SWL

SWL e. Short wave listener

SWL-ks nimetatakse raadiosidehuvilist kes kuulab raadioamatööride raadiokõnelusi ja märgib üles endale vajalikud andmed. Tavaliselt omavad SWL-d spetsiaalseid raadioid ehk vastuvötjaid. Iga kuulaja omab kutsungit mis koosneb prefiksist ja sufiksist. Prefiks näitab riiklikku kuuluvust ja piirkonda selles riigis. Sufiks on, aga, igal amatööril erinev, see on nagu nimi. Raadioamööridel on sufiks täheline ja kuulajatel numbriline.

Nt. ES6-666, ES6 -prefix 666 -sufix. 
ES on Eesti, 6-Võru maakond ja 666 on minu isiklik tunnus ehk sufiks.

Kuulajad kuulavad raadioamatööride kõnelusi (kontakte) ja märgivad need üles logiraamatusse. Nad saadavad QSL-kaarte samuti kui raadioamatöörid. QSL-kaart on nagu tavaline postkaart, ainult, et sealt on võimalik leida saatja kutsung, saaja kutsung, raadiokõneluse päev, rahvusvaheline kellaaeg, sagedus, kuulatu raport, kellega sidet peeti ja side liik. Aeg on tavaliselt Greenwitchi aeg ehk UTCs. Sagedus on märgitud mitmeti. Kas MHz-des või meetrites. Lainepikkus meetriteks saadakse kui 300 jagatakse MHz-iga ja ümardada täisarvuni (see ei ole täpselt laine pikkus meetrites).

Raport on kas kahe(RS) või kolmekohaline number (RST).

R = arusaadavus viie palli süsteemis. 
S = tugevus üheksa palli süsteemis. 
T = kasutatakse morses ja DIGIs. 

Tavaliselt on numbriks 9, aga võib ka olla väiksem. Side liike on mitmeid, enam levinumad on SSB, FM ja AM on mikrofonside. SSTV e. aeglase pildilaotusega televisioon, seal saadetakse pilte. CW - morse side ja RTTY ehk teletaip side. Nüüd on lisandunud mitmeid DIGI tüüpe: MT63, PSK, HELL jms. Kuulamises peetakse ka võistlusi. Tavaliselt on need nädalavahetusel. Samuti on võimalik saada kuulamise eest diplomeid kui oled täitnud diplomi andjate poolt esitatud tingimused.