VirtuaalMuuseum
Teie ees on väike Lõuna-Eesti Muuseum, mis alustas asjade kogumist vaikselt 1980-de lõpus.
Huvi vanade asjade vastu ilmus 80-ndatel, mis süvenes 90-ndatel, kui puutusin palju kokku muuseumitega, tasapisi on erinevaid esemeid järjest juurde lisandunud, sooviga jäädvustada ajalugu vaatamiseks ka tulevastele põlvedelegi.
Üritame säilitada kõike mis võimalik ja seda ka väärt on. Kunagi ei tasu midagi kergekäeliselt ära visata, igal asjal on rääkida oma ajalugu, mida katsumegi tasapisi pildi ja sõna abil kirja panna, et näidata seda interneti abil huvilistele, mis muidu poleks nii lihtsalt võimalik.
Pilte ja lugusid lisandub, ajapikku järjest juurde
Kui Teil on midagi muuseumile pakkuda, võtke julgelt ühendust Email: jaan.grenbaum(ät)gmail.com Suured tänud kõigile, kes on aidanud kollektsiooni täiendada !!!
Väike valik kogunenud asjadest:
Fotograafia ja video
Filmiprojektor - Nõukogude Liit, Ukraina, Odessa
Filmiprojektor "KINOPROJEKTOR TIP 16-NP-7" Кинопроектор 16НП7 valmistatud Nõukogude Liidus.
KINOPROJEKTOR NEMOI UKOPLEVOZNÕI TIP 16-NP-7 (Немой узкопленочный кинопроектор)
Valmistatud 1948. Pärineb Võrumaalt. Nende kinoprojektorite tootmist alustati 1947 aastal Odessas. Kaadri mõõt 16 mm. Kasutas lampi mille võimsus oli 300 luumenit.
Filmikaamera Bauer 88B - Saksamaa, Stuttgart
8mm kompaktkaameraid Bauer 88B valmistati Saksamaal, Stuttgartis, firma Eugen Bauer GmbH poolt, aastatel 1954 - 1960. Kuna ta töötab üleskeeratava kellamehhanismi pealt, ei vaja töötamiseks patareisid.
Pildil olev eksemplar pärineb teada olevalt Soome pealinnast Helsinkist, mille omandsin 2003 aastal.
Fotoaparaat LJUBITEL (фотоаппарат "Любитель") - Nõukogude Liit, Leningrad.
Neid fotoaaparaate valmistati 1949-1956 aastate vahemikus 1 361 110 tükki Leningradi tehaes ЛОМО (ленинградское оптико-механическое объединение). Hiljem hakati tootma täiustatud versiooni LJUBITEL-2 (Любитель-2). Mõlemad aparaadid on mõeldud amatöörfotograafile, eriti aga algajatele, nad olid oma ülesehituselt lihtsad ja hinnapoolest odavad. Ühe filmiga sai teha 12 fotot, pilti on võimalik teha alates 1,3 meetri kauguselt kuni lõpmatuseni, obektiiv oli 3 läätseline "Т-22" ("Триплет") Kaadri formaat: 6x6 Mõõdud: 95х90х125, kaal: 570 grammi.
Pildil olev eksemplar on pärit Võrumaalt, Sännast mille omandasin 2006 aastal, Vosmani käest.
Kompaktkaamera Chinon Bellami - Jaapan
Kompaktkaamera Chinon Bellami, Valmistatud Jaapanis firmas Chinon Industries Inc. 1970-ndatel, fotoaparaadil on olemas juba autofookus, töötab 2.e Alkaline 1.5V LR44 batareiga. Firma ise loodi 1948 aastal ja kuulub nüüdseks Kodak Digital Product Center, Japan Ltd. Kasutas 35mm filmi, pilti sai teha alates 1 meeter kuni lõpmatus. Kaal 220 grammi.
Fotoaparaat Kodak Ektra 100 - Saksamaa.
Kodak Ektra 100 hakati tootma 1978 aastal Saksamaal. See Kompakt Fotoaparaat ei kasuta batareisid ja on väga lihtne kasutada.
Fotoaparaat Lomo Smena 7 (Смена-7) - Nõukogude Liit
Fotoaparaati Smena 7-d tootis Lomo aastatel 1969-1971, ühtekokku 1 992 546 tükki. Fookus manuaalne, Läätsed on fikseeritud Triplet-43 4/40. Katik 1/15, 1/30, 1/60, 1/125, 1/250 + B. Kaadri suurus: 24×36 mm. Filmi tüüp 135.
Pildil olev fotoaparaat pärineb Lõuna-Eestist ja aparaadi annetas Andreas 2011 aastal.
Fotoaparaat Belomo Vilja Avto (Вилия-авто) - Nõukogude liit, Valgevene
Fotoaparaati Vilja Avto toodeti 1973-1985 aastani Valgevene Optika Mehaanika tehases. Objektiiv Triplet Т-69-3» 4/40. Kaadri suurus 24×36 mm. Filmi tüüp 135. Mõõtmed: 72×85×128 mm. Kaal: 450 grammi.
Pildil olev fotoaparaat pärineb Lõuna-Eestist ja aparaadi annetas Andreas 2011 aastal.
Fotoaparaat ZENIT TTL (Фотоаппарат «Зенит-TTL») - Nõukogude Liit, Krasnogorsk
ZENIT TTL -i toodeti Tehases "KMZ" (Krasnogorsk) alates 1977 kuni 1985 ja tehases "BeLOMO" alates 1980 kuni 1982. Oli väga populaarne fotoaparaat neid toodeti umbes 2,6 miljonit. Kaadri formaat: 24×36 mm. Objektiiv: HELIOS 44M. Kasutas 35mm filmi, ühe filmiga sai teha 36 fotot. Mõõdud: 38×100×93 mm, Kaal: 1,01 kg.
Pildil olev fotoaparaat kannab seerianumbrit 63861.
Fotoaparaat FED 4 (Фотоаппарат ФЭД-4) - Nõukogude Liit, Ukraina
FED 4 tootis tehas "FED" Ukrainas alates 1964 kuni 1980 aastani, mida toodeti 633096 tükki. Kasutas 35mm filmi.
Pildil olev fotoaparaat on toodetud 1970.
Fotoaparaat FED Mikron 2 (Фотоаппарат ФЭД Микрон 2) - Nõukogude Liit, Ukraina
FED Mikron 2 fotoaparaate valmistas tehas "FED" Ukrainas neid ühtekokku 35000 tükki ja seda aastatel 1978 kuni 1986. Kaadri mõõt: 24×36 mm. Kasutas filmitüüpi 135, millega sai ühtekokku teha 36 kaadrit pilti. Mõõdud: 112х59х77 mm. Kaal: 460 grammi. Objektiiv: «Индустар-81» 2,8/38
Side, telefon
Direktori telefon (Телефонный концентратор "КД-6") - Nõukogude Liit
Direktori telefon /Телефонный концентратор "КД-6" (концентратор директора)/ võimaldab lülitada samaegselt järgi 6 linna või kohalikku telefoniliini, võimaldab panna kõnesid ootele ja teha konveretskõnesid. Kaal 4kg. Mõõdud: 315х192х162 mm. Valmistatud umbes 1960-ndate paiku.
Pildil olev Telefon pärineb väidetavalt, Peipsi kandist, mille annetas Ain 2007 aastal. Toodetud 1960-ndatel.
Alalisvoolu Sild - Мост постоянного тока, МВУ-49 - Nõukogude Liit
Takistuse mõõtmiseks vahemikus 1О Oom kuni 1 KiloOom. Valmistatud 1960.
Isolaatorid MELESKI, EKO ja Johannes Lorupi Klaasivabriku tehastest. - Eesti
Meleski klaasivabrik rajati 1792.-1795. a., oma tegevuse lõpetas aga alles 1992. a. Oma 200 tegevusaasta jooksul valmistas Meleski vabrik kõige erinevamaid esemeid. 19. sajandil olid vabrikud eeskätt tuntud kui peeglivalmistajad. 20. sajandil ettevõtte profiil muutus ja kesksele kohale tõusid pudelid ning olmeesemed.
1933. a. suvel seoses uue Tallinna rajatava vabrikuga alanud lahkhelid Meleski omanike ja Lorupi vahel lahvatasid tõsisemaks kahe ettevõtte vaheliseks tüliks 1934. a. novembri alguses, kui teedeministeeriumi posti-telegraafi-telefonivalitsus kuulutas välja konkursi aastaseks telefoniisolaatorite tellimiseks ja mõlemad pretendendid konkurenti teravalt kritiseerima asusid. Isolaatorid telliti siiski Lorupi vabrikult, kuna novembris Meleskit külastanud tööstusinspektor E.Millistfer kirjeldas oma raportis vabrikut üsna mustades värvides: “…O/Ü Meleski klaasivabrikus oli oktoobri lõpus ametis 129 töölist. Isolaatorite valmistamiseks on vajalik press ja ventilatsioon on olemas, kuid vorme hetkel pole, samuti pole väljaõppinud meistreid - need kõik on Meleskist ära tulnud ühes Lorupiga...Klaasi valmistatakse Meleskis Võrtsjärve äärest võetud liivast, mida seni kasutatud pole. Lorup kasutas Petseri liiva…Meleskil on raskusi küttepuudega, mille tagavarad on hetkel otsas. Küttepuid veetakse hobustega Jõesuust. Miks puid pole, ei tea, kuid ilmselt on tegu kapitaliraskustega…”33 Isolaatorite probleemile järgnes kiiresti uus tüli 1/4liitriste riigimonopoli pudelite tellimuse pärast. Mõlemad vabrikud esitasid oma nii kalkulatsioonid, kui kirjeldasid konkureeriva ettevõtte nõrku külgi.
Meleski juhid leidsid, et Lorupile oli juba piisavalt soodsaid riigitellimusi antud ja vabrik pidanuks seega tükiks ajaks tööga kindlustatud olema. Lisaks rõhutati asjaolu, et ajal mil Lorup oli Meleski endine rentnik täitis vabrik kõik riigitellimised, töötades vaid ühe sulatusahjuga, kuid “nüüd on vabriku sisseseade meie poolt tunduvalt täienenud…mistõttu meie vabrik on suuteline täitma praegusel ajal igasuguse tellimuse…” Lorup omalt poolt ründas konkurendi pakutud odavamat hinda :”Varasematel aegadel on ka riigi tellimise väljaandmise ajal sarnaseid odavaid pakkumisi olnud, mis olid selleks ettevõetud, et riigi tellimise saamisel uusi osanikke juurde meelitada. Riigi tellimuse mitte saamisel varisesid sarnased ettevõtmised kokku, jättes tasumata riigi maksud ja tehes kahju isikutele, kes olid lihtsalt suurte lubaduste järele osanikuks hakanud.” Lisaks sellele, esines Lorup väitega, et tema klaasivabrik olevat Eesti vanim ja seega kogenenuim. Vabriku vanust arvestades võttis ta aluseks need aastad, mis ta kokkuvõttes klaasivabrikuid oli juhtinud s.t. luges oma vabriku algusajaks 1924. a., mil ta Meleskis vabrikut rentima hakkas ja mida ta nüüd kirjas “uueks vabrikuks” nimetas.
Saarepõllus alustas 1815. aastal tööd Lelle klaasikoda, mis oli hilisema Eidapere klaasivabriku "EKO" eelkäija. Mõisa maadele ehitati 19. sajandi algupoolel klaasivabrik, mis töötas 1928. aastani ja ongi aleviku tekkimise aluseks. Klaasivabriku hooned on osaliselt siiani säilinud. Säilinud on ka klaasivabrikuaegne miljöö ning legendid.
Isolaatorid pärinevad Võrumaalt. Viimati olid pildil olevad isolaatorid kasutusel sidepostide küljes.
Raadioside, raadiosaatjad, mobiilid
Raadiosaatja ICOM IC-U16
Tegu on UHF käsijaamaga mis toimib sagedusvahemikus 450 - 490 MHz ja 480 - 512 MHz. Mõõtmed: 65x196x38 Toodeti sellsieid jaamu 80 lõpus-90 alguses.
Raadiosaatja Ljon - Bulgaria
Ljon on simpleks raadiosaatja, mida kasutati vene ajal laialdaselt Kolhoosides/Sovhoosides. Valmistati neid mitmes kohas Ljon-V valmistati Voronezis, Ljon-B valmistati Bulgaarias, Ljon-M mida valmistati Valgevenes Molodedzno linnas. Enamasti olid nad sagedustel 33 - 48.5 MHz; 57 - 57.5 MHz. Диапазон 57 - 57.5 Väljundvõimsus oli neil 10-16 W, vastuvõtu tundlikkus 0,5 mikroV.
Pildil olev isend on pärit Väimela Sovhoosist, Võrumaalt, mis lahkelt anti ära 2004 aastal. Töötas see seal
sagedusel 57,175 MHz. Ilmselt on valmistatud 1979 lõpus/1980 alguses.
Raadiotelefon RT 21-1B (Радиотелефон РТ 21-1Б)
RT 21-2M on valmistatud Bulgaarias firmas Elektron, RT 21-1B on valmistatud samuti Bulgaarias kuid tehases Vorosilov ja väljundaste töötab 1 lambi pealt. Mõõdud: 310х85х285, Kaal: 6 kg. Kasutati omalajal sovhoosides.
RT 21-2M on 57,175 MHz, Kanal K7, GOST 12252-66, Nr: 46522, RT 21-1B, Kanal I4, 57,275, Nr: 246806. Päritolu Väimela ja Lasva sovhoosist, Võrumaalt.
Mobira Cityman 450 NMT450 mobiiltelefon - Soome, Nokia.
Valmistatud Soomes, oli üks esimesi käsitelefone, mis mahtus hädaga taskusse valmistama hakati neid 1987-l aastal. Eestis opereeris NMT450 EMT, mis sulges oma võrgu 10. detsembril 2000.a.
Pildil olev telefon on pärit Tallinnast, mille annetas 2003 aastal Rein.
Ülejäänud arhiivis olevad mobiilid
Tootja / Mudel tüüp / Aasta / Mitu tükki. kirjeldus --------------------------------------------------------------------------------- Alcatel BF31W - 200X - 1tk. -
Ericsson A1018s - 1999 - 2tk. - http://www.gsmarena.com/ericsson_a1018s-114.php Ericsson R310S - 2000 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/ericsson_r310s-200.php Ericsson GH688 - 1996 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/ericsson_gh_688-106.php Ericsson GH388 - 1995 - 2tk. - http://www.gsmarena.com/ericsson_gh_388-103.php Ericsson GA318 - 1995 - 2tk. - http://www.gsmarena.com/ericsson_ga_318-99.php
Motorola V2288 - 2000 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/motorola_v2288-221.php
Nokia 6280 Type: RM-78 - 2005 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_6280-1199.php Nokia 6080 Type: RM-166 - 2006 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_6080-1597.php Nokia 5110 Type: NSE-1NX - 1998 - 2tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_5110-7.php Nokia 5210 Type: NSM-5 - 2002 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_5210-286.php Nokia 5140i Type: RM-104 - 2005 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_5140i-1150.php Nokia 3510i Type: RH-9 - 2002 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_3510i-344.php Nokia 3310 Type: NHM-5NX - 2000 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_3310-192.php Nokia 3210 Type: NSE-8 - 1999 - 2tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_3210-6.php Nokia 2610 Type: RH-86 - 2006 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_2610-1525.php Nokia 1600 Type: RH-64 - 2005 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_1600-1188.php Nokia 1208 Type: RH-105 - 2007 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_1208-1977.php Nokia 1100 Type: RH-18 - 2003 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/nokia_1100-512.php Nokia 880 Type NHE-4BX - 1995 - 1tk. - http://nokiamuseum.com/view.php?model=880 Nokia 250 Type THF-5XN - 1994 - 1tk. - http://www.digitaltmuseum.no/things/mobiltelefon/TELE/TELE.TKU-5779?pos=1
Philips Fizz (GSM) - 1996 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/philips_fizz-143.php
Panasonic G60 - 2003 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/panasonic_g60-411.php
QTEK 8310 - 2005 - 1tk. - http://www.gsmarena.com/panasonic_g60-411.php
Raadioringhääling, grammofonid jms.
Rariteetne raadio - Rekord 53, 1950-st aastatest - Nõukogude Liit, Novosibriski oblast, Berdsk.
Rariteetne Venemaal, Novosibriski oblastis, Berdskis toodetud raadio BRD - (Berdsk Radio Zavod) tehases 1950-st. Rekord 53" Model 1953.
Pildil olev Raadio pärineb teada olevalt Võrumaalt, mis minuni jõudis 1980-de lõpus, Leida Rist käest.
Rariteetne raadio Ogonek (Огонёк)- Nõukogude Liit, Moskva
Raadio Ogonjok on valmistatud Moskva tehases Krasny Oktyabr. Tarvitab voolu 127/220 Volti. Sagedusala kesklaine ja pikklaine. Kere valmistatud bakaliidist. Mõõdud: 225 x 270 x 160 mm.
Pildiloleva raadio on valmistatud aastal 1958 ja selle annetas Marko 2011 aastal.
Termoelektrigeneraator TGK-3 (Термоэлектрогенератор ТГК-3) - Nõukogude Liit, Pravdinsk ja Moskva
Kasutati neid omalajal raadio toiteks, kui puudus elekter. Toodetud Metallolamp tehases Nõukogude Liidus kas Pravdiskis või Moskvas, 1950-ndatel. Mõeldud järgmiste raadiote toiteks, Rodina-47 (tarbivus 0,5A) Rodina-52 (tarbivus 0,52A), Iskra (tarbivus 0,30A) ja Tallinn B-2 (tarbivus 0,3A).
Termoelektrigeneraator pärineb Võrumaalt, annetas Aino 2008 aastal.
Raadiotranslatsiooni raadiovastuvõtja Ишим - Nõukogude Liit, Kazastan, Petropavlovsk
Raadiotranslatsiooni e. krapi I klassi Transistorraadiovastuvõtja Ишим oli omalajal üks osa, krapivõrgust. Valmistatud tehases Петропавловский завод имени Кирова. Казахстан. See raadio on mõeldud raadioringhäälingu vastuvõtuks AM modulatsioonis, pikk, kesk ja lühilainel samuti ka UKW FM-s. Skaalal on sagedused märgitud megaherzides. Raadiol on mitu erinevat väljundit. AM ja FM on eraldi skaalaga, nii sagedused kui bandid on kõik lukustatavad, et ei läheks kogemata sagedus paigast. Vastuvõtu tundlikkus ДВ, СВ, КВ - 50 мкV, УКВ - 10 мкV. Töötab AC 127/220 V ja DC pingega 27 V. Võimsustarve 15W. Mõõdud: 458x340x182 mm. Kaal: 15 kg.
Raadiotranslatsiooni raadiovastuvõtja pärineb Harjumaalt, annetas Heki 2010 aastal.
Kommunikatsiooni ja ringihäälingu vastuvõtja R-309 (Радиоприёмник P-309) - Nõkogude Liit, Harkov, Ukraina
Töötab 110-127/220; (12) Voldi pealt. Selliseid raadiovastuvõtjaid valmistati aastatel 1967–1981. Vastuvõtu vahemik lühilaine e. 1.0 kuni 36 MHz (AM/CW). Kaal: 35 kg. Mõõtmed: 480 х 290 х 440 mm. Toite kaal 14 kg. Valmistatud Harkovi 25 partei kongressi nimelises tehases (Харьковский радиозавод имени 25-го съезда КПСС).
Rariteetne Vene kohvergrammofon 1950-st. - Nõukogude Liit, Vyatskie Polyany
Valmistatud Lenin ordeniga pärjatud tehases MOLOT. Vyatskie Polyany linnas Kirov oblastis, Nõukogude liidus. Asutati tehas 1940-l mis tootis algselt mootorrattaid, peale sõda hakkas aga pealmiselt valmistama grammofone, mis 1956 aasta grammofonide turu kriisis lõpetas grammofonide tootmise.
Pildil olev Grammofon pärineb Võrumaalt, mille omandasin 2000 aastal, pudeli šampus vastu Elga käest.
Äramängitud Kannel - Eesti
Pärineb, Varstu vallast Võrumaalt, valmistamisaasta 1901. Kannel on nii ära mängitud, et ainult 3 keelt on peale jäänud, annetas Hele 2009 aastal.
Kirjandus - raamatud, ajalehed, ajakirjad.
Wastne Testament, Uus Testament, Võrukeelne 1886 - Liivimaa
Wastne Testament. Selle mitte just paremaid päevi näinud, Uue-testanmendi omandasin 2008 aastal, pärineb see
Võrumaalt, mis vedeles ühel pööningul ja endale palusin Mati käest.
Perekonna Entsüklopeedia, London 1821, 681 lk. - Inglismaa
Minuni sattus see raamat otse Inglismaalt.
Vaimulik raamat, aastast 1813, trükitud Jelgavas. 250 lk. - Liivimaa, Läti
Minuni jõudis see, vene ajal 1980-de paiku Lätist.
Vaimulike laulude kogumik, Evengelsele-luterlikule kirikule.
Saksakeelne, 1847. Riia, Moskva ja Odessa. 630 lk.
Minuni jõudis see, vene ajal 1980-de paiku Lätist.
The Crisis, Winston Churchill, 1906. Trükitud Londonis. 520 lk. - Inglismaa
Minuni jõudis see raamat, Inglismaalt.
Vaimulik raamat "Tõe-Tunnistused" - Eesti
Rieger, Georg Conrad. Jumala Tõe-Tunnistused sest ustawast ja tõsisest tunnistajast, meie kallist Õnnistegijast ja Issandast Jeesusest Kristusest. Revel 1901. 820 lk.
Raamat tuli välja, ühes vanast puukuurist Põhja-Eestist, mis oli määratud lammutuseks ja kuna puukuuri omanik seda
raamatut ei soovinud siis sattus see Lõuna-Eestisse ehk minule.
Vene-Eesti Sõnaraamat - Eesti
J. Johanson-Pärna, Trükitud 1889, Tallinnas, Trükitud H. Mathieseni kulu ja kirjadega.
Rahvakooli Atlas - Saksamaa
Rahvakooli Atlas, "Volksschul-Atlas" über alle Theile der Erde. 23 Karten in Farbendruck. Trükitud Saksamaal, Braunscweig linnas 1872 aastal.
Ajakiri Eesti Keel - Eesti
"Eesti Keel", Akadeemilise Emakeele Seltsi keeleteaduslik ajakiri, ilmus Tartus aastail 1922-1940. Peatoimetajad olid Julius Mark (1922-1924), Andrus Saareste (1924-1931), Julius Mägiste (1932-1935), Johannes Voldemar Veski (1936-1940). Ajakirja trükiarv oli 400-1500, ilmumissagedus 6-8 numbrit aastas. "Eesti Keel" ja "Eesti Kirjandus" ühendati 1940. aastal ajakirjaks "Eesti Keel ja Kirjandus", mida ilmus 1941. aastal 6 numbrit, trükiarv oli 1300-3000.
1937 Nr: 3
Ajakiri Põllumees - Eesti
Rahvuslik põllumajanduslik ajakiri Põllumees. Anti välja Tartus Hendrik Laasi poolt alates alates 1919 aastast kuni nõukogude ajani.
Detsembrikuu 1926, Nr 23.
Militaar - Side, pommid, padrunid, kiivrid jms. instrumentaarium
Militaar Välitelefon TAI-43 (Полевой телефонный аппарат «ТАИ-43-Р) - Nõukogude Liit, Leningrad
TAI-43-st on tehtud väga palju koopiad ja ise põhineb ta 1933 Saksamaa 'Fernsprecher' välitelefonist. Sellest leidub Ida-Saksamaa, Ungari ja Hiina variante, ja on kasutusel tänaseni Hiina armees ja ta on tuntud kui tüübi 0745 telefoni all. Toodetud Leningradi tehases (Ленинградский телефонный завод «Красная Заря»).
Algselt aastatel 1943-44 toodeti seda puidust seadmekastis, kuid juba 1944 teisel poolel hakati valmistati seadme keret plastikutaolisest materjalist e. Bakaliidist, 1951 aastal tunnistati teda parimaks välitelefoni seadmeks Nõukogude liidu armees.
Pildil olev päevi näinud eksemplar on valmistatud 1966 aastal ja on teada olevalt pärit Valgamaalt ja
mille annetas Heiki 2009 aastal.
Saksa militaar raadiosaatja SEM-35, Lääne-Saksamaa, Stuttgart
See raadiosaatja on ehitatud 100% transistorite baasil ja see tehti saksa sõjaväe Bundeswehri tarbeks, valmistajaks Standard Elektrik Lorrenz AG, Stuttgart ja valmistati neid 1960-1970 aastatel. Sagedusvahemik selle jaamal on 26 kuni 70 MHz. Radio mõõdud: 222 x 268 x 330 mm, kaal 8 kg. Sõidukis kasutamise rakise mõõtmed 120 x 300 x 320 mm, kaal: 9.5 kg. Väljund võimsus timmitav 1 W/150 mW, modulatsioon FM. Tundlikkus: 0.5 µV. Pinge: 18 V akupakiga 12x1,5(UM1)/24 Volt või 21-29 V auto akuga. SEM-35 on löögi ja niiskusekindel.
II Maailmasõda jättis maha palju vanametalli. - Venemaa, Saksamaa
Pildil on väike osa Võrumaalt pärit olevate pommikestade jms. atribuutikaga, kokku korjatud
80/90-ndatel.
Haavlite tasku, Tsaariaegne.
EW aegne tuletõrje hoolsus medal
Hõbemedalit võis taotleda inimene ise pärast 5-aastast teenistust. Tagaküljel on kiri "TEENETE EEST". Medali kõrva peale on löödud 875 ja tähed RT. E. Roman Tavast.
Roman Tavasti tehas asutati 1923. a lõpul hr R. Tavasti poolt kullassepatööstusena Tallinnas, Kuninga tänav 3. Juba alul valis tööstus endale peamiseks erialaks märkide valmistamise, milleks tõuget andis asjaolu, et Eestis puudus täielikult sarnane eritööstus. Leidus märkide valmistajaid, kuid need tegid seda tööd ainult kõrvalalana, ja seepärast väga puudulikult. Märkide tarvitajad, nagu kaitsevägi, tuletõrje ja igasugused seltsid ning ühingud, tellisid omad tunnused Saksamaalt ja mujalt.
Medal pärineb Valgamaalt (Algne omanik oli Nikolai Ruus) ja annetas Linda 2011 aastal.
II maailmasõja võidu tähistamiseks väljaantud medaleid - Nõukogude Liit
Pildil mõnigad enimlevinud medalid, mida anti nõukaajal massiliselt välja.
Fotod - Vanad fotod, postkaardid jms.
Eelmise sajandialguse fotod. - Eesti
Väike valik tundmatuid fotosid, eelmisest sajandialgusest, fotode päriolu Võrumaa.
Maksevahendid, rahakotid jms.
Eelmise/üleelmise sajandi paberraha. - Tsaari Venemaa, Eesti
Esimesteks Eesti oma raha kui maksevahendi ülesandeid täitvateks rahalisteks dokumentideks olid 23. novembril 1918 Maapäeva otsusel emiteeritud 5-protsendilised lühiajalised võlakohustused, mis muudeti peagi (1919. aasta märtsis) seaduslikeks maksevahenditeks. Esimesteks Eesti oma rahamärkideks olid ühemargased ja 50-pennised paberist riigikassatähed, mis lasti käibele Eesti Ajutise Valitsuse otsusega 1918. aasta 9. detsembrist. Valitsus ise oli alustanud oma tegevust sama aasta 11. novembril. Eesti raha esimene kurss noteeriti Saksa okupatsiooni aegse idamarga (Ostmark) suhtes. Üks Eesti mark võrdsustati ühe idamarga ehk samal ajal käibinud idakopikaga. Esimeste oma markade käibeletulek ei tähendanud aga ühtse üldkehtiva rahasüsteemi tekkimist. Rahamärkide üldise vähesuse tõttu lasti käibele Soomest laenuks saadud Soome margad, mis käibisid mõnda aega kõrvuti Eesti markade, Saksa markade ja Vene tsaari- ja duumarubladega. Osa Vene tsaariraha käibis väga omapärasel moel, olles kujundatud ja trükitud nagu postmargid. Käibelolev rahamass oli väga kirju nii koostiselt kui väärtuselt. 1919. aasta aprillis tulid käibele 3-margased, mis olid trükitud Soomes. Hiljem lisandusid neile suurema väärtusega kupüürid. Alates 1919. aasta 2. maist kuulutati Eesti raha ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis.
24. novembrist 1940 hakkasid kehtima Vene rublad ja niinimetatud tšervoonetsid. Raha vahetati kursiga üks kroon 1,25 rubla vastu. Esialgu jäid ka Eesti kroonid mõneks ajaks kasutusele.
1941. aastal tuli sakslane Reichsmark ja pennidega, mis oli sõjaaegne okupatsiooniraha oma hallide pennidega. Seda päris õiget Saksa marka (Deutschmark) sattus aeg-ajalt siingi käibele, kui saksa sõdurid puhkuselt tulid ja mõni mark taskus juhtus olema.
Sakslane Vene rubla käibelt kohe ei kaotanud. Poes kehtisid esialgu nii Saksa margad kui Vene rublad – maksid Vene rublaga, aga vahetusrahana said tagasi Saksa margad.
1944. aastal, mil Venemaa Eesti teist korda okupeeris, korjati kokku Saksa margad.
Pildil väike valik, Eesti territooriumil käibel olnud paberrahadest.
Eelmise/üleelmise sajandi mündid - Tsaari Venemaa, Eesti
Pildil väike valik, Eesti territooriumil käibel olnud müntidest.
Pärast esimest rahareformi 14. detsembril 1947. aastal, mille venelane korraldas, tulid käibele väikest mõõtu Vene rublad ja kurss muutus. Venelane jõudis veel teisegi rahareformi teha, seda 1. jaanuaril 1961. aastal, kui vahetati ümber kogu paberraha, samaks jäid 1-, 2- ja 3-kopikalised.
Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal tuli 1992. aastal kasutusse jälle Eesti kroon.
I Eestiaegne rahakott - Eesti
Käsitöö jms. vahendid - Vokid, triikrauad, õmblusmasinad jms.
Vokid, Eesti
Vokid 20 saj. algus.
Õmblusmasin VESTA - Saksamaa
Firma loodi L.O. Dietrich, H. Kohler ja G. Winselmann poolt aastal 1871 Altenburg, Saksamaal. Kohler ja Winselmann jätsid firma 1877 ja asutasid oma firma Kohler & Winselmann asus see nagu ka L. O. Dietrich firma Altenburgis. Firma L.O. Dietrich muutis oma kaubamärgi Vesta peale Dietrichi surma aastal 1904. Firma tootis õmblusmasinaid kuni II maailmasõjani.
Pärineb õmblusmasin algselt Võrumaalt, mis hiljem viidi Valgamaale aga jõudis ringiga taas Võrumaale.
Annetas Heikki 2009 aastal.
Söetriikrauad - Eesti
Pildil olevad triikrauad pärinevad kõik Võrumaalt.
Valgustid - Laualambid, petrooliumlambid, petrooliumlaternad jms.
Petroolium laualamp Wunderlampe - Saksamaa
Wunderlampe firmalt von Ehrich & Graetz, Patendeeritud 1895, lamp valmistatud Berlinis, Saksamaal.
Pildil olev Petrooliumlamp pärineb Võrumaalt, Krabi kandist, mille omandasin 2009 aastal, teenete eest.
Petrooliumlamp 20 saj. algus.
Peal kiri RUNDBRENNER KOSMOS. Pärineb Võrumaalt, Lasva vallast.
Petroolium latern.
Klaasipeal ja metalli pressitud nahkhiire kujutis.
Petroolium laternad 20 saj. algus.
Aidatarbed, kaaluvahendid jms.
Vana kaal, peal markeering RS. Valmistatud ilmselt 20 saj. alguses.
Pärineb Rõuge vallast, Vana-Nursi ligidalt, annetas Rein.
Margapuud, Liivimaa (praeguse Läti Vabariigi territooriumilt)
Margapuu on tuntud kaalumisvahend, mida Euroopas kasutatakse vähemalt 2000 aastat. Eesti taludes oli veel möödunud (20.) sajandi esimesel poolel laialt levinud ka margapuude "kodukootud" variant, kus kaalumine viidi läbi "puud" ülal hoidva silmuse nihutamisega tasakaalupunkti. Selliseid kunstipäraselt viimistletud mõõtevahendeid on hulgaliselt nii Eesti Rahva Muuseumis kui ka Põllumajandusmuuseumis.
Pildil pronkist margapuud, pisem valmistatud 1873, max mõõt. 60 naela. Valmistanud R.LUSS, tootmiskoht teadmata.
Suurem margapuu on aga valmistatud 1867 max mõõt 100 naela. Valmistanud A. Balbian. Mitau-s, Liivimaal, tänapäevase
nimega Jelgava, Lätis.
Kaaluvihid - Eesti, Venemaa
20 saj. algusest pärit kaaluvihid. Suurem 48 SOL, valmistatud Tartus E. SATTELBERG-i kaalutööstuskojast, firma asutatud 1889 Krügeri poolt. Väiksem 24 SOL on vene initsiaalidega ja mille tootmise asukoht pole teada. 1 solotnik ~ 44,266 grammi.
Klaasesemed - Pudelid, purgid jms. anumad
Õllepudel - Liivimaa, Kokenhof (Valmiera, Läti)
Peal sissepressitud kiri Пивоваренный завод Kокенгофь PIVOVARENNÕI ZAVOD KOKENGOF - SOBSVENNOST ZAVODA eeldatav tootmisaasta vahemikus 1870 - 1917. Valmistatud Kokenhof-s, Liivimaal, eesti nimega Wolmari, tänapäevase nimega Valmiera linnas, Lätis. Õlletehas asutati 1857.
Õllepudel SAKU - Eesti.
Saku Õlletehas on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud õlletehas. Tehase asutajaks oli 1820. aastal Saku mõisnik Krahv Karl Friedrich von Rehbinder.
Esimene keet uues aurujõul töötavas õlletehases valmis ilmselt 4.oktoobril 1877. aastal. Juba kolm aastat hiljem saatis Saku Õlletehas oma toodetud õlut Riia näitusele, kus see sai II auhinna ja pronksmedali. See näitab, et tehase omanik oskas reklaamist lugu pidada. Veelgi rohkem annab niisugune fakt tunnistust Saku Õlletehase kiirest arengust.
Siis aga algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. Seejärel õlletootmine jätkus, samuti tihenes järjest konkurents, mis tõi kaasa mitmeid tootjate vahelisi hinnasõdu.
Kuigi 1920.-ndate aastate algul töötas Eestis 9 õlletööstust, sai Sakust varsti monopoolne õlletootja Põhja-Eestis.
Samas paistis aga Saku Õlletehas silma uuenduste pooles. Nii võeti Sakus 1928. aastal senise pooletoobise (1 toop = 1,23 liitrit) pudeli asemel tarvitusele pooleliitrine õllepudel. 70 aastat hiljem - 1998. aastal oli taas Saku Õlletehas see, kes tõi Eesti tarbijani uue õllepudeli, sedakorda uudse kujundusega 0,5-liitrise pudeli.
1940. aastal seoses nõukogude okupatsiooniga Saku Õlletehas, nii nagu ka kõik ülejäänud ettevõtted natsionaliseeriti. Tootmine ettevõttes jätkus nõukogude tingimustes. 1976. aastal sai Saku Õlletehasest eksperimentaalõlletehas, mis tähendas mitmeid eeliseid ja soodustusi, näiteks investeeringute näol. 1985. aastal elas Saku Õlletehas üle teise "kuivseaduse" peale Esimest maailmasõda, sedakorda M. Gorbatsovi oma. Alustatud investeeringud Saku Õlletehase uuendamisse peatati.
Pudelile on sisse pressitud kiri "Saku Õlletehas A/S - MITTE MÜÜDAV", Värvus pruun, Põhja all mõõt: 3/5 L.
Õllepudel A Le Coq - Eesti.
1800 - tartlastele hakkab õlut pruulima B. J. Hesse, kelle väikesest õllevabrikust saab alguse Eesti vanim ja suurim järjepidevalt tegutsev joogitööstusettevõte, tänane A. Le Coq.
Pudelile on sisse pressitud kiri "A Le Coq LONDON-TARTU - MITTEMÜÜDAV VORM KINNITATUD", Värvus pruun ja Valge, Põhja all mõõt: 3/5 L. kaheksatahuline kereosa, ühel tahul reljeefne kiri: "ALeCoq" ja krooni kujutis, põhja all reljeefne kiri: "3/5 L", portselankorgiga, korgil kiri: "AleCoq" ja krooni kujutis.
Karastusjoogi pudel 20 Saj. algus. - Eesti
Sissepresitud kiri - TALKO KAUBAMÄRK - MITTE MÜÜDAV, Värvus valge, Põhja all mõõt: 1/2 L.
Napsu pudel 20 saj. algus
Pudelil sissepressitud kiri - UEBER 100 JAHRE - KAHLBAUM. Päritolu teadmata.
Rummi pudel - Egiptus, Aleksandria
Valmistatud 20 saj. alguses. Villija: Distillerie Zottos & Co., Alexandria, Egiptus.
Rummi pudel, sissepressitud kiri: ZOTTOS.
Viinapitsid 20 saj. algus.
Karbsepüüdja - Eesti
Huvitav seadeldis, mida kasutati I eestiajal kärbste püüdmiseks. Sisse valati kärbsestele ligimeelditavat vedelikku kuhu nad sisse lõpuks uppusid.
Apteegi pudelid 20 saj. algus.
Muu
Havanna sigarite karp - Havanna, Kuuba
Algne päritolu on sellel Havannast, Kuubast firma ise asutati 1884. LA ROSA AROMATICA oli üsna populaarne sigarimark tollel ajal. LA ROSA AROMATICA sigarit valmistati Tampa filiaalis Havannas. Valmistatud oli see parimatest tubaka sortidest mis asusid Vuelta Abajo südames, mis on üks osa Kuubast. LA ROSA AROMATICA sigarid valmistati käsitsi Hispaania meetodit kasutades.
Eelnev päritolu on sellel karbil ilmselt Lätimaalt ja on valmistatud aastal 1914, mis minuni sattus 1980-ndatel.
Lauakell Haller - Saksamaa
Firma HALLER Foreign lauakell, toodetud Saksamaal 1930-ndatel. Firma HALLER asutati 1880 Thomas Haller-i poolt Saksamaal.
Pronkskraan, 20 saj. algus
