osta. Soodsaim seadmete pakkumine koos paigalduse ning hilisema hooldusega samuti minu käest.
- )
20. detsember 2004 Puurmani vallas käivitus Jõgeva vallaga sarnane projekt - kohaliku TELE2 mastis asuv saatja levitab internetisignaali ca 10km raadiuses. Seadmeid saab taas minu käest, levikaart olemas minu sülearvutis. Vallavalitsus tagab tasuta ühenduse 128kb, kiirem ühendus saadaval tasulisena
12.aprill 2005 Puurmani vald "pikendas" tasuta leviala Pikknurme külani. Küla keskel on "saatekeskus", kust internet levib silmside ulatuses. Kogu külale on eraldatud kanal 256Kb/s
Mis hiljem lõpetas töö.
Järgnevad- Vaimastvere, Siimusti, Jõgeva alev, Palamuse.
detsember 2003.
Alustab Munitsipaalvõrk Harglas,Taheva vallas, Valgamaal.
Teostaja: Sulo Hermlin
juuni 2004.
Tallinnas avanevad esimesed WiFi pargid
Harju tänav, Nunne tänav, Poska tänav Kadriorus. Uninet& Haamer
oktoober 2004.
27.10.2004: Maanteeamet alustab sõda Wifi leviala märkidega
Traadita interneti propageerijad pole nõus maanteeameti arvamusega, et WiFi leviala tähistavad märgid tuleb maanteede äärest maha võtta, kuna tegu pole ametlike liikluskorraldusvahenditega.
E-riigi Akadeemia Sihtasutuse juht Ivar Tallo ütles, et Eesti teede heakorra eest vastutav maanteeamet on kuulutanud traadita interneti leviala märkidele sõja ja hakanud neid eemaldama, vahendab Postimees.
Wi-Fi.ee MTÜ juhataja Veljo Haamer tõi näiteks, et kadunud on WiFi silt Valgamaal Palupera vallas Nõunil, ja tema andmetel on maanteeameti käsul maha võetud teisigi silte.
IT-asjatundja Peeter Marvet nimetas WiFi märke omalaadseteks Eesti märkideks, mis võistlevad internetipunktide ja «Welcome To Estoniaga», mis reklaamivad riigi suutlikkust väliskülaliste ees.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk ütles, et tal pole andmeid, nagu oleks amet lasknud WiFi märke maha võtta, kuigi need on tõepoolest ebaseaduslikud. «Oleme esialgu kaalunud nende paigaldajatele ettekirjutuste tegemist, aga tahame, et nad märgid maha võtaksid või seadusega kooskõlla viiksid,» lausus ta.
Kuusk selgitas, et viimastel aastatel maanteede äärde liiklusmärgipostide külge pandud oranikirjud WiFi tahvlid on omavoliliselt paigaldatud ega kuulu ametlike liikluskorraldusvahendite hulka.
Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain selgitas, et keegi pole kahe aasta jooksul teede äärde kerkinud WiFi märkide ülespanekuks luba küsinud. «Minu arust on see reklaam, aga mitte liikluskorraldusvahend,» lisas ta.
Pain viitas rahvusvahelistele konventsioonidele ja teeseadusele, mis sellist tegevust ei luba. Samas kinnitasid nii Pain kui Kuusk, et maanteeamet pole märkide vastu, kuid nõuab, et need viidaks seadusega kooskõlla.
detsember 2004.
Tartu LV initsiatiivil avatakse WiFi teenus 15 linna kohvikus.
www.tartu.ee
veebruar 2005
Haapsalu avab WiFi linna kohvikutes, Tartu eeskujul.
Haapsallu on lisandunud kaks tasuta WiFi leviala. Märtsi alguspäevil realiseerus Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ ja linnavalitsuse vahel sõlmitud koostööleping, mille tulemusena on tasuta interneti levialas nüüd Veekeskuse kohvik ja staadion. Ka Haapsalu Linnavolikogu saalis on võimalus olla tasuta WiFi võrgus.
Koostöö on alanud veel mitme WiFi teenuse pakkumisest huvitatud ettevõttega. Kahega neist on jõutud juba lepingu sõlmimiseni ning lähiajal laieneb WiFi ka Fra Mare kohvikusse ja restorani ning Teele kohvikusse.
Linn maksab baari, restorani või kohvikusse paigaldatavate WiFi–seadmete eest, ühenduse püsikulu tuleb tasuda asutusel endal. Püsikulu on ühendusest olenevalt 300 krooni ringis. Asutuse internetiühenduse kiirus peab olema vähemalt 1 megabitt (Mb) sekundis.
Linnavalitsuse hinnangul võib WiFi–huvilisi asutusi olla tosinkond. Ühe seadmekomplekti hind varieerub 1500–3000 kroonini, üldse läheb projekt linnavalitsusele maksma 25 000 — 30 000 krooni.
12.aprill 2005
WiFi avaneb Reval hotellides üle Baltikumi.
Kõigis Reval Hotels´i hotellides Tallinnas, Riias ja Vilniuses tasuta WiFi, mis ulatub kõigis hotellides üle maja, välja arvatud Reval Park Hotel & Casinos, kus tasuta WiFi on vaid restoranis ja lobby`s.
„Traadita Interneti levik on viimastel aastatel olnud peadpööritav ning paljud kliendid eeldavad hotellilt head internetiühendust,” selgitas Reval Hotelligrupi turundusjuht Merit Mägi.
„Meie jaoks on tähtis klientide mugavus – Revali hotellides oli WiFi olemas ka enne, kuid tasuline ning piiratud levialaga, nt kohvik või lobby ja seetõttu kasutamine kliendi jaoks komplitseeritud. Otsustasime need probleemid tasuta kõikjal leviva WiFiga lahendada, see on lisaväärtuseks nii majutus-, konverentsi- kui ka toitlustuskliendile.
mai 2005
Omavalitsuse toel käivitatakse Räpina ja Võru kesklinnas Munitsipaal WiFi-d
Räpina pakub kogu linna territooriumil traadita internetti tasuta, teatas Räpina vallavalitsus. Traadita interneti (WiFi) tugijaama paigaldas Elion Räpina Ühisgümnaasiumi katusele.
Kesklinnas saab alates tänasest kasutada WiFid traadita interneti võrgukaardiga varustatud sülearvutiga, kaugemal on vajalik spetsiaalne vastuvõtuseade koos antenniga.
Ühendus on küll tasuta, kuid selle kasutamiseks peab end kirja panema Räpina turismiinfopunktis vallamaja esimesel korrusel.
Räpina vald maksab Elionile ühenduse eest umbes kolm tuhat krooni kuus.
Võrus tuleb end eelnevalt registreerida Elioni Võru esinduses Vabaduse 1 (Semu kaubamaja) või alates juunikuust Võru linnavalitsuse infosaalist, kus väljastatakse paroolikaart.
august 2005.
Viljandi Folk raames leiab aset riigi esimene avalik WARDRIVING.
Eesti esimese avaliku WiFi ehk traadita interneti matkaraja läbis nädalavahetusel Viljandis seitse inimest. Ürituse korraldajate hinnangul ületas osavõtjate arv lootused, seda enam, et nädalavahetusel valitsenud vihmane ilm takistas sülearvutite kasutamist ja WiFi signaali levikut.
«Arvasime enne üritust, et heal juhul osaleb selles paar-kolm inimest,» ütles Viljandi Maavalitsuse infotalituse juhataja Kaupo Kase. «Nädalavahetuse jooksul võttis matkaraja WiFi saatjatega ühendust kokku kuusteist arvutit, aga kõik need ei pruukinud olla orienteerujad. Seitse lõpetajat on kindlasti väga hea tulemus.»
Orienteerumismängu idee autor Veljo Haamer rääkis oma mõttest just Viljandi IT-ala entusiastidele, sest kolm aastat tagasi paigaldati siia Eesti esimene traadita interneti leviala tähistav liiklusmärk.
aprill 2006.
Ameeriklane Glenn Strachan märgib, et Eesti on võimalik katta traadita Internetiga 12 kuuga.
Eesti saaks katta traadita internetiga juba enne järgmist talve, kui kellelgi vaid selline soov tekib, väitis ameeriklane Glenn Strachan, kes kattis 95 protsenti mägisest Makedooniast traadita internetiühendusega, mis teeb riigist esimese omataolise maailmas, vahendab Eesti Päevaleht.
Makedoonia traadita virtuaalse reaalsusega ühendamine läks maksma ligi 32 miljonit Eesti krooni, Eestis kuluks Strachani hinnangul ligi kaks korda rohkem.
Sel nädalal Eestit külastanud Strachani sõnul pole Makedooniast mitu korda arenenumas Eestis üleriigilist traadita internetti lihtsalt seetõttu, et pole tehtud piisavalt jõulist projekti.
oktoober 2006
Avatakse Elektrirongides WiFi levialad.
Elektriraudtee müügi- ja arendusfirektor Kuldar Väärsi täpsustas, et WiFi oranzhi sildi järgi on kolm esimest vagunit kergesti leitavad, reegel on ka see, et need on alati rongikoosseisu esimesed vagunid. Millistel liinidel täpselt WiFi vagunid sõidavad, on tema sõnul võimatu öelda, kuna rongid vahetavad marsruute.
Elektriraudtee kulutas seadmete ostmisele 150 000 krooni, lisandub edaspidine igakuine andmeside teenuse kulu, kuid reisijatele WiFi on tasuta.
07.märts.2007.
Hansabuss-i rahvusvahelises bussiliinis avati, teadaolevalt maailma esimene rahvusvaheline wifi.
Hansabuss WiFi buss liigub tööpäeviti Tallinn -Riia liinil. Business klassis leiduvad lauad ja 220V elektripistikud. Süüa ja juua pakutakse niisamuti.
WiFi leviala kestvus on 5 tundi. Interneti kiirus sõltub bussi asukohast, linnas seistes 800 kbits, maanteel liikudes 40 -100 kbits. VPN tunnel on avatud ja 230V saadaval.
märts 2007.
Tartu linn toetab sihtasutusi Puusepa 8 ja N. Lunini 6 asuvate haiglahoonete katmiseks WiFi võrguga. Pärnu, Haapsalu ja Viljandi haiglas levib WiFi niisamuti.
23.märts 2007.
Avati WiFi leviala Pelgulinna sünnitusmajas, mis portaali Hinnavaatlus.ee andmetel on teadaolevalt Euroopa esimene WiFi leviala sünnitusmajas.
“Noored papakesed ei pea enam beebipiltide üleslaadimiseks või tähtsate töötegemiste jaoks kulutama raha kalli GPRSi peale, vaid saavad seda teha otse sünnitusjärgses toas tasuta WiFiga,” kommenteeriti sündmust nimetatud portaalis.
13.juuli 2007.
WiFi avaneb SLK praamil St. Ola Hiiumaa liinil.
Saaremaa Laevakompanii, Hiiu Maavalitsuse, Hiiumaa Omavalitsuste Liidu ja Hiiumaa Ettevõtjate Liidu koostööna on Rohuküla-Heltermaa laevaliini teenindavale parvlaevale St.Ola rajatud traadita interneti võrk (wifi), mida reisijad saavad sülearvuti olemasolu korral sõidu ajal tasuta kasutada. Pakutav teenus aitab kindlasti kaasa ülesõiduks kuluva aja ratsionaalsemale kasutamisele. Kuna teenusepakkujal AS Televõrgul on praegu võrgu häälestamise periood, siis võib hetkel veel esineda ühenduses lühiajalisi katkestusi.
november 2007
Paljude kurvastuseks kadus Statoili tanklatest tasuta wifi, asemele tuli tasuline Elion Wifi teenus.
Mina enam Statoilist kütust ei võta.
2009 paigaldas SEBE kõikidesse kaugliinibussidesse tasuta Wifi.
27. november 2009 Sarbuss Kaugliinibussides levib WiFi
Alates teisipäevast hakkab oma kell 11.45 Tallinna väljuvas bussis tasuta internetikasutust võimaldama Sarbuss. Taoline võimalus on juba olemas SEBE bussides.
Sarbussi juht Kalle Tuisk ütles Oma Saarele, et esialgu pannakse tasuta traadita internet vaid ühte bussi, kuid tulevikus paigaldatakse vastavad seadmed ka teistesse bussidesse. Tuisu sõnul saab üsna pea interneti ka Tartu liin.
Seni on enamikus oma bussides WiFi teenust pakkunud AS SEBE. Selle ettevõtte ekspressbussi tootejuhi Kadri Johansoni kinnitusel on firmal võetud eesmärgiks tagada interneti kasutamise võimalus kõikides kaugliinibussides käesoleva aasta lõpuks. “Tänase seisuga on ilma internetita veel vaid loetud arv busse üle Eesti ning saame uhkusega teatada, et Kuressaare liini bussides on WiFi levi olemas,” märkis Johanson.
Nii SEBE kui ka Sarbuss kasutavad Eesti Energia KÕU internetti. Siiski võib kohati esineda leviauke. Johanson julgustas SEBE busside teenust kasutavaid reisijaid pöörduma internetiprobleemidega bussijuhi poole. “Bussijuhi jaoks on WiFi ruuterile restart’i tegemine muudetud väga lihtsaks ja see ei häiri tema põhitööd ehk reisijate kiiret ja turvalist sõidutamist,” kinnitas Johanson, kelle sõnul pürib SEBE esimeseks bussifirmaks nii Eestis, Skandinaavias kui ka tõenäoliselt kogu Euroopas, mille kõikides kaugliinibussides on WiFi leviala.
Levialade areng
Avalike/kontrollitud levialade arv jaanuarikuus:
2001. aasta 1 leviala 2002. aasta 5 leviala 2003. aasta 30 leviala 2004. aasta 210 leviala 2005. aasta 430 leviala 2006. aasta 700 leviala 2007. aasta 920 leviala 2008. aasta 1150 leviala 2009. aasta 1180 leviala 2010.08 aasta 1142 leviala 2011.11 aasta 1136 leviala