Mikroskeem

Mikroskeem e. Mikrokiip e. Kiip

Elektroonikas on integraallülitus (tuntud ka kui IC, kiip või mikrokiip) pisike vooluahel, (koosneb põhiliselt pooljuhtseadistest ja ka passiivelementidest) mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist põhimikule. Integraallülitusi kasutatakse peaaegu kõigis elektroonikaseadmetes ja see on toonud põhjaliku pöörde elektroonikamaailmas. Arvutid, mobiiltelefonid ja muud digitaalsed seadmed on saanud kaasaegse ühiskonna struktuuri lahutamatuks osaks, mille tegi võimalikus integraallülituste tootmise madal hind.

Hübriidintegraallülitus on pisike vooluahel, mis on ehitatud üksikutest pooljuhtseadistest ning passiivelementidest ja ühendatud põhimikule või trükkplaadile. Monoliit-integraallülitust tehakse seadmetest, mis on valmistatud mikroelementidest, mis on difusiooni teel tehtud üheks pooljuhi põhimikuks - kiip.

Ajalugu

6. veebruaril 1959 esitas Texas Instruments’i insener Jack Kilby patendi pooljuhtmaterjalidest skeemile, kus kõik komponendid on täielikult integreeritud. Sündinud oli mikroskeem, ilma milleta te seda postitust hetkel ei loeks.

Samal ajal mõtles Robert Noyce, kes oli Fairchild Semiconductor Corporation’i asutaja, samas suunas, kuid soovis kasutada alusmaterjaliks räni. Hiljem Jacki ja Roberti ideed ristati ja sellest sai alguse kogu tehnikarevolutsioon ning võite ise näha, kuhu tänaseks selle teemaga jõutud on.

Kilby sai oma töö eest Nobeli füüsikapreemia ja hiljem kaas-leiutas taskuarvuti. Noyce asutas sellise väikse firma nagu Intel.