Echelon
Echelon on Ameerika Ühendriikide sideluureametkonna NSA poolt koostöös Suurbritannia Government Communications Head Quarters (GCHQ), Kanada Communications Security Establishment (CSE), Austraalia Australian Defense Security Directorate (DSD) ja Uus-Meremaa General Communications Security Bureau (GCSB) poolt ülalpeetav ja kasutatav tehnilise luure süsteem.
Echelon süsteemi kasutatakse kogu maailma telekommunikatsioonivõrkudes liikuvate E-mailide, fakside, teleksite ja telefonivestluste vahelt haaramiseks ehk pealtkuulamiseks ja salvestamiseks. Echeloni vahelthaaramisvõrgustik koosneb üle maailma laiali asuvatest elektroonilistest vahelthaarde ja pealtkuulamisjaamadest, mida omavad ja hooldavad viis riiki: USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa. Nende riikide vastavad teabehankeametkonnad teostavad igapäevast pealtkuulamist, kogudes teatud „võtmesõnade“ alusel riikide julgeolekuasutusi huvitavaid telefonikõnesid, faksi ja e-maili elektroonilised signaale üle maailma. Kogutud materjalid edastatakse Ameerika Ühendriikide tehnilise luure ametkonnale NSA, kus neid analüüsitakse.
Ajalugu
Signalluure Echelon aluseks oli Suurbritannia, Briti Rahvaste Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide poolt Teise maailmasõja ajal loodud Saksa Kolmanda Riigi ja Jaapani sõjalaevastiku jälgimiseks moodustatud jälgimisjaamade võrgustik. 1940-ndate aastate signaalluure tehnilised vahendid võimaldasid teostada vastaste laevastiku ning lennuväe objektide asukoha tuvatamist radarite, objektide poolt peetavate sideseansside alusel ning visuaalse tuvastamise korral, mida tänapäeval defineeritakse arenenud signaalluure ühe alaliigina - sideluurena. Sideluurealast koostööd II MS ajal määratles 17. mail 1943 aastal Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide poolt loodud BRUSA COMINT liit.
Globaalne võrgustik
II MS aegsele koostööle järgnes antud riikide poolt pärast sõda 1946-1947. aastal loodud Ühendatud SIGINT organisatsioon ühendas peale asutajaliikmete ka teisi suuremaid ingliskeelseid riike Kanadat, Austraaliat ja Uus-Meramaad. Lõpliku vormi sai antud riikide SIGINT ehk signaaluureasutuste osakondade töö 1947 a. koostatud UKUSA leping, millele järgnes 1948. aastal osapoolte vahel koostatud salajane UKUSA lepe. Lepingu alusel koostööd tegevate riikide hulka kuuluvad ka Saksamaa LV, Jaapan, Norra, Põhja-Korea ja Türgi, oma vastvate teabehankeasutuste või teabehanget võimaldatavate asukohtadega.
UKUSA leping määratles ka osapoolte omavahelised tegevuspiirkonnad: NSA vahendid katavad kommunikatsioonisignaalid Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas; Suurbritannia GCHQ vastutab Euroopa, Aafrika ja Venemaa (enne seda NSV Liidu alade eest Uurali mägedest lääne pool; Austraalia DSD teostabe andmetekogumist Aasias ja idapoolsetel India ookeani aladel; Uus-Meremaa GSCB aga Vaikse ookeani lõunapoolse ala eest; Kanada CSE abistab Venemaa (enne seda NSV Liidu põhjapoolse osa, Põhja-Euroopa ja Ameerika kommunikatsiooni vahelthaaramisel.
Echeloni tööpõhimõtted
Echelon süsteemi tööpõhimõte on suhteliselt lihtne:
- 1)Üle maailma on laiali paigutatud vastuvõtujaamad, mis teostavad kommunikatsioonisignaalide vahelthaaramist.
- 2)Saadud info töödeldakse NSA arvutustehnikaga, kasutades selleks kõrgestiarenenud kõnetuvastussüsteeme ja optilisi märgituvastussüsteeme nö. „võtmesõnade“ ja „võtmefraaside“ leidmiseks. Vastavaid võtmesõnu või fraase sisaldanud signaalid salvestatakse teate edaspidiseks ümberkirjutuseks ja analüüsiks. Igas pealtkuulamis- ehk vastuvõtujaama arvutisüsteemis on nimekirjad „võtmesõnadega“.
- 3)Kogutud info ja analüüsi tulemused saadetakse vastavat infot tellinud riigi teabehankeametkonnale läbi ülemaailmse arvutivõrgu koodnimega „Platform“.
Echeloni süsteemi pealkuulamis- ja vastuvõtujaamade tehnikavahendid:
- on suunatud Intelsati ja Inmarsati satelliitidele, mis vastutavad suure enamuse telefoni- ja faksi-kommunikatsiooni liigutamise eest;
- fiiberoptilised kaablid, mis toimetavad infomassiive Aasiast Ameerika Ühendriikidesse läbi Amerika Ühendriikide valitsuse (valitsusasutuse NSA-ga koostööd tegeva Ameerika suurkorporatsiooni AT&T vahejaamade), kus samuti toimub võtmesõnade alusel info sorteerimine;
- Raadiosidekanalite kontroll, eriti kõrgsagedusalas (HF), mängib veel tänapäevalgi tähtsat rolli. Raadioside abil on võimalik pidada sidet sõjalevade ja lennukitega üle maailma. Lühema levialaga väga kõrge sagedusalaga (VHF) ja ultrakõrge (UHF) sageduslaga raadiotehnoloogiat kasutatakse taktikalise sõjalise kommunikatsioonikanalina riikidesiseselt;
- kõrgsageduslik suunaotsimisvõrk (HFDH- high frequency direction finding), mis kuulab pealt kommunikatsioone ainult ühel eesmärgil- laevade ja lennukite asukoha kindlakstegemiseks. Kuigi need jaamad ei ole otseselt seotud teadete analüüsimisega, mängivad nad tähtsat rolli mobiilsete sõjaliste objektide liikumise jälgimisel;
- luuresatelliidid: „Ferret“ ja "GRAB" seeria satelliidid 1960-ndatel aastatel; „Canyon“, „Rhyolite“ ja „Aquacade“ satelliidid 1970-ndatel aastatel; „Chalet“, „Vortex“, „Magnum“, „Orion“, ja „Jumpseat“ seeria satelliidid 1980-ndatel ning „Mercury“, „Mentor“ ja „Trumpet“ satelliidid 1990-ndatel. 20. sajandil on sartellitide valik aga veelgi mitmekesisem: Advanced KH-11, LaCrosse Radar Imaging, Orion/Vortex, Trumpet, Parsae, Satellite Data Systems, Defense Support Program, Defense Meteorological Support Program, kuna aga kõrgtehnoloogiline satellitide abil teabehange on kulukas, siis nende väljatöötamine ja kasutamine toimub koostöös NRO- National Reconnaissance Office) või Luure Keskagentuuri (CIA - Central Intelligence Agency)ga.
- Satelliitide kontrolljaamad asuvad Menwith Hillis Põhja-Yorkshire’is Harrogate’i lähedal Suurbritannias, see on ka suurim luurejaam kogu maailmas, rohkem kui 25 satelliidi vastuvõtujaamaga, umbes 1400-st ameeriklasest NSA töötaja ning 350 Suurbritannia Kaitseministeeriumi töötajaga ja Pine Gapes Austraalias.
Menwith Hillsi satelliitide jälgimise kontrolljaamas asuvad tänapäevaks erinevad süsteemid satelliitside kontrolliks:
- STEEPLEBUSH – 1984. aastal valminud 160 miljonit dollarit maksnud laiendus 1974 aasta seadmetele, mis suurendas satelliitide jälgimise võimet tunduvalt.
- RUNWAY – süsteemi vastuvõteuseadmsestik laiub idast ja läände läbi kogu baasi. See süsteem võtab vastu signaale teise generatsiooni geosünkroonsetelt Vortex satelliitedelt ja kogub erinevaid andmeid kommunikatsiooniliikluse kohta Euroopas, Aasias ja endise Nõukogude Liidu aladel, süsteemi poolt kogutud informatsioon edastatakse töötlemiseks Menwith Hilli arvutisüsteemidesse.
- PUSHER – kõrgsageduslik suunaotsimissüsteem sagedusvahemiku 3 MHz - 30 MHz (, milleks on raadioülekanded CB raadiote vahel, walkie-talkied). Süsteemi sihtmärgid on sõjaväelised, välissaatkondade, merendus- ja lennunduskommunikatsiooniteave.
- MOONPENNY – süsteem sihtmärgiks on teiste riikide andmeedastussatelliitidele, samuti Atlandi ja India ookeani Intelsat satelliidiside.
- KNOBSTICKS I ja II – antennisüsteemide kasutuseesmärk on täpselt teadmata, eeldatavalt on nende töö suunatud sõjalise ja diplomaatilise side jälgimiseks kogu Euroopas.
- GT-6 – 1996 aastal rakendatud süsteem, kolmanda põlvkonna geosünkroonsete satelliitide Advanced Orion ja Advanced Vortex vastuvõtja.
- STEEPLEBUSH II – STEEPLEBUSH I süsteemi edasiarendus, mis töötleb RUNWAY vastuvõtjate kaudu saadud Vortex satelliitide infot.
- RUTLEY, TROUTMAN, ULTRAPURE, TOTALISER, SILVERWEED, RUCKUS süsteemid.
- SILKWORTH – põhiarvutisüsteem, mis töötleb enamuse Menwith Hilli erinevate vastuvõtusüsteemide poolt kogutavast teabest.
- MAGISTRAND on osa SILKWORTH superarvutisüsteemist, mis jkasutab võtmesõnade otsingusüsteeme;
- PATHFINDER teostab teadete tekstide sorteerimist, see töötab suurte tekstipõhiste dokumentide ja teadete andmebaasidega otsides teatud võtmesõnu või fraase keeruliste algoritmide põhjal;
- VOICECASTi süsteemi abil on võimalik tuvastada iga inimeste individuaalseid häälemustreid ja selle tulemusena jälgida kõiki ühe konkreetse inimese vestlusi, ükskõik kuskohast ta ka helistaks;
Analoogselt Ameerika Ühendriikides kasutatava meetodiga on läbi Menwith Hilli territooriumi läbima paigaldatud ka Suurbritannia vähemalt kolm suurt siseriiklikku kiudoptilist telefoni magistraalliini, mis võimaldab NSA-l lülituda British Telecomi võrku.
Süsteemi jaamad ja asukohad:
- Morwenstow jaam Suurbritannias
- Yakama jaam Washington DC, Ameerika Ühendriigid
- Sugar Grove'i jaam Lääne-Virginias, Ameerika Ühendriigid
- Geraldtonis Austraalia
- Waihopail Uus-Meremaal
- Ascensioni saare jaam, Atlandi ookeanis
- Menwith Hilli jaam Suurbritannias
- Shoal Bay jaam Austraalias
- Leitrimi jaam Ontario Kanadas
- Bad Aiblingi jaam Saksamaal
- Misawa jaam Jaapanis
- Tangimoana jaam Uus-Meremaal
- Diego Garcia atolli jaam India ookeanis;
- „Gander“ Newfoundlandil
- „Kingston“
- „Alert“ Kanadas
- „Masset“
- UKUSA lepingu alusel koostööd tegevate riikide poolt kontrollitavaid vahelthaaramisjaamad on paigutatud ka üle maailma laiali sõjaväebaasidesse (nt. Lacklandi õhuväebaasis San Antonios Texases), mille kohta avalikud andmed puuduvad.
Probleemid Echeloniga
Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ajakirjanikud on väitnud korduvalt, et Echeloni teabehankesüsteemi on kasutatud Ameerika Ühendriikidde sisemaises teabehankes, mis on NSAl keelatud, samuti on seda kasutatud Ameerika Ühendriikide NATO partnerite vastu, saamaks eeliseid siseinformatsiooni omamisega antud riikide valitsuse plaanidest ning riikidevahelises majandustegevuses.