ADSL
Asymmetric Digital Subscriber Line e. Asümeetriline digitaalne abonentliin
See on modemtehnoloogia, nagu nimigi ütleb, põhineb ta assümeetrilisusele. Ehk eri suundades on infoedastuskiirus erinev. Sellise tehnikaga võidakse saavutada märgatavalt suur ülekandekiirus ka vanades vaskliinides. ADSL liigutab infot abonendi poole palju suurema kiirusega kui teises suunas. Näiteks abonendi poole kuni 4-6 Mb/s ja teises suunas 384kb/s. ADSL on siis ka kõige halvimal juhul juba 3 korda kiirem kui ISDN ja 10 korda kiirem kui kõige kaasaegsem modemitehnoloogia. Abonendi suunas liigub info 40 korda kiiremini, kui ISDNiga või 150 korda kiiremini kui modemiga!
Ajaloost ja tööpõhimõttest
ADSL-tehnika töötas välja J.W. Lechleider aastal 1989. ADSL on optimiseeritud pigistama võimalikult suur kapasiteeti vaskkaablist- pidades eelkõige silmas arenenumaid videoteenuseid-nõudmisel video ja videomängud. Lisatöökindlust saavutatakse statistiliste ja matemaatiliste menetlustega. ADSL põhineb kaasaegsele digitaalsignaalitöötlusele ja võimsatele algoritmidele, mille abiga suudetakse pigistada palju infot telefoniliinist läbi. Peale selle on tehtud palju täiustusi muundajates, analoogfiltrites ja A/D-muundajates.
ADSL modemtehnoloogia, võimaldab tavalise telefoniliini (õigemini vaskpaari) peale tihendada lisaks tavalistele telefoniteenustele (või ISDN 2B+D ühendusele) ka suure kiirusega andmesidekanali. Ainus koht, kus andmesidevõrk ja telefoniliin sel juhul "kokku saavad", ongi seesama füüsiline liin ise.
Kuna ADSL- tehnoloogia puhul on ühenduse kasutajad pigem info tarbijad, mitte selle pakkujad, siis on ka see andmesidekanal löödud lahku veel omakorda kaheks suunaks- üleslaadimiskanal võrgu poole (upload) ja allalaadimiskanal võrgust kasutaja poole (download). Allalaadimiskanali maksimumläbilaskevõimeks võib olla kuni 8 Mbit/s ja üleslaadimiskanalil kuni 1 Mbit/s. Siit tulenebki ADSL-i asümmeetriline külg. Tavatelefoniühenduse jaoks kasutatav sagedusriba on andmeside omast eraldatud spetsiaalse passiivse splitteri abil, mis võimaldab säilitada telefoniühenduse ka sellistel juhtudel, kui andmesidekanalid on rivist väljas.
Iga ADSL modemit (ANT) võib funktsionaalselt vaadelda kui mitmete paralleelselt töötavate alammodemite kogumit, kus iga modempaar vastutab vaid oma kindla sagedusvahemiku eest. Meil kasutatava DMT (Discrete Multitone) modulatsioonimeetodi puhul on iga sellise riba laiuseks 4 kHz ning üleslaadimiskanali moodustavad 32 ja allalaadimiskanali 256 sellise ribaga alamkanalit.
Iga konkreetse vaskpaari sagedusspekter on teatavasti erinev, mis sõltub mitmetest asjaoludest: liini pikkusest, selle kvaliteedist, liinile mõjuvatest pidevatest ja juhuslikest häiretest ning müradest erivevates spektriosades. DMT võimaldab sellisel juhul sellised modempaarid, mis on ette nähtud töötama spektriosades, mille amplituudsageduskarakteristik jääb allapoole kriitilist piiri, lihtsalt välja lülitada- lõpptulemuseks on vaid summaarse läbilaskevõime langus.
Telefoniliin tuleb kliendile koju, telefonikõne kanali ja andmeside kanali sagedusribad eraldatakse jagajafiltritega. Andmeside kanal läheb edasi ADSL modemisse, mis omakorda on ühendatud abonendi terminaliga. Telefonikõne kanal läheb edasi abonendi telefoni. Keskuse pool jagatakse samamoodi telefonikõne kanal, mis läheb siis telefonivõrku ja andmeside kanal, mis läheb siis nö. andmevõrku.
ADSL tehnoloogia, võimaldab nn. tavalise telefoniliini ehk vaskpaari peale mahutada lisaks tavalisele telefonikõnele (sh. fax, ISDN jms) ka suure kiirusega andmesidekanali. ADSL kasutab küll sama füüsilist liini mida ka traditsioonilised telefoniteenused, kuid ADSL ei sega samalajal telefonikõnet, kuna ADSL kasutab kõnest erinevaid sagedusi ning kasutatakse lisaks ka passiivset filtrit (DSL filter), mis võimaldab säilitada telefoniühenduse ka sellistel juhtudel, kui andmesidekanalid on rivist väljas. Lisaks on veel ka andmesidekanal omakorda lahku löödud kaheks suunaks- üleslaadimiskanal keskjaama poole (upload) ja allalaadimiskanal keskjaamast kasutaja poole (download). Standardi ADSL (annex A)puhul kasutatakse sagedusi 25.875 kHz kuni 138 kHz üleslaadimiskanali jaoks ning 138 kHz kuni 1104 kHz kasutatakse allalaadimiskanali jaoks. Lisaks jaotatakse need kanalid veel omakorda väiksemateks kanaliteks, mille iga sagedus on 4.3125 kHz. Esmasel kontrollil testib ADSL modem millistel kanalitel jääb amplituudsageduskarakteristik allapoole kriitilist piiri, kasutatakse siis ainult neid kanaleid millel on piisav signaali ja müra suhe, ülejäänud jäävad kasutamata.
See sõltub aga mitmetest asjaoludest: liini pikkusest, selle kvaliteedist, liinile mõjuvatest häiretest ning müradest. Lõpptulemuseks on vaid summaarse läbilaskevõime langus ning ADSL töötab probleemideta edasi.
Eestis pakuvad ADSL tehnoloogial põhinevaid internetiühendusi Elion ja Elisa. Kuna ADSL2+ standard võimaldab suuremaid ühendusekiiruseid, pakub Elion ka sellel tehnoloogial põhinevat IPTV ehk digitaaltelevisiooni teenust.
