Wifi ajalugu Eestis

1999/2000

Külatee 1 raames kasutati Pärnumaal wifi seadet CISCO Aironet.

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus pakub Pärnu maakonnas juhtmevaba Wi-Fi andmesideteenust avalikule sektorile, ettevõtetele ja eraisikutele.

Ühenduse kasutamiseks on vajalik otsenähtavus kuni 5km kaugusel mastis (liitumispunktis) olevate seadmetega. Ühenduse kasutamiseks peab soovija hankima seadmekomplekti, mille hind sõltub kaugusest mastist ja on otsenähtavuse olemasolul 3000-7000 krooni koos paigaldusega.

Need seadmed on ühtesobivad/ toimivad tänaseni, kuigi seadmete ühtesobivust tookord veel ei uuritud.

märts 2000,

Alustab Wi-FI Alliance, rinevate WLAN toodete ühilduvuse kontrollimist ja märgistamist:

Wi-Fi CERTIFIED(TM) www.wi-fi.org

09. mail 2001.

Käivitus hotelli Olümpia II korruse restoranis esimene avalik WiFi leviala Eestis.

Seadmeks oli Orinoco AP 1000

Teostas: Teet Saluvere, Helmes

20 mail 2001

Avanes Grand Hotel Tallinn WiFi, mis on II avalik WiFi leviala riigis. (Orinoco RG 1000)

02. veebruaril 2002

Avaneb leviala Tartu Lõunakeskuses.

Teostas: Hr. Veljo Haamer

Baltic ITReview ilmub WiFi tutvustav artikkel http://files.wifi.ee/story.pdf

esimesed wifi levialad riigis on:

1. Hotell OLÜMPIA
2. Hotell HAAPSALU
3. Hotell TALLINN
4. Hotell VIRU
5. Kohvik NOKU
6. Kuutsemäe matkakeskus Valgamaal
7. Kohvik ÕUEMAJA, Kuressaares

Märts 2002 avanes portaal WiFi.ee

Ajakiri Luup esitleb WiFi avalikkusele: Marvet, Haamer

Märtsist alates koostavad vabatahtlikud entusiastid juhtmeta interneti kodulehekülge, kus on üleval info selle leviala kohta Eestis, seadmete tutvustused, näpunäited ning vastused lugejate küsimustele.

„Meie eesmärgiks on muuta internet vabavaraks ehk minimaalsete kulude abil kättesaadavaks kogu ühiskonnale,“ ütles veebisaidi www.wifi.ee üks tegijaid Veljo Haamer. „Alustuseks kasvõi igas maakonnas ühes kohas WiFi interneti leviala tekitamise teel.“ Peale leviala (hetkel seitse paika) leiab lehelt veel infot riistvara kohta, mis Eestis katkestuseta töötab ning millel on korralik teenindus.

25. aprillil 2002

Avatakse wifi leviala Tallinna lennujaamas.

Teostas: Anto Veldre

Järgnevad Tartu Wilde Pub ja Tartu raekoja Plats.

Teostas: Hr. Veljo Haamer

24. mai 2002

Viljandi WiFi initsiaatoriteks on Hr.Priit Noorhani ja Jaanus Toomsalu.

30. mai 2002

Paigaldatakse esimesed leviala tähised Viljandi keskväljakule.

Peale kuulsa interneti-liiklusmärgi on nüüd Eestis ka märk traadita interneti tähistamiseks, millest esimese panid kohalikud entusiastid üles Viljandis.

Projekti eestvedaja Priit Noorhani rääkis, et liiklusmärk ja traadita internet sobivad ideaalselt kokku, sest traadita võrgu kasutaja on ju liikuv inimene. Traadita interneti propageerija, veebisaidi Wifi.ee tegija Veljo Haamer ütles, et järgmine selline märk pannakse ilmselt juuni lõpus Pärnusse Port Arturi kaubamaja ette. ”Küllap see märk hakkab Eestis levima samamoodi, nagu sinine interneti-märk, mida senimaani ei ole liikluseeskirjadesse kantud, kuid mida me võime kohata pea igas Eesti linnas,“ rääkis Haamer. Viljandi on tõenäoliselt väljaspool Tallinna traadita võrgu alal juhtiv linn Eestis, sest peale Vabaduse platsi levib internet juba ka järve rannas (ning sealt ka järvele ja lossimägedesse) ning Grand Hotel Viljandis ehk kokku kolmes kohas.

26. august 2002.

Eesti Wi-Fi saab maailmas tuntuks läbi Kalifornia ajakirjanku sule.

Ajakirjaniku eksimuse tõttu nimetati artiklis Tallinna lennujaamam "bensiinijaamaks", kuid tegu oli tehtud ja sellest artiklist sai Eesti tuntuks, kui WiFi rakendaja Euroopas.

November 2002

Avaneb WiFi Nõunis, Palupera vallavalitsuse hoone aknal, eesmärgiga areneda esimeseks Munitsipaalvõrguks.

Vahendite puudumisel on tulemuseks leviala turistidele.

Teostas: Siim Jänes

Detsembr 2002

AS EMT ja AS Eesti Telefon tõid koos turule üle-Eestilise Wifi traadita internetiühenduse.

Uus traadita internetiühendus võimaldab kasutada väga kiiret internetti WiFi (Wireless Fidelity) levialades ning kõikjal üle Eesti väiksema kiirusega internetti GPRS-i vahendusel. Turvalisuse tagamiseks pakutakse klientidele lisaks ka virtuaalse privaatvõrgu (IP-VPN) teenust.

Veebruar 2003.

Rain Nõmm võrdleb testis WiFi seadmeid ja paneb tulemused kirja.

Märts 2003.

Esimene üldhariduskool Eestis avab oma WiFi

Esimese üldhariduskoolina sai endale traadita interneti ühenduse Tallinnas asuv Rocca al Mare kool, mille õpilased omal initsiatiivil selle paigaldamise eest hoolt kandsid.

“Mina tundsin selle vastu huvi ja läksin kooli juhtkonnaga rääkima,” ütles projekti eestvedaja, 10. klassi õpilane Margus Sõõrumaa.

Kooli direktor Rein Rebane leidis, et tal ei saa sellise algatuse vastu midagi olla ning andiski Sõõrumaa projektile heakskiidu. Edasi hoolitses Sõõrumaa ise selle eest, et Eesti WiFi-entusiasti Veljo Haameri abiga internetiühendus tekitada.

“Miks mitte tekitada õpilastele võimalus, mille kaudu nad hakkavad edasi püüdma,” rääkis Haamer.” Haameri ning matemaatikaõpetaja-süsteemiadministraatori Krista Orava abiga sai leviala kuu aja jooksul püsti ning nüüd kiirgab teise korruse sõrestiklael asuv saatja kiiret internetiühendust kohvikusse, koridori, kogu aulasse ning esimese korruse garderoobi juurde.

Juuni 2003.

Sideamet alustab WiFi teenuse osutajate registreerimist

Sideamet alustab traadita interneti püsiühenduse (Wireless Fidelity, edaspidi WiFi) teenuse osutajate registreerimist, et tagada selle teenuse kvaliteetne ja häireteta osutamine olukorras, kus WiFi teenuse kasutamise maht ja võrkude tihedus on oluliselt suurenenud.

Sideametis peavad ennast registreerima avatud võrkudes teistele isikutele WiFi teenust osutavad ettevõtjad.

Sideametis ei pea ennast registreerima need ettevõtjad, kes kasutavad WiFi võrke isiklikuks otstarbeks või kelle äripinnal osutab WiFi teenust mõni teine telekommunikatsiooniteenuse osutaja. Edaspidise asjatu tülitamise vältimiseks palub Sideamet siiski ettevõtjatel, kelle tegevuspinnal toimub WiFi teenuse osutamine, sellest Sideametile teada anda.

Juuni 2003.

Statoil & TELE2 avavad WiFi alad oma 45 bensiinijaamas.

Statoili turundusjuhi Hede Kerstin Luige sõnul paigaldatakse traadita interneti ehk wifi-võrk kõikidesse Statoili teenindusjaamadesse veel käesoleva aasta jooksul. “Esimesed traadita interneti levialad hakkavad tööle meie Tallinna teenindusjaamades, kusjuures linnahalli, Järvevana ja Õismäe teenindusjaamas paigaldatakse võrguseadmed juba lähinädalatel,” ütles ta. “Edasi tahame koostöös Tele2-ga liikuda Tallinnast välja ja katta võimalikult kiiresti Pärnu, Viljandi, Tartu ja Võru ning nii edasi, kuni traadita interneti kasutamise võimalus on kõigis linnades, kus Statoili lipp lehvib ning edasi ka igas meie teenindusjaamas.”

September 2003.

Tallinna Kesklinna valitsus kiidab heaks WiFi parkide idee.

Meil võiks olla üks park, kus kuritegevust kartmata saab tasuta internetis surfata. See muudaks linna meeldivamaks nii linnakodanikele kui ka välisturistidele,” ütles netiajakirja WiFi.ee toimetaja Veljo Haamer. Eesti traadita võrgu aktivistina tuntud Haamer käis ideed tutvustamas kesklinna valitsuses, pakkudes välja ka võimaliku koha – Harju tänava äärse haljasala. Kesklinna vanema Keit Pentuse sõnul on tegemist vahva ideega, sest traadita interneti kasutajaid on järjest rohkem. Idee pärineb New Yorgist“Olen meeldivalt üllatunud, et meie juurde tuldi nii hea mõttega. Ettevalmistustöö selle teostamiseks juba käib,” ütles Pentus. Tema hinnangul oleks mõistlik WiFi-park ja -kohvik rajada siiski Harjumäele, mitte Harju tänavale. “Oleme kõlakoja korda teinud ja püüame sinna tekitada mingit tegevust,” selgitas Pentus. Linnaosavanem kinnitas, et kaalutakse siiski teisigi võimalikke kohti. Haamer sai idee New Yorgi Bryant Parkist, mis asub kesklinnas, peatänava Broadway vahetus naabruses. Park on tuntud turistide meelispaigana, seal käiakse raamatuid lugemas või niisama istumas, pargis leiavad aset kontserdid ja öökinoseansid. “Kuna seal olid toolid ja lauad juba olemas, oli WiFi-ühenduse käivitamine poolteist aastat tagasi orgaaniline arengu osa,” ütles Haamer.'

November 2003.

Elion avab WIFi ala kõigis Neste A24 bensiinijaamades.

Novembri algusest on kõigis Neste tanklates Elioni ehitatud traadita interneti (WiFi) leviala, millega Eesti sai hoobilt juurde 29 avalikku juhtmeta võrgu leviala.

Neste Eesti ASi peadirektori Indrek Kaju sõnul on traadita interneti kasutamise võimalus Neste A24 jaamades lisaväärtuseks kõigile Neste ja Elioni klientidele.

Elioni juhatuse liikme Ahto Orava sõnul väärtustavad inimesed igapäevases äritegevuses ning vaba aja sisustamisel üha enam liikumisvabadust.

«Kümne aastaga on mobiiltelefonist saanud meie lahutamatu kaaslane, kuid täna vajame lisaks kõnesidele igal pool ka internetiühendust,» lausus Orav. «Elion on seadnud eesmärgiks pakkuda kvaliteetset, lihtsasti kasutatavat ja turvalist traadita internetti koos ööpäevaringse klienditoega kõigis Eesti maakonnakeskustes ja suuremates linnades.»

28. august 2003

Alustab esimene edukas Munitsipaalvõrk riigis: Kuremaa, Jõgeva maakond.

Teostaja: Raul Orav

Järgnevad- Vaimastvere, Siimusti, Jõgeva alev, Palamuse.

detsember 2003.

Alustab Munitsipaalvõrk Harglas,Taheva vallas, Valgamaal.

Teostaja: Sulo Hermlin

Juuni 2004.

Tallinnas avanevad esimesed WiFi pargid

Harju tänav, Nunne tänav, Poska tänav Kadriorus. Uninet& Haamer

oktoober 2004.

Maanteeamet alustab sõda Wifi leviala märkidega

«Oleme esialgu kaalunud nende paigaldajatele ettekirjutuste tegemist, aga tahame, et nad märgid maha võtaksid või seadusega kooskõlla viiksid,» lausus ta. Kuusk selgitas, et viimastel aastatel maanteede äärde liiklusmärgipostide külge pandud oranžikirjud WiFi tahvlid on omavoliliselt paigaldatud ega kuulu ametlike liikluskorraldusvahendite hulka. Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain selgitas, et keegi pole kahe aasta jooksul teede äärde kerkinud WiFi märkide ülespanekuks luba küsinud. «Minu arust on see reklaam, aga mitte liikluskorraldusvahend,» lisas ta. Pain viitas rahvusvahelistele konventsioonidele ja teeseadusele, mis sellist tegevust ei luba. Samas kinnitasid nii Pain kui Kuusk, et maanteeamet pole märkide vastu, kuid nõuab, et need viidaks seadusega kooskõlla.

detsember 2004.

Tartu LV initsiatiivil avatakse WiFi teenus 15 linna kohvikus.

www.tartu.ee

veebruar 2005

Haapsalu avab WiFi linna kohvikutes, Tartu eeskujul.

Haapsallu on lisandunud kaks tasuta WiFi leviala. Märtsi alguspäevil realiseerus Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ ja linnavalitsuse vahel sõlmitud koostööleping, mille tulemusena on tasuta interneti levialas nüüd Veekeskuse kohvik ja staadion. Ka Haapsalu Linnavolikogu saalis on võimalus olla tasuta WiFi võrgus.

Koostöö on alanud veel mitme WiFi teenuse pakkumisest huvitatud ettevõttega. Kahega neist on jõutud juba lepingu sõlmimiseni ning lähiajal laieneb WiFi ka Fra Mare kohvikusse ja restorani ning Teele kohvikusse.

Linn maksab baari, restorani või kohvikusse paigaldatavate WiFi–seadmete eest, ühenduse püsikulu tuleb tasuda asutusel endal. Püsikulu on ühendusest olenevalt 300 krooni ringis. Asutuse internetiühenduse kiirus peab olema vähemalt 1 megabitt (Mb) sekundis.

Linnavalitsuse hinnangul võib WiFi–huvilisi asutusi olla tosinkond. Ühe seadmekomplekti hind varieerub 1500–3000 kroonini, üldse läheb projekt linnavalitsusele maksma 25 000 — 30 000 krooni.

12.aprill 2005

WiFi avaneb Reval hotellides üle Baltikumi.

Kõigis Reval Hotels´i hotellides Tallinnas, Riias ja Vilniuses tasuta WiFi, mis ulatub kõigis hotellides üle maja, välja arvatud Reval Park Hotel & Casinos, kus tasuta WiFi on vaid restoranis ja lobby`s.

„Traadita Interneti levik on viimastel aastatel olnud peadpööritav ning paljud kliendid eeldavad hotellilt head internetiühendust,” selgitas Reval Hotelligrupi turundusjuht Merit Mägi.

„Meie jaoks on tähtis klientide mugavus – Revali hotellides oli WiFi olemas ka enne, kuid tasuline ning piiratud levialaga, nt kohvik või lobby ja seetõttu kasutamine kliendi jaoks komplitseeritud. Otsustasime need probleemid tasuta kõikjal leviva WiFiga lahendada, see on lisaväärtuseks nii majutus-, konverentsi- kui ka toitlustuskliendile.

mai 2005

Omavalitsuse toel käivitatakse Räpina ja Võru kesklinnas Munitsipaal WiFi-d

Räpina pakub kogu linna territooriumil traadita internetti tasuta, teatas Räpina vallavalitsus. Traadita interneti (WiFi) tugijaama paigaldas Elion Räpina Ühisgümnaasiumi katusele.

Kesklinnas saab alates tänasest kasutada WiFid traadita interneti võrgukaardiga varustatud sülearvutiga, kaugemal on vajalik spetsiaalne vastuvõtuseade koos antenniga.

Ühendus on küll tasuta, kuid selle kasutamiseks peab end kirja panema Räpina turismiinfopunktis vallamaja esimesel korrusel.

Räpina vald maksab Elionile ühenduse eest umbes kolm tuhat krooni kuus.

Võrus tuleb end eelnevalt registreerida Elioni Võru esinduses Vabaduse 1 (Semu kaubamaja) või alates juunikuust Võru linnavalitsuse infosaalist, kus väljastatakse paroolikaart.

august 2005.

Viljandi Folk raames leiab aset riigi esimene avalik WARDRIVING.

Eesti esimese avaliku WiFi ehk traadita interneti matkaraja läbis nädalavahetusel Viljandis seitse inimest. Ürituse korraldajate hinnangul ületas osavõtjate arv lootused, seda enam, et nädalavahetusel valitsenud vihmane ilm takistas sülearvutite kasutamist ja WiFi signaali levikut.

«Arvasime enne üritust, et heal juhul osaleb selles paar-kolm inimest,» ütles Viljandi Maavalitsuse infotalituse juhataja Kaupo Kase. «Nädalavahetuse jooksul võttis matkaraja WiFi saatjatega ühendust kokku kuusteist arvutit, aga kõik need ei pruukinud olla orienteerujad. Seitse lõpetajat on kindlasti väga hea tulemus.»

Orienteerumismängu idee autor Veljo Haamer rääkis oma mõttest just Viljandi IT-ala entusiastidele, sest kolm aastat tagasi paigaldati siia Eesti esimene traadita interneti leviala tähistav liiklusmärk.

aprill 2006.

Ameeriklane Glenn Strachan märgib, et Eesti on võimalik katta traadita Internetiga 12 kuuga.

Eesti saaks katta traadita internetiga juba enne järgmist talve, kui kellelgi vaid selline soov tekib, väitis ameeriklane Glenn Strachan, kes kattis 95 protsenti mägisest Makedooniast traadita internetiühendusega, mis teeb riigist esimese omataolise maailmas, vahendab Eesti Päevaleht.

Makedoonia traadita virtuaalse reaalsusega ühendamine läks maksma ligi 32 miljonit Eesti krooni, Eestis kuluks Strachani hinnangul ligi kaks korda rohkem.

Sel nädalal Eestit külastanud Strachani sõnul pole Makedooniast mitu korda arenenumas Eestis üleriigilist traadita internetti lihtsalt seetõttu, et pole tehtud piisavalt jõulist projekti.

oktoober 2006

Avatakse Elektrirongides WiFi levialad.

Elektriraudtee müügi- ja arendusfirektor Kuldar Väärsi täpsustas, et WiFi oranzhi sildi järgi on kolm esimest vagunit kergesti leitavad, reegel on ka see, et need on alati rongikoosseisu esimesed vagunid. Millistel liinidel täpselt WiFi vagunid sõidavad, on tema sõnul võimatu öelda, kuna rongid vahetavad marsruute.

Elektriraudtee kulutas seadmete ostmisele 150 000 krooni, lisandub edaspidine igakuine andmeside teenuse kulu, kuid reisijatele WiFi on tasuta.

Märts 2007.

Tartu linn toetab sihtasutusi Puusepa 8 ja N. Lunini 6 asuvate haiglahoonete katmiseks WiFi võrguga. Pärnu, Haapsalu ja Viljandi haiglas levib WiFi niisamuti.

23.märts 2007.

Avati WiFi leviala Pelgulinna sünnitusmajas, mis portaali Hinnavaatlus.ee andmetel on teadaolevalt Euroopa esimene WiFi leviala sünnitusmajas.

“Noored papakesed ei pea enam beebipiltide üleslaadimiseks või tähtsate töötegemiste jaoks kulutama raha kalli GPRSi peale, vaid saavad seda teha otse sünnitusjärgses toas tasuta WiFiga,” kommenteeriti sündmust nimetatud portaalis.

juuli 2007.

WiFi avaneb SLK praamil St. Ola Hiiumaa liinil.

Saaremaa Laevakompanii, Hiiu Maavalitsuse, Hiiumaa Omavalitsuste Liidu ja Hiiumaa Ettevõtjate Liidu koostööna on Rohuküla-Heltermaa laevaliini teenindavale parvlaevale St.Ola rajatud traadita interneti võrk (wifi), mida reisijad saavad sülearvuti olemasolu korral sõidu ajal tasuta kasutada. Pakutav teenus aitab kindlasti kaasa ülesõiduks kuluva aja ratsionaalsemale kasutamisele. Kuna teenusepakkujal AS Televõrgul on praegu võrgu häälestamise periood, siis võib hetkel veel esineda ühenduses lühiajalisi katkestusi.

november 2007

Paljude kurvastuseks kadus Statoili tanklatest tasuta wifi, asemele tuli tasuline Elion Wifi teenus.

Mina enam Statoilist kütust ei võta.

Levialade areng

Avalike/kontrollitud levialade arv jaanuarikuus:

2001. aasta 1 leviala
2002. aasta 5 leviala
2003. aasta 30 leviala
2004. aasta 210 leviala
2005. aasta 430 leviala
2006. aasta 700 leviala
2007. aasta 920 leviala 
2008. aasta 1150 leviala