Pool

Pool – Poolid ei ole muud kui pikad rullikeeratud traadijupid. Poolide kasutusalasid on samuti mitmeid. Vastupidiselt kondensaatorile laseb pool paremini läbi just alalisvoolu ja avaldab vahelduvvoolule suurt takistust. Selle takistuse väärtus on seda suurem, mida suurem on poolist läbilastava vahelduvvoolu sagedus. Seepärast kasutataksegi poole selleks, et takistada enamasti just kõrgsageduslike vahelduvvoolude jõudmist sinna, kuhu nad jõuda ei tohi. Samamoodi, nagu kondensaator on ka pool võimeline endasse salvestama elektrienergiat. Seda, kui palju pool elektrienergiat endasse salvestab näitab pooli induktiivsus. Pooli induktiivsus sõltub tema keerdude arvust (kui keerdude arv suureneb kaks korda, siis induktiivsus suureneb umbes neli korda) ja samuti selle aluse (südamiku) materjalist, mille peale on pool keritud. Pooli induktiivsuse mõõtühikuks on henri (H), kõige sagedamini tuleb tegemist teha mikro- ja millihenridega (μH ja mH). Pool, millest läheb vool läbi töötab ka magnetina – öeldakse, et pool tekitab enda ümber magnetvälja. Vastupidi, kui pooli ümber tekitada näiteks teise pooli abil magnetväli, siis tekib poolis vool. Poole kasutatakse koos kondensaatoriga kasutatakse võnkeringide ja filtrite konstrueerimiseks.